Naši siinsed juhid: "'Toetame Keskerakonda"'
Nad on kaks väliselt täiesti vastandlikku poissi.
Lühikest kasvu tumedapäine Roman Jelfimov (22)
räägib, et töötab “ühes suures
kaubandusketis” siseaudiitorina ja õppis ühe kursuse jagu ka
Pedas ajakirjandust. Tema soov on minna ülikooli Inglismaale.
Pikk volask, heleda lokkis peaga Mark Sirõk (18) tegi äsja
Tallinna Pae gümnaasiumis lõpueksamid. Tema tahaks minna
ülikooli Venemaale või kusagile Euroopasse, kusjuures eelistaks
viimast.
Naši kaudu oleks veel üks võimalus
– organisatsioon teeb Venemaal koostööd Kõrgema
Juhtimiskooliga (Võšaja Škola Upravlenija), mis valmistab
ette kõrgemaid ametnikke ja poliitikuid.
Esialgu pole
Sirõkil isegi veel kooli lõputunnistust. Võimalik, et
see on seotud mõningate pahandustega, mis tal hiljuti olid. Sirõk
on nimelt Venemaa Naši (“Meie omad”) Tallinna osakonna juht.
See tiitel seisab ka tema visiitkaardil, kus Marki perekonnanimi on
inglispäraselt Siryk. Naši on läänes tuntud Kremlile
lojaalsete noorte kasvulavana, kellele lubatakse kiiret karjääri
Vene riigiaparaadis. Eestis tuntakse neid meie saatkonna piiramise ja
suursaadiku ründamise pärast kevadel.
Tallinna osakonda
kuulub umbes 25 liiget, kellest enamiku nimed pole avalikud, sest muidu
ootaksid neid ilmselt sekeldused. Mujal Eestis Naši liikmeid seni pole,
räägib Sirõk. Naši pole Eestis ametlikult
registreeritud. Juhid kardavad, et registreerimisel saaks selle kohe
sulgeda.
Praegu tegutsevad noored mitteformaalsel,
nagu hiphopparid või mootorrattafännid.
Aprillisündmuste ajal Sirõk vahistati. Ta istus üle kuu
aja vahi all, saades seejärel allkirja vastu välja. Riigiprokuratuur
tunnistas noormehe kahtlustatavaks massiliste korratuste organiseerimises. Teda
ähvardab kuni viis aastat vanglat. Ilmselt astub Sirõk kohtu ette
koos kahe teise mehega, kes praeguseni sitsivad trellide taga. Oma kohtuasjast
kõneldes on noormees üsna napisõnaline.
Roman
Jelfimov on Naši väikesearvulises Tallinna grupis samuti olulisel
kohal – tema amet on tehniline direktor. Kui on vaja telke, hangib
Roman telgid. Kui plakateid, organiseerib plakatid.
Jelfimov sai tuntuks,
kui Saksa Frankfurter Allgemeine Zeitung kirjutas temast oma loos Naši
10 000 osavõtjaga suvelaagrist Venemaal. Nimelt tõmbas Roman
kuueliikmelise Eestist kohalesõitnute telgi kõrvale
vardasse sinimustvalge lipu, oma sõnul sellepärast, et
näidata, et Eesti pole mingi fašistlik maa, nagu seda mõned
Venemaal kujutavad.
Roman ise on Venemaa kodanik, sündinud
Uurali kandis ja kolinud nõukaajal väiksena Eestisse.
Kas tunnistate Eesti riiki ja siinset
põhiseaduslikku riigikorda?
Mark: Jah, loomulikult. Ma
toetan täielikult seda, mis põhiseaduses kirjas on. Aga ajaloo
ümberkirjutamine mulle ei meeldi. Ajalugu oli selline, nagu oli, mitte
niisugune, nagu kirjutab Mart Laar. Praegu on selline hetk, kus Eesti unustab
oma vanad kangelased ja otsib uusi, aga ma arvan, et tuleb mäletada
mõlemaid.
Kas 24. veebruar tähendab teie jaoks
midagi?
Mark: Jah, see on Eesti iseseisvuspäev.
Tähistate te seda?
Mark: Ma olen käinud paraadi vaatamas.
Väga meeldiv, kui linnas midagi sellist toimub. Kuid me muidugi
tähistame lisaks Eesti omadele ka Venemaa pühasid.
