07.06.2007, 00:00
Pant vihjab: kahjunõue tuleb miljonites
Tallinki juht Enn Pant annab Äripäeva kohtusse, kirub Eesti muutumist piirangute ühiskonnaks ja vihjab uutele võimalikele liinidele Põhja- ja Vahemerel.
Kuidas sündis diil Venemaaga Victoria saatmiseks
Peterburi majandusfoorumile?
Nad tahtsid maikuus seda laeva saada, me pakkusime välja hinna ja saavutati kokkulepe. Tavaline kommertstehing – meil on praegugi kaks laeva rendil Vahemeres, Fantaasia ja Meloodia. Üks sõidab Ibiza ja Mandri-Hispaania vahet ja teine Alžeeriast Prantsusmaale.
Kui palju seadis Vene pool tingimusi Eesti lipu või Tallinki logo osas?
Selle kohta küsiti, kas seda on võimalik mõne teise lipu all tuua või mõnd Silja laeva anda. Me vastasime, et oleme äriettevõte ja kõik on võimalik, ning andsime konkreetsed hinnad. Need ei sobinud.
Et ma nüüd ei eksiks: lipuvahetus oleks olnud võimalik, aga lihtsalt hind ei olnud vastuvõetav?
Ma ei oska öelda. See hind oli seatud [Tallinki poolt] nii kõrgele, et seda hinda poleks olnud võimalik aktsepteerida.
Ega Eesti lipp ei tähenda seda konkreetset lippu, mis seal laeva taga ahtris on. See tähendab hulka dokumente ja kõike muud. Kui peaks Eesti lipu vahetama mõne muu lipu vastu – mis on teoreetiliselt täiesti võimalik, sest Lätis me sõidame Läti lipu all ja Silja laevad on Rootsi ja Soome lipu all –, tuleb vahetada ka kodusadamat. See pole aga mitte ainult üks “Tallinn” seal laeva küljel, vaid “Tallinn” umbes 4000 päästevesti peal.
See ümbervahetamine, ümberstampimine on hoopis midagi muud kui vahetada üks lipp ühes vardas teise vastu.
Kus tegi Äripäev vea?
Viga oli selles, et nad teatasid, et me vahetame laeva lippu, kuigi neile sai täiesti selgelt öeldud, et ei tule lipuvahetust!
Kas otsus Äripäeva vastu kohtusse minna on väga kindel?
On küll.
Milles täpselt seisnes Äripäeva suurim viga?
Küsimus on selles, et kui Eesti press tahab teha skandaalseid uudiseid, siis nad peaksid aru saama, et Tallink on tegelikult rahvusvaheline firma. Meil on investoreid väga palju, Ameerikani välja, ja viimasel ajal on tulnud neile väga palju seletada, mis toimub.
Kogu aeg käib üks asjatu norimine ja peksmine ja kuskil nagu on piir.
Kuidas Ameerika suurinvestorid oma muret konkreetselt väljendavad?
Too päev [mil Äripäev väidetavast lipuvahetusest teatas] ja järgmine päev oli meil majas pidevalt telefonikõnesid. Nad võtavad kohe telefoni, kohe helistavad ja kohe küsivad.
Ka teile otse?
No... enamikus ei.
Kuivõrd see Äripäeva ... “seeria” on võib-olla palju öelda ...
See on seeria!
... on mõjunud aktsia hinnale?
Seda on minul raske öelda, mõni analüütik võiks seda ehk hinnata täpsemalt, aga [kui vaadata artiklite mõju] mul on siiamaani okas hinges sellest, et kui me 2000. aastal tahtsime tellida uut laeva – esimest laeva, Romantikat –, oli meil konsortsium koos finantseerimiseks. Ma ei oska öelda, kas see oli infoleke või kokkusattumus, aga samal päeval, kui laeva finantseerimise konsortsium Helsingis kogunes – ja see oli selline kohtumine, mis pidi olema juba puhtalt sümboolne; et pangad ütlevad jah, ja järgneb pidulik lõunasöök –, lõid Merita panga esindajad Äripäeva lauale. Ja Äripäeva esilehel oli suur uudis, et Tallink on pankroti äärel.
