Kaunitarist prokurör liigub "'vales seltskonnas"'
Õhtuleht kirjutas: “Ta peab end suhteliselt auahneks ja sihib kõrgele: kui kõrgharidus käes, siis tahab ka magistri- ja doktorikraadi. Üks Kristi kindlatest arusaamadest on see, et inimene, kes endast lugu ei pea, ei vääri ka teiste lugupidamist.”
Miss Estonia krooni pälvis Sakala keskuses peetud võistlusel tulevane seltskonnatäheke Kristiina Heinmets. Preili Rande võitis pressilemmiku tiitli.
Kevadel 2007 töötab seesama kena naine Põhja Ringkonnaprokuratuuris. Ta on nüüd blond, elab tuntud vandeadvokaadi Andres Gorkiniga ning sõidab ringi helehalli Mercedes-Benziga. Mudel E 200 Kompressor, mootori töömaht 1,8 liitrit, võimsus 120 kW.
Karjääriredelil on Rande jäänud pidama abiprokuröri kohal ning hetkeseis ei tõota talle ametikõrgendust.
Prokuratuur viib Rande tähtsast infost eemale
Prokuratuuri juhtkond muretseb, et abiprokurör lävib seaduse piiril tegutseva halli tsooni rahva ja lausa allilmaga.
Rande ülemusteni jõudis kiiresti teade, kui naine käis mullu oma mehe käevangus Viimsi talveaias legendaarse seikleja Jaan Võsa sünnipäeval. Seal viibisid mitmed tema advokaadist elukaaslase kunded.
Gorkin kaitseb tuntud allilmategelasi. Tema klientide sekka on kuulunud näiteks legendaarne Imre Arakas, tšetšeenide juht Haron Dikajev, Tiesenhauseni majapettusega seotud Mati Kullamäe, “kalaärimees” Oleg Lvov ja Jaak Tuuksam, kelle politsei pidas tänavu jaanuaris kinni seoses Hans H. Luige lähedaste kodudesse süütepudelite viskamise looga. Samas kriminaalasjas on kahtlustatavad ka Arakas ja oma ala kõvemaid tegijaid Assar Paulus, kes on Gorkini kinnisvarafirma Barbarossa juhataja ning Jaan Võsa endine äripartner.
Ühel hiljutisel trallil pealinna ööklubis Bon-Bon olla abiprokurör Rande tantsinud Arakasega. See
vaatepilt pahandanud aga Arakase naist, kes seepeale prokuröri füüsiliselt ründas. “Ma ei pea vajalikuks kommenteerida seda põhimõttel, et kuulujutte pole mõtet kommenteerida,” teatas Rande Ekspressile.
Põhja ringkonnaprokuratuuri juht Lavly Lepp kinnitab Ekspressile e-postiga, et “Kristi Randega
on korduvalt räägitud tema suhtlemisest ringkonnaga, kellega läbi käimine ei sobi kokku prokuröride eetikakoodeksiga. Võimaliku huvide konflikti vältimiseks on Rande 2007. aasta algusest viidud majandus- ja korruptsiooniosakonnast üle üldkuritegude osakonda, kus ta tegeleb roolijoodikutega.”
Selle käiguga üritab prokuratuur Randet kuumast ja olulisest infost eemale tõrjuda. Sel kevadel pidi Rande aru andma, miks ta huvitus mitmekümnest kriminaalasjast, millega tegelevad tema kolleegid.
Rande oli vaadanud nende faile majasisesest elektroonilisest süsteemist. Ta kirjutas seletuskirja, kus põhjendas, et vajas andmeid oma töö tarbeks.
Eriti usaldusväärne Martin Soni
Kahtlused Rande suhtes tekkisid seoses Mersuga, mida ta kasutab.
Rande ostis auto tuttuuena novembris 2004 firmast Silberauto.
Aasta lõpul täitis majanduslike huvide deklaratsiooni nagu kõik riigiametnikud. Pani kirja oma uue auto ja selle ostmiseks võetud 521 000 krooni suuruse laenu.
