Kruuda teeb uue spordikanali
“Jutt vastab tõele, aga täpsemalt ma
rääkida ei saa, sest Kalev on börsiettevõte,”
ütleb Toomas Lepp. Tema on teleinimeste seas tuntud hoogsa ja
entusiastliku tegelasena, kel on ka laia joonega rahakulutaja kuulsus. Kui Lepp
lõpetas oma ametiaja Eesti Televisiooni peadirektorina, oli kanalil 75
miljonit krooni miinust, mis on sama suur kui mõne väiksema
telejaama terve aasta eelarve.
Lepp on hasartselt uue spordikanali
loomisest kinni haaranud, ringi sebinud ja isegi personali otsinud. Ta on
püüdnud TV3 sporditoimetusest inimesi enda juurde tööle
meelitada.
“Meil on koostööks kokkulepe Eesti
Televisiooniga,” ütleb Lepp. Mais korraldas ta kohtumise koos
rahvusliku olümpiakomitee presidendi Mart Siimanni, ETV sporditoimetuse
juhi Marko Kaljuveeri ja ETV tollase peadirektori Ainar Ruussaarega.
Kaljuveer koostöö suhtes ülemäära optimistlik pole,
kuid soovib uuele kanalile edu. “Eks selline kanal paneks meidki rohkem
pingutama. Kindlasti nad leiavad endale vaataja,” ütleb ta.
Meistrite Liiga ülekandeõigused TV3 käes
Kaks nädalat tagasi kohtus Lepp TV3 juhi Toomas
Varaga. Nimelt omab TV3 õigusi näidata Eestis jalgpalli Meistrite
Liiga mänge. Lepp uuris, kas oleks võimalik saada mängude
näitamiseks kaasõigusi. Toomas Vara ideest ei nakatunud,
ütles, et ilmselt rahvusvaheline jalgpalliföderatsioon ei annaks
luba. “Ma ei saa detailidesse minna, et öelda, kas näiteks
jalgpall tuleb,” ütleb Lepp Ekspressile.
Inimene,
kellele Eestis jookseb info televisiooni rahvusvaheliste spordiülekannete
õigustest – et mida pakutakse ja mis on saadaval
– on Even Tudeberg. Ta oli ninapidi juures, kui Toomas Uba
korraldas iseseisvusaja alguses Eesti Televisiooni ülekandeõiguste
ostmist. Sportlikust huvist on ta kontaktid siiani säilitanud. Lepp kohtus
Tudebergiga ja tutvustas uut spordikanalit.
Even Tudeberg
räägib Ekspressile metsikult suurest rahast, mida
spordiülekannete õigused maksavad ja metsikult suurest
professionaalsusest, mida teles otseülekanded nõuavad.
Tudebergil on õigus. Eestis on näiteks ainult üks
režissöör, kes on võimeline tegema rahvusvahelise mastaabi
otseüleannet – Tarmo Krimm. Tema on teinud Otepää
suusatamise maailma karika etappide ülekanded ja ta käis isegi
Lätis Eurovisiooni otseülekannet tegemas.
Ka teles, nagu
teistelgi aladel, on nappus tipp-professionaalidest.
“Teoreetiliselt on see võimalik,” ütleb Tudeberg
Eestis spordikanali loomise võimalikkuse kohta. Aga ka mitte enamat.
Igal juhul on spordihuvilsest Kalevi suuromanik Oliver Kruuda andnud
nõusoleku uut spordikanalit rahastada. Telekanali majandamiseks on ta
loonud firma Eesti Spordikanal, mis kuulub firmale Kalev Media. Kruuda
ajakirjandusgrupi juht on juba teist nädalat Alar Pink – endine
Kalevi turundusjuht, kellel on ametiautoks musta värvi Porsche Coupe 911
Carrera, mille hind algab 1,4 miljonist kroonist.
“Jah, meil
on plaan sügisest spordikanal käivitada, kuid täpsemalt
räägime sellest siis, kui aeg on küps,” jääb
Pink napisõnaliseks.
Esialgu oli kanali osanike seas ka
Neinar Seli, kuid tema tõmbas end tagasi.
TV3 tahtis
samuti spordikanalit luua
Eesti konkurentsitihe telemaastik on
spordi rahaks tegemise võimalusi otsinud aastaid. TV3 kaalus samuti oma
spordikanali loomise mõtet. “Me ei ole leidnud valemit, kuidas
panna see kanal raha teenima,” ütleb Toomas Vara.
Ee
sti Televisioon on broneerinud õigused suurima publikuhuviga
rahvuskoondise mängudele ja tiitlivõistlustele. ETV on saanud selle
privileegi nagu kõik rahvusringhäälingud üle Euroopa,
kelle nimel on ostnud ülekannete õigused EBU (European Brodcast
Union), mida eestlased teavad peamiselt kui Eurovisiooni korraldajat.
“Eesti Televisiooni leib on spordilaulupeod. Suured
sündmused ja ülevad rahvuslikud tunded,” ütleb Marko
Kaljuveer, ETV sporditoimetuse juht.
Olümpiamänge
kannavad kõigis Euroopa riikides üle ainult riiklikud
televisioonid. Sama lugu on jalgpalli või kergejõustiku
tiitlivõistlusega.
Lisaks Eesti Televisiooni
spordilaulupidudele on Vormel 1 ainus kindel võistlus, mis iga kell
huvilise teleka ette tõmbab.