Nad istusid mõnda aega omaette ja otsustasid, et nad ei ann a hetkel raha. Tellimus lükkus edasi üle poole aasta, kuni me suutsime tõestada, et me suudame selle laeva tagasi maksta.
Sellist pahatahtlikku suhtumist on olnud kogu aeg.
Mille peale te nüüd kohtus peamiselt välja lähete?
Me nõuame tõendite ümberlükkamist esilehel ja ilmselt me esitame ka kahjutasunõude. Ma ei oska veel öelda selle täpset suurust, aga see ei ole väike. Kui inimesed töötasid kaks-kolm päeva valeväidete ümberlükkamise nimel ja kui Tallinki käive on kaks miljonit eurot päevas, siis sellest lähtudes see nõue ka tuleb.
Teil on ajakirjandusega olnud vastastikku problemaatiline suhe: teie leiate, et ajakirjandus teeb liiga, ja ajakirjandus on nimetanud Panti pressi vaenlaseks...
No ma ei oska öelda, kas kogu ajakirjandusega. Aeg-ajalt on kõigiga probleeme ja see on normaalne, aga Äripäev on teine asi. Sealt on tulnud Tallinki kohta ainult negatiivset. Kui on midagi positiivset – et Tallinkil on uus laev näiteks –, siis seda ei kajastata.
Pressi vaenlase osas... ma ei oska öelda, kust see tiitel on võetud. Eestis on levinud see arvamus, et igal ajakirjanikul peab olema minu mobiiltelefon ja ta võib igal hetkel minu poole pöörduda. Ma usun, et mul on elus muud ka teha, kui suhelda 24 tundi ööpäevas ainult ajakirjanikega.
Kui palju te tunnete, et ühiskond vihkab teid sellepärast, et teil on majanduslikult nii hästi läinud?
Kui ei vaataks kuskil kommentaare, siis ega seda ei tunnekski, aga vahetevahel ikka paratamatult viskad pilgu peale ja siis mõtled, et enam ei loe. Samas, kui oli näiteks see Rootsi ametiühingute organiseeritud juhatuse mahavõtmine ja mäss, siis mõtlesid küll, et kuskil võiks olla piir – tundsid end nagu massimõrvarina. Mõisteti süüdi ja poodi üles ja ennast õigustama minna oli mõttetu, sest nagunii olid juba maha lastud. Eraisiku kaitset on meil ikka suht-koht vähe.
Kui palju on neid pingeid, mis Silja Line’i ostmise järel õhus olid, tänaseks veel alles?
Mina olen suhelnud Silja Rootsi ametiühinguga – mitte küll Rudeniga; ma arvan, et Ruden... see oli temast väga inetu, selline otsene rünnak – ja ajanud väga normaalset juttu. Ja kõik ütlesid, et pole enam sellist asja. Kui algul ka olid hirmud, et eestlased tulevad ja kes teab, mida teevad, siis nüüd võetakse Tallinki ja Siljat kui üht firmat.
Inimesed on aru saanud, et palju asju on läinud loogilisemaks. Varem [Silja] juhtkond sageli ei kuulanud, mida laevad räägivad.
Võite tuua mõne näite?
Seal toimus selline asi nagu “Wallman’s Show”, mis iseenesest on päris okei – ettekandjad tantsivad ja serveerivad toitu –, aga laeva juhtkond oli korduvalt öelnud, et see ei sobi, sest köök, kust sööki tuuakse, on kohutavalt kaugel ja toidud jahtuvad enne ära. Aga keegi ei kuulanud. Tookordne Silja juhtkond käis üldse väga vähe laevade peal.
Meie kuulasime ja lõpetasime selle show’ ära, sest kui toit jõuab kliendini jahtununa, siis mis gurmee see enam nii väga on?