Prokuratuur kontrollis paberit ja leidis, et tegemist on tavalisest odavama laenuga. Viie aasta pikkuse laenu intressimäär oli 3,96 protsenti aastas.
Tollane riigi peaprokurör Jüri Pihl algatas distsiplinaarmenetluse. Randelt nõuti kolme päeva jooksul seletust, miks ta laenas raha selliselt firmalt ja kas ta tundis huvi laenuandja tausta vastu.
Rande teatas, et Mercedes Benz maksis 621 000 krooni. Auto ostmiseks võttis laenu 100 000 krooni oma isalt ja ülejäänu osaühingult Martin Soni Investments. Firma kandis laenu otse automüüja arvele.
“Ettevõte kuulub minu elukaaslase Andres Gorkini sõbrale Priit Pihelpuule. Laenu võtsingi elukaaslase soovitusel, kelle väidetel hr Pihelpuu ja temale kuuluvate ettevõtete usaldatavus on väljaspool kahtlust,” selgitas Rande. “Laenutingimused näivad soodsatena nii laenu tähtaja kui
intressi osas.”
Rande arvates ei saanud laen kuidagi kahjustada tema ega prokuratuuri mainet. “Autoost on tänapäeval suhteliselt elementaarne tegevus. Samuti ei leia midagi taunimisväärset asjaolus, et laenu otsustasin võtta antud juhul just Martin Soni Investmentsist, mitte näiteks Hansapangast. Puudub igasugune alus kahelda, et nimetatud osaühingu näol oleks tegu vähemväärika ettevõttega.”
Abiprokurör suskas enesekindlalt: “Olen tähele pannud, et ka minu kolleegid sõidavad autodega ja julgen spekuleerida, et mõnigi neist on auto soetanud mõne laenuteenust pakkuva ettevõtte vahendusel.”
Riigiprokurör kahtlustab korruptsiooni
Kaks kuud hiljem koostas riigiprokurör Anna Kasesalu distsiplinaarsüüdistuse.
Prokuratuur ei leidnud tõenäoliselt muud võimalust Rande kallal norida, kui hakkas rääkima tema lõhkilaenamisest. See oli asi, millest riigiasutus sai kergelt kinni haarata.
Riigiprokurör Kasesalu võrdles Kristi Rande tulusid ja kulusid. Tema sissetulekud koos lapsetoetusega olid 12 800 krooni kuus. Samas oli tal kaelas kodulaen kuumaksega 4500 krooni ning nüüd lisandus autolaen, mis nõudis 10 400 krooni kuus (tõsi – leping oli nii erakordselt lahke, et naine võis tasuda laenu siis, kui ise tahtis).
Väljaminekud laenudele ületasid tulusid 2100 krooni võrra kuus.
Kasesalu nõudis selgitust, kuidas abiprokurör end majandab, sest “teie sissetulek ei kata isegi
kohustusi, rääkimata igapäevastest elamiskuludest”.
Täiesti kõrvale jäi asjaolu, et Rande elab vabaabielu vandeadvokaadiga, kes saab teda majanduslikult toetada.
“Eesti suurematest pankadest oleks Randel laenu saamine temale vajalikus mahus välistatud,” märkis Kasesalu. Juba võetud kodulaenu tõttu saanuks abiprokurör võtta lisaks kuni tuhandekroonise kuumaksega laenu, mitte rohkem.
Kasesalu teatas, et kogu lugu “annab paratamatult aluse kahtlustusteks, et soodustuste saamine on seotud ametiseisundiga”.
Kas teie isa vältis rahapesu kontrolli?
Asi liikus edasi prokuröride distsiplinaarkomisjoni. Nõupidamisel märkis ringkonnaprokurör Veera Kremez, et Rande on hea töötaja. Vahel küll venivad lõunad kolme-neljatunniseks.
