Valitsus plaanis osta eetriaega Vene telekanalis

Valitsusel oli 9. maiks plaan luua paariks päevaks venekeelne telekanal. Idee küll ei teostunud, kuid sündis otsus luua Eestis terve uus venekeelne teleprogramm.

Läinud reedel esitas valitsus ja seda konsulteeriv ekspertide grupp, kuhu kuuluvad julgeoleku- ja meediaeksperdid nagu Eerik-Niiles Kross, Ilmar Raag, Hannes Kont, Eesti Televisiooni juhile Ainar Ruussaarele palve käivitada 9. mai paiku kolmeks päevaks venekeelne telekanal.

“Minuni jõudnud signaalid olid tookord äärmiselt vastuolulised, aga ma andsin oma inseneridele ülesande luua tehniline lahendus telekanali eetrisse andmiseks,” ütleb Ruussaar, kellega peeti nõu telefoni teel. “Me olime juba valmis käsku täitma, aga laupäeva pärastlõunal anti nii-öelda otboi.”

“Võidupüha kanali” idee maeti küll maha juba laupäeval, kuid uue nädala alguses esmaspäeval tulid kultuuriminister Laine Jänes ja kantsler Siim Sukles isiklikult telemajja Ruussaarega kohtuma. Nad esitasid valitsuse tellimuse koostada arengukava venekeelse telekanali käivitamiseks.

Esialgse idee kohaselt pidi võidupüha kanal olema nähtav kaabeltelevisiooni klientidele. Plaan jäeti siiski kõrvale küünilisel põhjusel – kui ettevõtmine peaks tõepoolest õnnestuma, oleks veider see kolme päeva möödudes jälle kinni panna. Täies mahus töötava telekanali alustamiseks pole võimalik kokku ajada raha ega inimesi kahepäevase etteteatamisega.

Reedel valitsuse kokku kutsutud nõupidamisel oli kaalumisel ka reklaamiaja ostmine kohalike venelaste seas vaadatuimas telekanalis Pervõi Baltiiski Kanal (PBK), et edastada Eesti valitsuse sõnumeid. Ilmar Raag räägib, et mõte jäi siiski soiku, sest PBK on Vene valitsuse rahastatav kanal ja pole kindel, kas tõelises kriisiolukorras osutuks reklaami ostmine võimalikuks. Samuti võib reklaamipausi ajal edastatav sõnum mõjuda ebasiirana.

Seejärel pingutas Eesti Televisioon, et avada käesoleva nädala alguses, esmaspäeva õhtul internetilehekülg nimega novosti.etv24.ee. Seal jooksevad vene keeles uudised, tõlgitud “Aktuaalne Kaamera”, väitlussaated. Kultuuriminister on lubanud taotleda valitsuse reservfondist raha, et seda keskkonda püsti hoida.

Oluline on aga, et Pronksiöö sündmusega jõudis nii Eesti avalikkuse kui ka poliitikute pähe arusaamine, et puudub infokanal, mille kaudu venekeelsele elanikkonnale edastada meie riigi sõnumit. “Pronksiöö andis Eestile palju õppetunde ja õppetunnid kommunikatsiooni küsimuses olid osa neist,” ütleb Raul Rebane, kelle valitsus kutsus konsultandina appi juba Pronksiööle järgnenud laupäeva pärastlõunal.

Ainuke arvestatav võimalus Eesti seisukoha edastamiseks on olnud riiklik raadiojaam Raadio 4, mis on ka kohalike venelaste seas kõige kuulatavam. Kriisipäevadel oli Raadio 4 eeter üle koormatud valitsusametnike ülesastumistest. Samas pole Eesti kunagi väga tõsiselt kaalunud kohaliku venekeelse telekanali loomist, küll aga on seda teinud Venemaa – 2001. aastal asutas Vene riik Pervõi Baltiiski Kanali, mis on võitnud kohalike venelaste poolehoiu.

Mitmed uuringud on näidanud, et muulased ammutavad infot peamiselt televisioonist. Nad vaatavad Venemaa-meelset PBKd, mis on

Kanal 2, TV 3 ja ETV järel riigis vaadatavuselt neljas. Seda vaatab 14 protsenti Eesti elanikkonnast. Võrdluseks – ETV vaadatavus on 18 protsenti ehk mitte väga palju suurem.

Valitsuse jaoks sai oluliseks ka teadmine, et kriisiolukorras otsisid venelased informatsiooni Eesti Televisioonist. 43 protsenti kohalikest venelastest käis ETVst infot ots imas. Reedel, 28. aprillil vaatas venekeelset “Aktuaalset Kaamerat” 78 000 inimest. Samal ajal oli PBK kanalil televiisor lahti peaaegu poole vähemal, 42 000 inimesel ja selle kanali uudiseid “Novosti Estonii” vaatas ligi 100 000 inimest, mida on küll rohkem kui venekeelset “Aktuaalset Kaamerat” vaadanuid, kuid vahe pole siiski põhimõtteline.

Ruussaar ütleb, et venelased on teadlikud ETV olemasolust ja vaatavad seda huviga suursündmuste ajal – jalgpall, paraad, presidendi vastuvõtt, Eurovisioon (nad ei vaata Eurovisiooni Vene kanalitelt, vaid just ETVst).

Kui aga tagasi tulla valitsuse istungi juurde, siis mattis valitsus küll maha võidupüha telekanali idee, kuid andis nõusoleku astuda samme venekeelse uue telekanali loomiseks. “Ma tean, et see mõte on praegu õhus,” ütleb Ruussaar.

Ruussaar on ametis veel ainult ühe kuu – 1. juunist asub tööle uus ringhäälingu juht, kellele alluvad nii raadio kui ka televisioon. Alles jäänud kuu jooksul alustab ta arengukava koostamist. Tema hinnangul võiks kanal hakata tööle tuleva aasta sügisest.

Uue venekeelse kanali loomisel on kaks võimalust. Esiteks: kui uue telekanali ülesanne on PBK vaadatavuse kahandamine, peab selle programm olema konkurentsivõimeline. PBKs jooksevad valdavalt meelelahutussaated, igapäevased Vene seebisarjad ja filmid vaheldumisi uudiste ja publitsistikaga. Sellisel tasemel kanali tegemiseks kuluks Ruussaare hinnangul ligikaudu 130 kuni 150 miljonit krooni aastas. Samas suurusjärgus on ka Kanal 2 ja TV 3 kulueelarved.
“Mina arvan, et sellist raha Eesti riigis ei ole. Nii inimressursilt kui rahaliselt ei ole me võimelised PBKga võistlema. Meil ei ole nii palju raha, vene ajakirjanikke ja vene näitlejaid,” ütleb Ruussaar.

Ruussaare isiklik nägemus on, et uus telekanal tuleb avada interneti ja kaabellevi keskkonnas. Vene noored on oluliselt internetiseeritumad kui samaealised eestlased ja kaabeltelevisioon levib seal, kus on venekeelne publik: Narvas, Tallinna magalates, Tartus. Sama mõtet toetab ka Raul Rebane – alustada tuleb internetist ja laiendada uut infokanalit järk-järgult.