Roman, olid juulikuus Venemaal Našide suvelaagris. Frankfurter
Allgemeine Zeitung tegi sinuga usutluse, et miks heiskasid
seal Eesti lipu.
Jah, koos Naši lipuga.
Kuidas sellesse suhtuti?
Enamik suhtus
mõistvalt, sest nad saavad aru, et riigi sümboli ja valitsuse
ametliku poliitika vahel on vahe. Muidugi olid mõned inimesed, kes seda
ei mõistnud, ja palusid lipp alla võtta. Umbes 20minutilise
vestluse käigus selgitasin, et selles pole midagi niisugust. Ja et see
lipp ei sümboliseeri fašismi.
Kas seal peeti
Eesti lippu fašistlikuks sümboliks?
Ei, kuid lihtsalt
Eesti poliitika näib praegu Venemaa jaoks just nimelt
fašistlik. Aga pärast vestlust laabus kõik rahulikult.
Venemaal on praegu suured Eesti-vastased meeleolud, näiteks
boikoteeritakse Eesti komme jne. Minu meelest seda asja tuleb muuta. Ma ei
räägi sellest, et peaks olema Ansipile lojaalne, aga riigil ja selle
valitsusel peaks oskama vahet teha.
Milliseks riigiks Eestit
peate?
Mark: Üldiselt riik kui selline on küll
demokraatlik, aga pärast aprillisündmusi... Koolis ütles
direktor mulle, et kas püsid vait ja saad kooli lõpetada,
või... Siis tuli pähe, et mis riik see on, milline demokraatia,
milline sõnavabadus!
Kas kevadel valimas
käisid? (Sirõk on Eesti kodanik – toim.)
Ei,
mul oli sünnipäev alles natuke hiljem.
Aga
järgmine kord lähed?
Täpselt ei tea, kuid loodan
küll.
Millist erakonda toetad?
Raske
valida esialgu, kuid arvan, et toetaksin Keskerakonda.
Miks?
Nende poliitika on enam-vähem normaalne. Nad
pole parempoolsed ega vasakpoolsed. Kaitsevad nii venekeelse kui eestikeelse
elanikkonna huve.
Roman: Nad on ainus jõud, kes tegutses vastu
valitsuskoalitsiooni liiga rutakatele otsustele. Nad teatasid avalikult, et
pronkssõduri ümberpaigutamine on viga. See, et valitsus tegi oma
otsuse vaatamata Tallinna linnavalitsuse vastuseisule – nad ei andnud
veel oma nõusolekut, aga valitsus ignoreeris seda – see on samuti
näitaja.
Roman, kas Vene riigiduumat valima
lähed?
Jah, kindlasti.
Hääletad
Ühtse Venemaa poolt?
Ma ootan siiski valimised ära,
kuidas valimiskampaania läheb, milliseid programme keegi pakub. Siis
vaatan.
Kas Venemaa on demokraatlik riik?
Kui
palju ka lääne meedia ei üritaks näidata, et see on
totalitaarne riik, ta on siiski demokraatlik. Aga Venemaal on demokraatiat
olnud ainult 15 aastat, üleminek totalitarismilt demokraatiale on
küllaltki raske.
Ma usun, Venemaal on vabadus olemas, aga see, kuidas
seda esitatakse Läänes – niisugune on lihtsalt
ajakirjanike töö. Ma ise õppisin ajakirjandust mõnda
aega, tean, kuidas on võimalik näidata asju ainult ühest
küljest ja muu maha vaikida. Kui sa Venemaal ise ei ela kas või
mõnda aega, ainult loed Lääne ajalehti, siis tõesti
jääb niisugune mulje, et oi-oi.
Našide
laagris näidati Vene opositsioonitegelasi plakatitel prostituutidena.
Miks?
Noh, esiteks (Roman otsib hetke sobivat vastust) see oli
selline huumor.
Poliitiline huumor?
Jah.
Teiseks, nende tegelaste kohta olid ka lühikesed elulood.
Näiteks Eduard Limonov on avalikult teatanud, et ta on
fašist. Kasjanov, Hakamada, teised...
Kasparov?
Jah. Nad ei ole Venemaa moderniseerimise
poolt. Sellepärast Našid neid ei armasta.
Kas
demokraatlikus riigis opositsiooni vaja ei lähe?
Muidugi on
vaja.
Aga kui ainult Putin on moderniseerimise poolt ja teisi te ei armasta?