Gurmeest rääkides, kas laevamenüüsid lihtsustades ei kipu kaotsi minema see luksusemoment, mis meresõidul kunagi oli?
See on küsitav. Ma mäletan, et Ekspressis oli vist mingi nupp selle kohta, et rootsi lauast on kadunud ära must kalamari. Jah, on küll – juba ammu! Muidugi, kõik sööksid seda l usikaga, aga kunagi toodi seda Venemaalt kolmeliitrise purgiga, mis pole enam võimalik. Ja kui sa vaatad, et musta kalamarja kilo maksab 6000 krooni, siis see tõstaks rootsi laua hinna lakke.
Need on sellised igavikulised küsimused – et kas näiteks rootsi lauas peaks vein olema hinna sees või mitte. Siiamaani pole see selge! Eckeröl, Vikingil ja Siljal ka on see hinna sees, ja meil ei ole. Omal ajal, 1999. või 1998. aastal juba käskisin mina selle välja võtta, sest sellist vaadiloputusvett ei tohi anda. Aga mass – Silja, Viking – need annavad. Nad kõik annavad üht ja sama veini ja ma tean, mis see vein maksab.
Palju see maksab?
See ei maksa midagi. Kopikaid. Kaks krooni liiter.
Kui palju on Tallinki bränd teie nägemuse järgi välja arendatud? Kas sekkute sellesse, millisest materjalist peaksid olema käterätid?
Vahepeal ikka sekkun, kui on endal konkreetne näide tuua. Vanasti kogu aeg, aga firma on nüüd liiga suur, et igale poole oma näppe sisse toppida. Aga niipalju kui võimalik, ma ikka topin. Ja kui laevade peal käin, siis vaatan ikka selle pilguga, et mis minu meelest on halvasti või valesti.
Ma võiksin tuua ühe konkreetse näite Tallink Stari business class’i kohta, sest see vein, mis sealt kraanidest tuli – Alfredo pakivein –, oli ilmselt kõige halvem vein, mida laeva peal üldse võis saada ...
Hm.
... ja minu jaoks oli absurdne, et inimesed, kes on vähemasti teoreetiliselt maksnud kõige rohkem oma piletite eest ...
Hm.
... on mingis kinnises ruumis, kus neile antakse, küll tasuta, veini, mis on ilmselt õudsem kui ükski teine, mida laeva peal saab.
Ma ei oska selle konkreetse kohta tõesti öelda, sest ma tõesti ei tea, mis vein seal lounge’is on, aga Stari business class’i kontseptsoon läheb veel muutmisele. See hind business- ja turistiklassi vahel on liiga väike mu meelest.
Kui palju Eesti-Vene suhetedraama on mõjutanud teie äri?
Noh, Soome saatkond ja ka Rootsi saatkond on andnud sellise hoiatuse, et Eestis võib olla nende kodanikel ohtlik viibida. See pole väga suur protsent, aga on reisijaid, kes on oma reisid tühistanud. Me rahaliselt ei ole seda kahju kokku arvestanud.
On reisijate arv praeguseks siiski tagasi loodetud määra juures?
Päriselt veel ei ole.
Ärimehena oleksite pronkssõduri paigale jätnud?
Ma ei taha sel teemal sõna võtta.
Kui tõenäoliseks te peate Peterburi liini taasavamist?
Muidugi me tahaksime minna tagasi Peterburi, aga majanduslikult ei ole see võimalik, sest viisaküsimus lõhub selle ära. Viisasid antakse välja niivõrd vähe – paarsada päevas –, aga me vajaksime päevas 800–1000 reisijat.
Teine küsimus on see, mis saab siis, kui Eesti astub Schengenisse. Praegu me teenindame aastas umbes poolt miljonit venelast, kes sõidavad Helsingisse või Turusse ja sealt edasi Stockholmi...
Venelased on väga head kliendid?
Jah! Absoluutselt! Väga head!
