Pabermähkmed on kaasaja nähe
Lapse potil käimise õpetamist võiks vaadata
kui protsessi. Puhtuse pidamise harjumuse kujundamine saab alguse lapsele poti
tutvustamisest. Esialgu on initsiatiiv potile minemiseks
täiskasvanupoolne. Täiskasvanu oskab ennustada, millal lapsel
pissihäda võiks tekkida. Aja jooksul seostuvad lapsel
pissihäda ja pott ning ta õpib häda kinni hoidma, kuni saab
potile istuda.
Lapsed saavutavad tahtele alluva kontrolli oma
kusepõie tühjenemise üle üsna erinevatel
vanuseperioodidel. Laps hakkab oma kusepõie täitumist tundma
18–24 elukuu vahel, kuid esialgu ei taju ta urineerimistungi algust.
Umbes selles vanuses võiks lapsevanem hakata last reeglipäraselt
potitama. Kui aga potile minekust tekib lahing, on tegevuse ajastamisel tehtud
viga. Lapsega koos mängimine, laulmine, tantsimine annab
täiskasvanule võimaluse lapse vajadusi tundma õppida.
Lapsevanema füüsilisel jõul pole lapse potile sundimisel
vähematki eelist.
Enamus lastearste arvab, et last võiks
potitama hakata niipea, kui ta iseseisvalt kindlalt istuma hakkab. Teiseks
eluaastaks vajab laps pabermähkmeid jalga vaid õues- ja
külaskäikude ja esialgu öö ajaks. On ka
äärmuslikke arvamusi, mille kohaselt võiks beebit juba
sünnist alates kätel hoides poti kohal pissitada. Poti tutvustamine
varases beebieas sobib vanematele, kes tahavad teha lapsega sellel alal
koostööd ning ei eelda, et initsiatiiv tuleks lapse poolt.
Potitamine sujub aja jooksul üha paremini. Uute oskuste omandamise ajal
(roomama, istuma, käima õppimine, hammaste tulek) ning ka
haigestudes võib potitamine takerduda. Täielikult mähkmevabaks
saab beebi enamasti ka varasel potitamisega alustamisel alles 1–2 aasta
vanuse vahel (L. Boucke’i “Infant Potty Training”).
- tegevuses olles laps kas katkestab selle või annab näoilmega (keha väristamisega) märku, et põis (sool) tühjenes
- kakamine toimub enam-vähem ühel ja kindlal ajal (sageli hommikuti vahetult peale ärkamist)
- laps näitab üles huvi vanemaga tualetti kaasa tulla ja uudistada, mida seal tehakse
- toas ringi liikudes istub laps ise aeg-ajalt potile
- laps suudab kuivana püsida umbes 1,5–2 t järjest
- laps ärkab päevaunest kuivana
Potitamisel on märgatud tulemuslikkust, kui laps pannakse potile
- peale ärkamist (kui mähe on kuiv)
- peale sööki
- 1,5 t peale viimast pissimist
Motivatsiooni potile minna aitavad tõsta lastele meelt mööda olevad tegevused:
- käte pesemine tualetis käimise järgselt
- vee tõmbamine
- võimalus ise oma väike pott tühjendada
Kiitke last, kui ta potile istub, kuid ärge tehke sellest liiga suurt etendust. Laps võib sellest ehmuda või hakata potil käimist tavalisest erilisemaks tegevuseks pidama. Olge lapse juures, kui ta potil istub, rääkige või lugege talle, laske kuulata vee vulinat (pange kraanist vesi jooksma). Tähelepanu kõrvale juhtimine põhitegevuselt aitab lihastel lõtvuda.