Müümise kunst või kunstmüük?
Kes meist poleks kohanud tänavatel või kaubanduskeskustes tõmmusid, tumedate kulmudega, kõveravaninalisi nahktagides tüüpe pakkumas poolmuidu ikka uhkemaid ja kallihinnalisemaid käekelli? Veel mõni aeg tagasi olid sagedased juhtumid, kui elektronlukkudega turvatud ettevõtete ustest jalutasid imekspandava kergusega sisse laienenud pupillidega tegelased, otsides ostjaid kilekotis ilmselgelt kuskilt virutatud kraamile. Usun, et reeglina suudavad siiski oma olemuselt seaduskuulekad ja ettevaatlikud eestlased loobuda sellistest viljakatest äritehingutest. Vähemalt mina suudan “ei” üle oma huulte tuua kiirelt, edasist kauplemist välistaval põlglikul toonil.
Siin on asi ju selge – pättidega ma tegemist ei tee. Viimasel kahel nädalal olen aga kokku puutunud juba hoopis peenemate maneeridega müügimeestega. Pildistasin hiljuti üht prouat, pensionärist kepikõnnitreenerit. Seni kuni ta mööda teeserva minu poole kõndida vehkis, jõudis tema kõrval järsku peatuda poola numbrimärkidega seitsmenda seeria BMW. Selles istuv ülikonnastatud soliidne härrasmees esitas ladusa ingliskeelse loo, kuidas ta on ühe kuulsa kööginõusid tootva firma esindaja, siin Tallinnas tähtsal koosolekul ja nüüd enne kojusõitu oleks vaja mõnest üleliigsest potist-pannist vabaneda. Et kas ei ole soovi osta. Teine juhtum oli minu endaga – sõitsin oma päevinäinud Golf II-ga Selveri parklasse, kui minu kõrval peatuva auto aken alla keriti ja teatati, et nad on itaallased, siin mingil tähtsal moemessil ja üllatus-üllatus – neil on kolm komplekti mingeid rõivaid üle, millest oleks vaja enne rendiauto tagastamist vabaneda. Et kas ma ei tahaks äkki osta. Kas aktiivne müük või kinkepakendis sulid?
Ilmselt mõlemad. Pakkuda võileivahinnaga müügiks kuulsaid brände, sihtgrupiks naiivsed ja vähemjõukad inimesed (sellise mulje võiks kindlasti pensionärist proua ja minusugune Golfi-loksuga liikleja jätta) – peaks olema igati lollikindel bisnis. Ja kui ma eksingi väljamaa ärimehi pättideks nimetades, siis vähemalt minus tekitab aktiivne kauba pähemäärimine tõrke, välistades igasuguse võimaluse sel moel ost sooritada. Sellepärast ka vabandust kõikide telefoni teel müüjate ees – mulle helistades saate kiirelt katkestatud kõne tooni kuulda.
Loomulikult võib pidada mind ju pahuraks ja mitte millegagi rahul olevaks tarbijaks. Sest kuigi minu poolehoid ei kuulu just aktiivsetele müügimeestele, et teeks ma pai ka tegelastele, kes küll pakuvad kaupa või teenust müüa, aga ei müü seda millegipärast. Suurimad tervitused siinkohal anonüümsetele küttepuude müüjatele, kes võtavad rõõmuga vastu küll tellimuse, kuid ei too puid õigeks ajaks kohale.
Vähe sellest, nad paluvad vabandust ja lubavad meeldetuletuse korral oma apsu juba järgmise nädala jooksul heastada. Siis aga lülitavad telefoni välja või ei võta mitte kunagi enam ühtegi kõnet vastu. Loomulikult jäävad tulemata ka puud. Olen kummalisel moel juba kaks aastat järjest just selliste toredate Eesti ärimeeste orki lennanud. Tahaks teie kõigiga kunagi kohtuda, vaadata, mis inimesed te sellised olete ja kui hästi teil sellise suhtumisega elus ka läheb. Ausalt.