Vastab tõele, et keskmine Vene klient toob sisse rohkem raha kui keskmine Soome klient?
Jah!
Kui kaugele on jõudnud Tallink Hotelsi projekt?
Kaks hotelli on töös ja kolmanda osas käivad läbirääkimised Helsingis. Riias ei ole me siiamaani leidnud sobivat kohta ja Stockholmis sama lugu. Mida meile on pakutud, on tundunud liiga kallis.
Kas põhjus, miks te loobusite koostööst Best Westerniga, oli nende kaubamärgi hinnas?
Best Western on siiski rohkem Ameerika kett ja seda lubatud reisijate arvu, mis nad väitsid, et läbi nende müügiketi peaks tulema, tegelikult ei tulnud. Me ei näinud sellel mingit mõtet. Me tegime ise oma hotellimüügi osakonna ja nemad müüvad oma otsekontaktidega hoopis paremini.
Neil päevil juurutab Tallink Silja uut ühist püsikliendiprogrammi. Te ise korjate neid punkte?
Ei. Mul see vana klubikaart oli, sest sellega sai Tallinna Kaubamajas allahindlust, aga kas see uus kaart mulle on tehtud, ma ei tea. Mul pole vaja neid tasuta reise välja töötada.
Kas Tallinkil on plaanis laieneda, avada uusi liine?
Praegu ei ole, aga küll me vaatame. Ega me risti ette ei lööks, kui oleks võimalik veel midagi ära osta. Aga praegu on põhiline asi lõpetada Silja integratsioon.
Kui paljus jääb Silja eri kaubamärgiks?
Marketingi mõttes ta jääb, sest ta on tugev marketingibränd Soomes ja Rootsis ja ma ei näe mõtet, miks me peaksime seda brändi hävitama.
Kuid ostmise osas – kas sihikul on midagi konkreetset?
Puht spekulatsiooni mõttes – on. See on Euroopas.
Väiksem ettevõte kui praegune Tallink Silja?
Ma ei saa seda öelda, sest see annaks suht-koht selge kuvandi. See ei ole väike. Ütleme nii.
Pigem Põhjameri või Vahemeri?
Ma arvan, et mõlemad on huvitavad.
Nad tahtsid maikuus seda laeva saada, me pakkusime välja hinna ja saavutati kokkulepe. Tavaline kommertstehing – meil on praegugi kaks laeva rendil Vahemeres, Fantaasia ja Meloodia. Üks sõidab Ibiza ja Mandri-Hispaania vahet ja teine Alžeeriast Prantsusmaale.
Kui palju seadis Vene pool tingimusi Eesti lipu või Tallinki logo osas?
Selle kohta küsiti, kas seda on võimalik mõne teise lipu all tuua või mõnd Silja laeva anda. Me vastasime, et oleme äriettevõte ja kõik on võimalik, ning andsime konkreetsed hinnad. Need ei sobinud.
Et ma nüüd ei eksiks: lipuvahetus oleks olnud võimalik, aga lihtsalt hind ei olnud vastuvõetav?
Ma ei oska öelda. See hind oli seatud [Tallinki poolt] nii kõrgele, et seda hinda poleks olnud võimalik aktsepteerida.
Ega Eesti lipp ei tähenda seda konkreetset lippu, mis seal laeva taga ahtris on. See tähendab hulka dokumente ja kõike muud. Kui peaks Eesti lipu vahetama mõne muu lipu vastu – mis on teoreetiliselt täiesti võimalik, sest Lätis me sõidame Läti lipu all ja Silja laevad on Rootsi ja Soome lipu all –, tuleb vahetada ka kodusadamat. See pole aga mitte ainult üks “Tallinn” seal laeva küljel, vaid “Tallinn” umbes 4000 päästevesti peal.
See ümbervahetamine, ümberstampimine on hoopis midagi muud kui vahetada üks lipp ühes vardas teise vastu.
Kus tegi Äripäev vea?
