Eesti kitarri- ja saksofoni-improvisatsioonid DVD peal

Kui soovite näha DVD-l Ain ­Vartsi või Toomas Vanemat raevukalt elektrikitarril improviseerimas, Jaanus ­Nõgistot akustilisel kitarril jessilikult ülemtoone helistamas või ­Andre ­Maakerit džässilikult mõtisklemas, siis tuleb veel veidi oodata, kuni ilmub topelt-DVD “Eesti improvisatsioonid. Kitarr”.

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna jazz­muusika programmi juht ja kitarripedagoog Ain Agan võttis ette ja viis lühikese ajaga katuse alla kaelamurdva projekti.
“Viimastel aastatel  olen tegutsenud pedagoogina ja mul on mure, et kitarriõpilastel ei ole omamaist õppematerjali,” ütles Agan. Eestis on küll kümneid silmapaistvaid kitarriste, kes mängivad eri stiilides ja kellel on unikaalne muusikaline käekiri, kuid õppematerjale ning veelgi enam – improvisatsioone nendest ei ole olemas.

Agan läks sellest veel ühe sammu edasi ja ühendas DVD, õppematerjali, improvisatsiooni ja noodid. DVDga on samas karbis kaasas noodiraamat, kus on noteerituna ära trükitud kõik palad.

Agani kompanjon MTÜs Eesti Muusikaharidus on Aleksei Saks. Helirežissöör on Andre Maaker, pildirežissöör Jaanus Nõgisto. Master tehakse välismaal.

Tegelikult on kahe ettevõtliku mehe plaanid palju suuremad kui paljalt impro­visatsioonilise kitarrimuusika salvestamine. “Piisas lumepalli veerema hakkamisest, kui ideid hakkas tulema,” ütles Agan.

Pealkiri “Eesti improvisatsioonid” tuli kohe, aga koos sellega ka soov rohkem Eestis esindatud pillirühmi ette võtta. Võtta aga saab kitarri, saksofoni, bassi, trummid, klaveri ja siis veel mõned artistid, kes sellesse lahterdusse ei mahu.

Tänaseks on salvestatud juba kaks pillirühma – kitarrid ja saksofonid.

Kümme päeva ­Viljandi Kultuuri­akadeemias
Kitarristide nimekirja aitas kokku panna Riho ­Sibul. Jaanuari esimesel nädalal algasid salvestused TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias. Sealt on pärit kogu projekti tehniline osa – ruumid, uus ja professionaalne tehnika ning osa meeskonda. Väga oluline oli direktori Anzori Barkalaja toetus.

Igale kitarristile anti ette kahe soovitatavalt oma loo mängimine, üks neist võimaluse korral soololugu. “Millised äärmused, milliseid punkte eri autorid puudutavad – see on ju fantastiline!” arvas Ain Agan.

Kokku salvestati 20 kitarristi musitseerimine, saksofoniste oli 11. Nii saksofonide kui kitarride salvestamiseks kulus kümme võttepäeva. Lõpptulemuse miksib kokku Andre Maaker.
“Tööpealkiri on õppematerjal/kultuuridokument. Sest mõlemad pooled on võrdse tähtsusega,” ütles Ain Agan.

Valgre lood ilma meloodiata
Järgmine Agani-Saksa projekt on “Laula-mängi kaasa”. Selle tegemise põhjustas olukord, et Eestis pole ka lihtsamat muusikalist õppematerjali omamaise muusika õppimiseks ja mängimiseks. See on hobimuusikute hulgas laialt ­tuntud ja kasutusel olev süsteem, kus CD-le on salvestatud saateansambel ilma meloodiata. Välismaised muusikaõppele pühendatud ajakirjad annavad selliseid plaate välja iga kuu, eriti palju tehakse neid kitarrimängijatele.

Eestis alustatakse ­Raimond Valgre muusikaga. Ain Agan selgitas: “Kõigepealt Valgre sellepärast, et ta on meie üks jazzilikuma helikeelega heliloojatest ja projekti suund on improvisatsiooniline. Kindlasti soovime teha koostööd eri heliloojatega. Arvan, et on võimalik väga põnevat õppematerjali kirjastada eesti autorite heliloomingut jazz’ivõtmes arranžeerides. Kuna hiljuti valmisid üleriigilised pop-jazz-muusika õppekavad huvi- ja muusikakoolidele, oleks sellist õppematerjali väga vaja,” ütles Ain Agan.

Siim Aimla tegi spetsiaalselt viieteistkümne Valgre loo sätted löökriistadele, bassile, klaverile ja kitarrile. Need mängitakse sisse kahes eri versioonis, millest üks on meloodiaga, aga teine ilma. Nii saab laulda, kitarri või mõnda muud viisipilli tausta peale mängida. Mai alguses hakatakse CDd sisse mängima, see ilmub juuni lõpus.

Autori lõppsõna
Ütlen siiralt, et ma imetlen sügavalt Ain Agani ja Aleksei Saksa ettevõtlikkust. Seda, kui aktiivselt, viivitamata ja põhjalikult nad oma kultuuriasja ajavad. Rääkimata sellest, et projekti finantseerimine on veel osaliselt ebamäärane. Näiteks kitarri-DVD väljaandmise eelarve on umbes 400 000 krooni, sellest on tänaseks olemas vaid
20 000 krooni Kultuurkapitalilt ja Kultuuriministeeriumilt 12 000. Kuna osa tulu tuleb plaadi müügist, siis on hädasti veel vaja 150 000 krooni.

Kodumaise muusikaõpetuse tarvis ja noorte pillimeeste harimiseks tuleks see raha leida nii riiklike, kohalike kui erainvestorite käest. Soovijad võivad pöörduda MTÜ Eesti Muusikaharidus poole meiliaadressil: info@muusikaharidus.ee .