Riigiprokurör Jaan Naaber küsis: “Olete võtnud kohustusi, mis ületavad teie sissetulekuid?”
Rande: “Mul on tagatiseks korter, mille ma oleks saanud kohe maha müüa.”
Küsimusele, miks ta ei võtnud laenu krediidiasutusest, vastas Rande: “Ma poleks Hansapangast laenu saanud.”
Juhtiv riigiprokurör Alar Kirs: “Kas kõik kodanikud saavad Martin Soni Investmentsist laenu
võtta?”
Rande: “Ei oska öelda. Sõltub isikust.”
Kirs: “Kas teie arvates muutuks isik, kes sellistel tingimustel laenu võtab, rünnatavaks igas mõttes,
kui selline info oleks ilmunud ajakirjanduses?”
Rande: “Oleks rünnatav küll.”
Naaber: “Laenu võtmise hetkel te sellele ei mõelnud, ei tulnud selle peale? Kas
tänaseks päevaks olete teisel arvamisel?”
Rande: “Võimalik.”
Kirs: “Olete saanud laenu oma isalt 99 000 krooni sularahas, kes viis selle autofirmasse. Miks mitte
100 000 krooni? Kas selle pärast, et 100 000 kroonise sularahasissemakse teade läheb rahapesubüroosse?”
Rande: “Sest kokku oli lepitud nii.”
Kirs: “Kas teilt abi on palutud, nõu küsitud sealt firmast?”
Rande: “Ei. Priit Pihelpuu ei teadnudki, kellena ma töötan.”
“Riigiametnik saab endale lubada ilusaid autosid”
Riigi peaprokurör Norman Aas karistas Kristi Randet distsiplinaarsüüteo eest noomitusega. Ta põhjendas seda nii, et kõnealuse laenu võtmine “võib kahjustada prokuröri professiooni ja prokuratuuri mainet, sest laen on saadud märkimisväärselt soodsatel tingimustel”.
Rande kaebas asja Tallinna halduskohtusse. Ta soovis käskkirja tühistamist. Avaliku teenistuse seaduse kohaselt võib karistada siis, kui maine kahjustamine on aset leidnud. Teda karistati aga asja eest, mis võinuks aset leida.
Kohtus esindas naist vandeadvokaat Mare Lust, kes teatas kaitsekõnes: “Tihtipeale inimesed laenavad üksteisele raha. Kas kohtunik ei võta laenu? Kõik me teame, et prokuratuuri töötajad
saavad piisavalt kõrget palka. Kaebajal oli ka korter, mille ta müüs, saades 1,4 miljonit krooni. Pool jäi talle, pool läks tema abikaasa arvele.”
Lust: “Arvan, et riigiametnik on saavutanud sellise taseme, et ta saab lubada endale ilusaid riideid ja autosid.”
Riigiprokuratuuri esindaja Olavi Jaggo vaidles vastu: “Laenuintress on silmatorkavalt madal. Julgen väita, et sellisel asjaoludel eraisikule laenu andmine on äärmiselt riskantne raha paigutamise viis. Siin on raske näha ärilisi kaalutlusi.”
Jaggo leidis veel, et “sellise hinnaga auto on keskmise Eesti elaniku jaoks kättesaamatu” ning “kui selle laenutehingu andmed satuksid ajakirjandusse, ei oskaks prokuratuur vastata. --- Kui see info jõuaks avalikkuseni, siis võib tekkida kahtlusi, et tegemist on korruptiivse teoga.”
Halduskohus andis võidu Randele.
Peaprokurör Aas kaebas kohtukaotuse edasi, kuid sai tänavu aprillis lüüa ka Tallinna ringkonnakohtus. Kohus kinnitab veel kord, et “distsiplinaarkaristuse määramine teo eest, mida isik ei ole toime pannud, on ebaseaduslik”.