Viga oli selles, et nad teatasid, et me vahetame laeva lippu, kuigi neile sai täiesti selgelt öeldud, et ei tule lipuvahetust!
Kas otsus Äripäeva vastu kohtusse minna on väga kindel?
On küll.
Milles täpselt seisnes Äripäeva suurim viga?
Küsimus on selles, et kui Eesti press tahab teha skandaalseid uudiseid, siis nad peaksid aru saama, et Tallink on tegelikult rahvusvaheline firma. Meil on investoreid väga palju, Ameerikani välja, ja viimasel ajal on tulnud neile väga palju seletada, mis toimub.
Kogu aeg käib üks asjatu norimine ja peksmine ja kuskil nagu on piir.
Kuidas Ameerika suurinvestorid oma muret konkreetselt väljendavad?
Too päev [mil Äripäev väidetavast lipuvahetusest teatas] ja järgmine päev oli meil majas pidevalt telefonikõnesid. Nad võtavad kohe telefoni, kohe helistavad ja kohe küsivad.
Ka teile otse?
No... enamikus ei.
Kuivõrd see Äripäeva ... “seeria” on võib-olla palju öelda ...
See on seeria!
... on mõjunud aktsia hinnale?
Seda on minul raske öelda, mõni analüütik võiks seda ehk hinnata täpsemalt, aga [kui vaadata artiklite mõju] mul on siiamaani okas hinges sellest, et kui me 2000. aastal tahtsime tellida uut laeva – esimest laeva, Romantikat –, oli meil konsortsium koos finantseerimiseks. Ma ei oska öelda, kas see oli infoleke või kokkusattumus, aga samal päeval, kui laeva finantseerimise konsortsium Helsingis kogunes – ja see oli selline kohtumine, mis pidi olema juba puhtalt sümboolne; et pangad ütlevad jah, ja järgneb pidulik lõunasöök –, lõid Merita panga esindajad Äripäeva lauale. Ja Äripäeva esilehel oli suur uudis, et Tallink on pankroti äärel.
Nad istusid mõnda aega omaette ja otsustasid, et nad ei ann a hetkel raha. Tellimus lükkus edasi üle poole aasta, kuni me suutsime tõestada, et me suudame selle laeva tagasi maksta.
Sellist pahatahtlikku suhtumist on olnud kogu aeg.
Mille peale te nüüd kohtus peamiselt välja lähete?
Me nõuame tõendite ümberlükkamist esilehel ja ilmselt me esitame ka kahjutasunõude. Ma ei oska veel öelda selle täpset suurust, aga see ei ole väike. Kui inimesed töötasid kaks-kolm päeva valeväidete ümberlükkamise nimel ja kui Tallinki käive on kaks miljonit eurot päevas, siis sellest lähtudes see nõue ka tuleb.
Teil on ajakirjandusega olnud vastastikku problemaatiline suhe: teie leiate, et ajakirjandus teeb liiga, ja ajakirjandus on nimetanud Panti pressi vaenlaseks...
No ma ei oska öelda, kas kogu ajakirjandusega. Aeg-ajalt on kõigiga probleeme ja see on normaalne, aga Äripäev on teine asi. Sealt on tulnud Tallinki kohta ainult negatiivset. Kui on midagi positiivset – et Tallinkil on uus laev näiteks –, siis seda ei kajastata.
Pressi vaenlase osas... ma ei oska öelda, kust see tiitel on võetud. Eestis on levinud see arvamus, et igal ajakirjanikul peab olema minu mobiiltelefon ja ta võib igal hetkel minu poole pöörduda. Ma usun, et mul on elus muud ka teha, kui suhelda 24 tundi ööpäevas ainult ajakirjanikega.
Kui palju te tunnete, et ühiskond vihkab teid sellepärast, et teil on majanduslikult nii hästi läinud?