Ala, mille pärast Euroopa
telekanalid on valmis üksteisel kõri läbi lõikama ehk
jalgpall, Eestis märkimisväärselt vaatajaid ei kogu. Kaks korda
on püüdnud kommertskanalid Eestis suure vutiga vaatajaid koguda
– mõlemad korrad ebaõnnestunult.
Esmalt omandas
kadunuke TV1 kalli raha eest Inglise liiga õigused, lootes anda kanali
vaadatavusele tõhusat tuge. Loodetud tulu ettevõtmisest ei
sündinud – ei kogunenud vaatajaid ega teenitud tagasi õiguste
omandamiseks välja käidud raha.
Teist korda
püüdis TV3 jalgpalli Meistrite Liigat näidata. Telekanali
skandinaavia sugulased olid õigused omandanud ja TV3 möllis end
lepingusse sisse. Matšid algasid vaadatuimal kellajal ehk prime
time’il, kommentaatoriteks olid kutsutud Indrek Kannik ja Mart Mardisalu.
Sellest hoolimata kogus iga mäng vaid 30 000-40 000 vaatajat
(võrdluseks: Pealtnägijal on 170 000 vaatajat).
“Suvalist filmi van Dammega peaosas vaatas kaks korda rohkem inimesi.
Mina ise fännina vaatasin vutti ja nutsin väikeste reitingute
pärast,” ütleb Toomas Vara.
Neli või viis
hooaega TV3 kannatas. Seejärel tegi juhtkond otsuse näidata Meistrite
Liigat hilisõhtul lindistatuna –mis vähendas vaatajaid
veelgi. Nüüd näeb seda venekeelse TV3 Plussi pealt
Kruuda kanalile jäävad kõrvalised
võistlused
Eestlaste huvi kohalike pallimängude vastu
on leige. Korvpalli hiilgeaegadel maksid telekanalid sadu tuhandeid kroone, et
saada kossu näitamise õigusi. Mõned aastad tagasi ei tahtnud
nad neid isegi tasuta saada. Nüüd on huvi tänu Rocki ja Kalevi
vastasseisule jälle tekkinud ning ETV vahendab play-off-mänge.
Niisiis, uuele spordikanalile jääksid kõrvalised
spordisündmused, nišialad, kitsa ringi fännide
võistlused. On ka rahvusvahelisi õigusi, mida võiks tasuta
saada. Näiteks Red Bull korraldab mingid ekstreemsed hüppamise
võistlused. Sisuliselt on tegemist toote rämeda reklaamiga spordi
sildi all. Selliseid asju oleks võimalik saada.
Uues kanalis
on näinud vähem seksikate alade populariseerimise võimalust ka
Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann. Enne seda väärikat
ametikohta oli Siimann peaminister, kuid tema erialane karjäär kulges
kümneid aastaid televisioonis. Ta oli Eesti Televisiooni peadirektor.
1990ndate alguses asutas koos Toomas Lepaga Eesti esimese kommertskanali RTV
ehk Reklaamitelevisiooni.
Niisiis on Lepp ja Siimann kauaaegsed
isiklikud tuttavad, mis teeb kokkulepete sõlmimise lihtsamaks. Siimanni
toetus uuele kanalile on siiski nii-öelda spordimehelik. Ta soovib siiralt
lükata tagant vähepopulaarseid erialasid. Lepp aga lootis, et ehk
jõuab uude te
lekanalisse spordialade sponsorraha või isegi riiklikud toetused –
publiku laiendamise ja ala populariseerimise sildi all..
“Oleks väga tänuväärne, kui keegi kannaks üle
kohalikku hokit või maadlust,” arvab Marko Kaljuveer, ETV
sporditoimetuse juht.
Lisaks sisule (milleks on sport), on kanalil
vaja ka väljundit. Et asuda praegu Eestis tegutseva kolme telekanali
kõrvale, on vaja riigilt litsentsi. Ühtegi vaba litsentsi saadaval
pole.
Telekanali levitamise suhtes pakus palju võimalusi ka
uus meedia. Ka telefonijuhet mööda saab endale koju telepilti
tellida, kuid alternatiivmeedias leviva kanali vaatajaskond oleks tibatilluke.
Eriti selleks, et katta kõige kallima teležanri -
spordivõistluste otseülekannete tegemise kulud Eestis või
osta üles rahvusvaheliste võistluste näitamise
õigused.
- Oliver Kruuda on tundnud huvi STV ostmise vastu. Eesti suurima kaablikanali STV omanik Vjatšeslav Rabotšev on aasta tagasi toimunud peksmise tagajärjel kõnevõimetu.
- Tema pikaaegne elukaaslane Tatjana väidab, et hoolimata sellest on mees täiesti selge mõistuse juures, kuid Eesti Ekspressi ajakirjanikule Viktoria Ladõnskajale mehega kohtumist ta ei soovi korraldada.
- Igal juhul on Rabotševi naisele Kruuda pakkunud müügidiili. “Mis te minu käest uurite, küsige Hans H. Luige käest,” ütleb Kruuda, andes mõista, et kanalil on veelgi ostuhuvilisi.
- Kinnitamata andmetel on STV ülesostmise vastu näidanud huvi üles ka mingi Läti päritolu firma ja veerand miljardi kroonises hinnaski olevat kokku lepitud.