Laenuandja kahtlustäratav äri
Kuid on üks asi, millest käskkiri ega avalikud kohtupaberid ei räägi. See on soodsa laenu andnud firma Martin Soni Investments ja tema tegeliku juhi Priit Pihelpuu taust.
Pihelpuu on edukas keskmise kategooria kinnisvaraärimees, kes end eriti ei afišeeri. Lõviosa tema firmast kuulub paberite järgi mehe 62aastasele emale. Firma kasum 2005. aastal oli 40 miljonit krooni.
Kroonikas esines mees aastaid tagasi ning ka siis esitleti eeskätt tema naist. Uudis
kandis pealkirja “Karita Pärtelpoeg läks mehele”.
Pärtelpoeg on Tallinna endine miss, kes Kroonika nupu kohaselt tutvus oma kaasaga ööklubis Hollywood. Uhked pulmad peeti Muhumaal Pädaste mõisas.
Mehe äridest teavad vähesed. Samamoodi sellest, et ta on ärisuhetes selliste oma ala tõsiste
tegijatega nagu Meelis Lao ja Toomas Kajak. Meelis Lao sai Pihelpuult laenu – samamoodi nagu Kristi Rande.
(Artiklist on eemaldatud lõik, mis kõneles kriminaalasjast seoses Tallinna Sadama poolt Muugal kruntide soetamisega. Kriminaalasi lõpetati ja asjaosalistele prokuratuuril etteheiteid ei olnud)
Riigiprokuratuur loobus
Seis on praegu mitmes mõttes omapärane. Rande puhul ei tasu enam rääkida lõhkilaenamisest. Tal on laenu tagasi maksta oluliselt kergem kui selle võtmise ajal. Riik tõstis kõvasti prokuröride palka.
Mullu teenis Rande koos lisatasudega juba 27 500 krooni kuus (maksud maha).
Riigiprokuratuur loobus Rande asja edasi kaebamisest riigikohtusse, sest ei pidanud seda “perspektiivikaks”.
Prokuratuur pole Randest lahti saanud, ise ta pole ära läinud.
Abiprokurör võitis protsessid, sest lugu polnud avalikuks tulnud ja prokuratuuri maine ei saanud ka kahju. Nüüd on asi avalik, aga teist korda sama asja eest karistada ju ei saa.
- Aastal 2000 kõhkles justiitsminister Märt Rask, kas nimetada prokröriks Stella Veber (pildil). Neiu oli abielus tšetšeenide pealiku Haron Dikajevi venna Ahmediga.
- Naine käis kohtus külalisena kuulamas Haron Dikajevi protsessi. Istungil viibimist nimetas Veber lugupidamisavalduseks oma mehe suguvõsa vastu.
- “Minu arust on Haron väga viisakas mees. Tõeline džentelmen,” rääkis Veber usutluses ajakirjale Seltskond.
- Skandaali tekkimise ajaks oli Veberi kooselu Dikajevi vennaga juba läbi. Täna on naine tõusnud Tallinnas ringkonnaprokuröriks ja uurib suuri maksupettusi.
- Mullu mõisteti Haron Dikajev väljapressimise eest neljaks aastaks vangi. Prokurör
Metsamägi juhtum: kooselu altkäemaksuvõtjaga - Aastal 2005 vahistas kaitsepolitsei Maardu kriminaalpolitsei juhtivinspektori Jevgeni Semjonovi, kelle punt võttis 80 000 krooni altkäemaksu salakütuse vedajatelt.
- Uurimise käigus kuulati tunnistajana üle Semjonovi elukaaslane Helen-Megi Metsamägi (pildil), kes töötas Põhja Ringkonnaprokuratuuris abiprokurörina.
- Politseiniku vahistamist põhjendas kohtunik muu hulgas tema naise tööga. Ta märkis, et võib tekkida olukord, kus kahtlustatav palub naisel mõjutada uurimist karistusest pääsemiseks.
- Semjonov sai 2,5 aastat vangistust tingimisi. Metsamägi loobus tööst prokuratuuris.