Kui ei vaataks kuskil kommentaare, siis ega seda ei tunnekski, aga vahetevahel ikka paratamatult viskad pilgu peale ja siis mõtled, et enam ei loe. Samas, kui oli näiteks see Rootsi ametiühingute organiseeritud juhatuse mahavõtmine ja mäss, siis mõtlesid küll, et kuskil võiks olla piir – tundsid end nagu massimõrvarina. Mõisteti süüdi ja poodi üles ja ennast õigustama minna oli mõttetu, sest nagunii olid juba maha lastud. Eraisiku kaitset on meil ikka suht-koht vähe.
Kui palju on neid pingeid, mis Silja Line’i ostmise järel õhus olid, tänaseks veel alles?
Mina olen suhelnud Silja Rootsi ametiühinguga – mitte küll Rudeniga; ma arvan, et Ruden... see oli temast väga inetu, selline otsene rünnak – ja ajanud väga normaalset juttu. Ja kõik ütlesid, et pole enam sellist asja. Kui algul ka olid hirmud, et eestlased tulevad ja kes teab, mida teevad, siis nüüd võetakse Tallinki ja Siljat kui üht firmat.
Inimesed on aru saanud, et palju asju on läinud loogilisemaks. Varem [Silja] juhtkond sageli ei kuulanud, mida laevad räägivad.
Võite tuua mõne näite?
Seal toimus selline asi nagu “Wallman’s Show”, mis iseenesest on päris okei – ettekandjad tantsivad ja serveerivad toitu –, aga laeva juhtkond oli korduvalt öelnud, et see ei sobi, sest köök, kust sööki tuuakse, on kohutavalt kaugel ja toidud jahtuvad enne ära. Aga keegi ei kuulanud. Tookordne Silja juhtkond käis üldse väga vähe laevade peal.
Meie kuulasime ja lõpetasime selle show’ ära, sest kui toit jõuab kliendini jahtununa, siis mis gurmee see enam nii väga on?
Gurmeest rääkides, kas laevamenüüsid lihtsustades ei kipu kaotsi minema see luksusemoment, mis meresõidul kunagi oli?
See on küsitav. Ma mäletan, et Ekspressis oli vist mingi nupp selle kohta, et rootsi lauast on kadunud ära must kalamari. Jah, on küll – juba ammu! Muidugi, kõik sööksid seda l usikaga, aga kunagi toodi seda Venemaalt kolmeliitrise purgiga, mis pole enam võimalik. Ja kui sa vaatad, et musta kalamarja kilo maksab 6000 krooni, siis see tõstaks rootsi laua hinna lakke.
Need on sellised igavikulised küsimused – et kas näiteks rootsi lauas peaks vein olema hinna sees või mitte. Siiamaani pole see selge! Eckeröl, Vikingil ja Siljal ka on see hinna sees, ja meil ei ole. Omal ajal, 1999. või 1998. aastal juba käskisin mina selle välja võtta, sest sellist vaadiloputusvett ei tohi anda. Aga mass – Silja, Viking – need annavad. Nad kõik annavad üht ja sama veini ja ma tean, mis see vein maksab.
Palju see maksab?
See ei maksa midagi. Kopikaid. Kaks krooni liiter.
Kui palju on Tallinki bränd teie nägemuse järgi välja arendatud? Kas sekkute sellesse, millisest materjalist peaksid olema käterätid?
Vahepeal ikka sekkun, kui on endal konkreetne näide tuua. Vanasti kogu aeg, aga firma on nüüd liiga suur, et igale poole oma näppe sisse toppida. Aga niipalju kui võimalik, ma ikka topin. Ja kui laevade peal käin, siis vaatan ikka selle pilguga, et mis minu meelest on halvasti või valesti.
Ma võiksin tuua ühe konkreetse näite Tallink Stari business class’i kohta, sest see vein, mis sealt kraanidest tuli – Alfredo pakivein –, oli ilmselt kõige halvem vein, mida laeva peal üldse võis saada ...
Hm.
... ja minu jaoks oli absurdne, et inimesed, kes on vähemasti teoreetiliselt maksnud kõige rohkem oma piletite eest ...