Kui
opositsioonil oleksid selged eesmärgid, kuidas Venemaa elanike elu
parandada, siis muidugi oleks neist kasu. Aga näiteks Kasjanov on
öelnud, et kui saab presidendiks, siis ta alandab Läände
müüdava bensiini hinda. See on väga mõistusevastane,
Venemaa majandusele kahjulik.
Oled kindel, et Kasjanov seda
lubas?
Jah. Meie sellist programmi ei toeta. Aga kui tema
eesmärgid langeksid kokku meie omadega, siis küll.
Kes on Venemaal praegu tõsiseltvõetav
opositsioonijõud?
Praegu sellist ei ole. Kui presidendil
on 85 protsendi rahva toetus, mingit tõsist opositsiooni olla ei saa.
Kogu rahvas seisab nagu üks rinne.
Nõukogude
ajal oli see rinne veel tugevam, 99 protsenti hääletas alati
NLKP ja parteitute bloki poolt...
Jah, kuid siis polnud
üldse opositsiooni. Praegu on inimesi, kes toetavad opositsiooni ideid, ja
nad võivad oma arvamuse välja öelda. Aga rahvas
millegipärast valib Putini ja tema programmi.
Mark: Samamoodi on
näiteks Hugo Chavez (Venezuela president – toim.), opositsioon talle
on olemas, aga rahvas ikka pooldab teda.
Roman,
räägid, et opositsioon tahab Läänele järeleandmisi
teha. Eesti on ju ka osa Läänest. Kas Lääs on midagi
halba?
Muidugi ei ole. Aga Venemaa peab eelkõige seisma
omaenda huvide eest, et Venemaal elu paraneks. Alles teises järjekorras
Lääne või muude eest. Mis puutub Eestisse, siis jah, Eesti on
Euroopa Liidu liige, sellepärast on loomulik, et Eesti on pigem
orienteeritud Läänele.
Mark: See on ju normaalne
psühholoogiline nähtus, et kõigepealt inimene armastab ennast,
alles seejärel teisi.
Roman: Eesti puhul on loomulik olla Euroopa
Liidu liige. Ta on nii väike maa, et on kogu oma ajaloo vältel
kellegi alla kuulunud. Saades iseseisvaks Nõukogude Liidu alt,
võis eeldada, et temast saab üks osa Euroopa Liidust. Kuigi
iseseisvusest on siin muidugi raske rääkida. Sealt tuli, sinna
läks.
Nõukogude Liit ja Euroopa Liit on
sarnased?
Igasugune liit tähendab osa iseseisvuse kaotust.
Olete nõus? Mingid otsused tehakse mitte Tallinnas, vaid Brüsselis.
Muidugi on ka omad plussid. Hindame neid kümne aasta pärast.
Mark: Ka Nõukogude Liidu sees oli näiteks inimeste vaba
liikumine, nagu nüüd Euroopa Liidus.
Mida
Naši liikumine Eestis teha kavatseb?
Mark: Praegu on
puhkuste aeg, aga ka edaspidi arvan, et Eestis suuri tänavaaktsioone
esialgu ei tule.
Roman: Igal juhul hakkab osa meie tegevusest olema
suunatud sellele, et üldist arvamust Naši kohta parandada.
Kuidas te seda saavutate?
Roman: Üks projekt
hakkab olema nõukogude sõduritele püstitatud
mälestusmärkide hooldamine, paljud neist asuvad praegu nutuses
seisus. Üritame neid kuidagi restaureerida. Seesama käib ka
õigeusu kirikute kohta Eestis.
Mark: Tahaks kaasa aidata erinevate
kultuuride integratsioonile Eestis.
Kuskohast Naši
oma tegevuseks Eestis raha hangib?
Mark: See on raske
küsimus. Peame otsima sponsoreid.
Roman: Laagrisse sõidu
maksis organisatsioon kinni, osaliselt ka sealoleku kulud. Teise osa klappisime
omavahel. Aga tahaks pidevamaks tegevuseks selliseid sponsoreid Eestist, kes
toetavad suhete parandamist Venemaaga.
Naši pole muide Eestis
ühtki seadust rikkunud. Ega ka need, kes on sõitnud Venemaalt siia
ja tahtnud Tõnismäel valves seista.
Kui
Našil
on Tallinnas 25 liiget, siis miks me ei näe teid Tõnismäel
seismas?
