Neandertallane jõudis Siberisse

Kümnete tuhandete aastate eest olid Euraasia mandri omavahel ära jaganud kaks inimliiki – neandertallased olid hõivanud Euroopa ja Lähis-Ida, Aasias laiutas Homo erectus.

Eesti soost evolutsioonigeneetiku Svante ­Pääbo värsked uurimistulemused sunnivad maailma eelajaloolist poliitilist kaarti tublisti ümber joonistama.

Pääbo geenianalüüs tõendab, et Altai mägedest leitud luukillud kuulusid neandertalinoorukile, mistõttu tuleb tõdeda, et kolme-neljakümne aastatuhande eest olid neandertallased jõudnud ka Lõuna-Siberisse.

Leipzigis Max Plancki Evolutsioonilise Antropoloogia instituudis töötav Pääbo on neandertallase DNA analüüsil märkimisväärset edu saavutanud ja lubab peagi tervikuna taastada neandertallase genoomi. Okladnikovi koopast leitud luude DNA osutus ühe Belgia neandertallase pärilikkusainega peaaegu täpselt samasuguseks. Kuju järgi Altai luid hästi identifitseerida ei saanud, selleks olid nad liiga katki.

Pääbo tunnistab, et avastus üllatas teda ennastki. Neandertallase teadaolev leviala laieneb nüüd oma 2000 kilomeetrit ida poole; varem arvati, et see küündis vaid Usbekistanini.

Arvatavasti jõudsid neandertallased sinna alles suhteliselt hilja, umbes saja tuhande aasta eest, mil kliima oli soojenenud ja paikkond muutunud ligipääsetavamaks.

Ent kas võis neandertallane jõuda veelgi kaugemale ida poole, aladele, kus senise ettekujutuse järgi pidi võimutsema Homo erectus? “Mind ei üllataks, kui me ühel päeval leiaksime neandertallasest Marco Polo,” ütles Pääbo ajalehele New York Times.

Leidub ka kahtlejaid. St Louisis asuva Washingtoni ülikooli neandertallaste-spetsialist Eric ­Trinkaus arvab, et mõnel teiselgi inimlasel võis leiduda neandertallase omaga sarnast DNA-järjestust. Trinkaus ütleb ajakirjas New Scientist, et enne kui Okladnikovi koopast leitud luud neandertallase omadeks kuulutada, tuleb lähemalt uurida muudegi sel ajal elanud inimliikide DNAd.

Neandertallased on olnud mõistatus juba sestpeale, kui Düsseldorfi lähedalt Neanderi orust leiti ülemöödunud sajandil nende esimesed säilmed. Seniajani pole täielikku selgust, kes need jässakad ürginimesed õigupoolest olid, kas nad segunesid nüüdisinimese otseste eellastega ja miks nad välja surid.

Vanimad neandertallase tunnustega luud on 400 000 aastat vanad, viimased märgid sellest inimtõust pärinevad 30 000 aasta tagusest ajast.

Asjaolu, et neandertallaste geograafiline leviala oli arvatust suurem, teeb ka nende lõpu senisest mõistatuslikumaks.

Priit Ennet on Vikerraadio toimetaja.