Hm.
... on mingis kinnises ruumis, kus neile antakse, küll tasuta, veini, mis on ilmselt õudsem kui ükski teine, mida laeva peal saab.
Ma ei oska selle konkreetse kohta tõesti öelda, sest ma tõesti ei tea, mis vein seal lounge’is on, aga Stari business class’i kontseptsoon läheb veel muutmisele. See hind business- ja turistiklassi vahel on liiga väike mu meelest.
Kui palju Eesti-Vene suhetedraama on mõjutanud teie äri?
Noh, Soome saatkond ja ka Rootsi saatkond on andnud sellise hoiatuse, et Eestis võib olla nende kodanikel ohtlik viibida. See pole väga suur protsent, aga on reisijaid, kes on oma reisid tühistanud. Me rahaliselt ei ole seda kahju kokku arvestanud.
On reisijate arv praeguseks siiski tagasi loodetud määra juures?
Päriselt veel ei ole.
Ärimehena oleksite pronkssõduri paigale jätnud?
Ma ei taha sel teemal sõna võtta.
Kui tõenäoliseks te peate Peterburi liini taasavamist?
Muidugi me tahaksime minna tagasi Peterburi, aga majanduslikult ei ole see võimalik, sest viisaküsimus lõhub selle ära. Viisasid antakse välja niivõrd vähe – paarsada päevas –, aga me vajaksime päevas 800–1000 reisijat.
Teine küsimus on see, mis saab siis, kui Eesti astub Schengenisse. Praegu me teenindame aastas umbes poolt miljonit venelast, kes sõidavad Helsingisse või Turusse ja sealt edasi Stockholmi...
Venelased on väga head kliendid?
Jah! Absoluutselt! Väga head!
Vastab tõele, et keskmine Vene klient toob sisse rohkem raha kui keskmine Soome klient?
Jah!
Kui kaugele on jõudnud Tallink Hotelsi projekt?
Kaks hotelli on töös ja kolmanda osas käivad läbirääkimised Helsingis. Riias ei ole me siiamaani leidnud sobivat kohta ja Stockholmis sama lugu. Mida meile on pakutud, on tundunud liiga kallis.
Kas põhjus, miks te loobusite koostööst Best Westerniga, oli nende kaubamärgi hinnas?
Best Western on siiski rohkem Ameerika kett ja seda lubatud reisijate arvu, mis nad väitsid, et läbi nende müügiketi peaks tulema, tegelikult ei tulnud. Me ei näinud sellel mingit mõtet. Me tegime ise oma hotellimüügi osakonna ja nemad müüvad oma otsekontaktidega hoopis paremini.
Neil päevil juurutab Tallink Silja uut ühist püsikliendiprogrammi. Te ise korjate neid punkte?
Ei. Mul see vana klubikaart oli, sest sellega sai Tallinna Kaubamajas allahindlust, aga kas see uus kaart mulle on tehtud, ma ei tea. Mul pole vaja neid tasuta reise välja töötada.
Kas Tallinkil on plaanis laieneda, avada uusi liine?
Praegu ei ole, aga küll me vaatame. Ega me risti ette ei lööks, kui oleks võimalik veel midagi ära osta. Aga praegu on põhiline asi lõpetada Silja integratsioon.
Kui paljus jääb Silja eri kaubamärgiks?
Marketingi mõttes ta jääb, sest ta on tugev marketingibränd Soomes ja Rootsis ja ma ei näe mõtet, miks me peaksime seda brändi hävitama.
Kuid ostmise osas – kas sihikul on midagi konkreetset?
Puht spekulatsiooni mõttes – on. See on Euroopas.
Väiksem ettevõte kui praegune Tallink Silja?
Ma ei saa seda öelda, sest see annaks suht-koht selge kuvandi. See ei ole väike. Ütleme nii.
Pigem Põhjameri või Vahemeri?
Ma arvan, et mõlemad on huvitavad.