09.08.2007, 00:00
Vähem maju, rohkem ETVd
Ringhäälingujuht Margus Allikmaa ütleb, et uus
klaasist tele- ja raadiomaja Tallinnas Kristiines maksab miljard krooni. Maja
arhitekt Erik Nobel Taanist pakub pigem kaks miljardit.
Mul ei ole põhimõtteliselt midagi uute majade ega ka selle vastu, et ringhäälinguinimeste töötingimused paraneksid. Aga televaatajana tundub majaküsimus koledasti ületähtsustatud.
Maksumaksjate raha peaks eelkõige ikka panustama ETV ja raadio sisulisse arendamisse.
Sellesse, mida on võimalik näha ekraanilt ja kuulata raadioeetris.
Kui on võimalik leida üks-kaks miljardit uhke maja ehitamiseks, miks käib siis aasta-aastalt võitlus, millist esindatust on ETV-l võimalik üleval pidada Eesti maakondades ja kus hoida oma väliskorrespondente?
Ringhäälingurahva seisukohast võib uus maja muidugi tunduda väga tähtis. Tuleb härjal sarvist haarata. Riigi majandusseis on ju hea, järelikult on õige moment raha küsida.
Ringhäälingu juht on valitsevas parteis omainimene. Ka see olukord ei pruugi kesta igavesti.
Millal siis veel, kui mitte praegu?
Kui ehitus on käivitatud, siis pooleli jätta ei julge seda enam keegi, isegi kui arve juhtub ühest või kahest miljardist veel märgatavalt suuremaks kasvama.
Kuid ETV peaks samal ajal edenema ka muudes valdkondades kui kinnisvaraarendus. Väljakutseid on enam kui küll: digitaallevi ja -tehnika pealetung, kõrglahutusega telepilt, video ülikiire levik internetis. Meedia üldine kolletumine ja “keskmise maitse” järgi pealiskaudsemaks nüristumine, mis eeldab, et avalikõigusliku televisiooni ja raadio roll usaldusväärse info vahendajana veelgi enam esile kerkiks.
Ühiskond siiski vajab normaalseks toimimiseks mõnikord ka selliseid välisuudiseid, mis ei kõnele Britney Spearsi ja Paris Hiltoni elu keerdkäikudest. Ning teadmisi, millega tegelevad parlament ja valitsus nendel igavatel koosolekutel, kus parajasti ei moodustata uusi kuumi paare.
Sellepärast on põhjust ETV ja raadio käekäigu suhtes mitte ükskõikne olla. Võitlus koha pärast vaataja südames on niigi ebavõrdne. Kedagi arutlema ja kaasa mõtlema panna, meelitada uusi teadmisi vastu võtma on palju raskem kui lihtsalt veidi naerutada ja lõbustada.
Kuid uuenev rahvusringhääling peab ajaga kaasas käima mitte üksnes uue majaga. Vaid ka efektiivsema tööga, paremini läbi mõeldud saatekavaga, kvaliteetsemate uudiste ja päevakajasaadetega. Olles kohal seal, kus toimuvad sündmused. Saades üle sellest inertsist ja mõttelaiskusest, mis mõnikord ekraanilt vastu kumab. Eeskuju saab selleks täiesti võtta erakanalitest, kus on õpitud läbi ajama suhteliselt nappide vahenditega, samas on reageerimiskiirus mõnikord kadestamisväärne.
See, kui ruttu pandi püsti väga vajalik venekeelne ETV infoportaal pärast aprillisündmusi, näitab siiski, et hea tahtmise korral on potentsiaal tegutsemiseks täiesti olemas.
Mul ei ole põhimõtteliselt midagi uute majade ega ka selle vastu, et ringhäälinguinimeste töötingimused paraneksid. Aga televaatajana tundub majaküsimus koledasti ületähtsustatud.
Maksumaksjate raha peaks eelkõige ikka panustama ETV ja raadio sisulisse arendamisse.
Sellesse, mida on võimalik näha ekraanilt ja kuulata raadioeetris.
Kui on võimalik leida üks-kaks miljardit uhke maja ehitamiseks, miks käib siis aasta-aastalt võitlus, millist esindatust on ETV-l võimalik üleval pidada Eesti maakondades ja kus hoida oma väliskorrespondente?
Ringhäälingurahva seisukohast võib uus maja muidugi tunduda väga tähtis. Tuleb härjal sarvist haarata. Riigi majandusseis on ju hea, järelikult on õige moment raha küsida.
Ringhäälingu juht on valitsevas parteis omainimene. Ka see olukord ei pruugi kesta igavesti.
Millal siis veel, kui mitte praegu?
Kui ehitus on käivitatud, siis pooleli jätta ei julge seda enam keegi, isegi kui arve juhtub ühest või kahest miljardist veel märgatavalt suuremaks kasvama.
Kuid ETV peaks samal ajal edenema ka muudes valdkondades kui kinnisvaraarendus. Väljakutseid on enam kui küll: digitaallevi ja -tehnika pealetung, kõrglahutusega telepilt, video ülikiire levik internetis. Meedia üldine kolletumine ja “keskmise maitse” järgi pealiskaudsemaks nüristumine, mis eeldab, et avalikõigusliku televisiooni ja raadio roll usaldusväärse info vahendajana veelgi enam esile kerkiks.
Ühiskond siiski vajab normaalseks toimimiseks mõnikord ka selliseid välisuudiseid, mis ei kõnele Britney Spearsi ja Paris Hiltoni elu keerdkäikudest. Ning teadmisi, millega tegelevad parlament ja valitsus nendel igavatel koosolekutel, kus parajasti ei moodustata uusi kuumi paare.
Sellepärast on põhjust ETV ja raadio käekäigu suhtes mitte ükskõikne olla. Võitlus koha pärast vaataja südames on niigi ebavõrdne. Kedagi arutlema ja kaasa mõtlema panna, meelitada uusi teadmisi vastu võtma on palju raskem kui lihtsalt veidi naerutada ja lõbustada.
Kuid uuenev rahvusringhääling peab ajaga kaasas käima mitte üksnes uue majaga. Vaid ka efektiivsema tööga, paremini läbi mõeldud saatekavaga, kvaliteetsemate uudiste ja päevakajasaadetega. Olles kohal seal, kus toimuvad sündmused. Saades üle sellest inertsist ja mõttelaiskusest, mis mõnikord ekraanilt vastu kumab. Eeskuju saab selleks täiesti võtta erakanalitest, kus on õpitud läbi ajama suhteliselt nappide vahenditega, samas on reageerimiskiirus mõnikord kadestamisväärne.
See, kui ruttu pandi püsti väga vajalik venekeelne ETV infoportaal pärast aprillisündmusi, näitab siiski, et hea tahtmise korral on potentsiaal tegutsemiseks täiesti olemas.