Mark: Me üritasime ka sinna valve panna, kuid selle
korjas politsei ära. Milleski ei süüdistatud, lihtsalt hoiti 24
tundi kinni ja lasti siis lahti.
Kas Naši on
Eesti-vastane liikumine?
Ei mingil juhul. Me oleme
antifašistlik, aga mitte anti-Eesti.
Mark Sirõk
räägib, kuidas ta nägi 29. juulil Tallinnas Raekoja
platsil rühma pöetud peadega, eesti keelt kõnelevaid
noormehi kandmas natside sümboleid ja hüüdmas “Heil
Hitler!”. Ta ütleb, et ei helistanud politseisse, sest
telefon oli Kapo käes. “Aga politsei on ju igal pool, nad
oleksid pidanud reageerima.”
Roman Jelfimov lisab, et
nägi aprillirahutuste ööl Tallinnas, kuidas Hugo Bossi poodi
rüüstati ja politsei vaatas seda rahumeeli veidi eemal pealt ega
sekkunud, vaid pööras lausa selja.
Roman ise tol ööl
ei möllanud, ütleb ta. “Mul ei sobinud lihtsalt. Ma olin valge
pintsakuga välja tulnud!”
Tema naistuttav aga ostnud
endale täpselt päev enne rahutusi Hugo Bossi jaki ning pärast
tuli palju seletamist: “Kust sa said?”
Oma mulje Naši tegelastest
Kui aus olla, siis need kaks našistist noormeest väga ohtlikud ei tundu. Tänaval ei eristuks nad kuidagi muust reisihimulisest, maailma pärani silmi vaatavast ja öö läbi pidu panevast noorsoost.
Pärast umbes pooleteisetunnist vestlust (millest vaid osa lehte mahub) on põhimulje, et noormehi vaevab kange tuhin maailma parandada. Sellel tahtmisel on teatavasti praktikas hulk eri väljendusvorme. Kes lõikab taaskasutuskeskuses vanadel mantlitel nööpe eest, kes otsib kuude kaupa Indias ja Nepaalis vaimset kirgastumist, kes korraldab kusagil reive jne. Kaks kohalikku noort venelast on leidnud üles Putini uue komsomoli - ja see komsomol on leidnud neid. Romantika ja põnevus, sest Eestis on našide tegevus poolpõrandaalune. Võimukriitilisus (millegipärast küll puudub Venemaa võimu suhtes). Selgelt välja joonistatud vaenlane - "fašistid" (tegelikkuses on nende leidmiseks küll tarvis teha suhteliselt ränki jõupingutusi, sestap haaratakse kinni igast väiksemastki vihjest. Vene meedias nende juhtumite ülespuhumine on hakanud veidi isegi Eesti kohalikke Naši liikmeid häirima.)
Ei saa just öelda, et noormeeste endi poliitilised vaated oleksid liiga selgelt välja kujunenud. Ka elu kohta Nõukogude Liidus, mida nad oma teadlikus elus näinud pole, valitseb kohati lihtsalt uskumatu naiivsus. Näiteks Mark Sirõki väide, et Nõukogude Liidus nagu tänases ELiski kehtis ju viisavaba liikumine, lihtsalt hämmastab oma lapselikkusega. Aga piiritsoon? Aga sissekirjutus? Aga see, et väljaspoole N Liitu pääsesid üksikud valitud? Ilmselt tunduvad need detailid Eestis kasvanud noortele kõrvalised või tüüpiline "Lääne propaganda". Selle asemel on lihtsam fännata näiteks Hugo Chavezi, kes on ju ka demokraatlik juht nagu Putin.
Osa sellest jutust tundus nii ebaküps, et tabasin end mõttelt: järsku räägib 18aastane noormees Mark Sirõk, kes ilmselt astub kohtu ette süüdistatuna korratuste organiseerimises, meelega rõhutatult naiivset juttu, et jätta endast võimudele mulje kui täiesti ohutust koolilapsest, kelle karistamine oleks lihtsalt kohatu?
Samas tundub, et mõlemad našistidest noormehed on üsna laia silmaringiga ning tulevikus pole välistatud, et Eesti Vabariik saab oma kodanikust Sirõkist ja elanikust Jelfimovist veel isegi kasu, kui nende nooruslikku aktiivsust õnnestuks kanaliseerida senisest ratsionaalsematele radadele.
Argo Ideon