30.08.2007, 00:00
Kalle Voolaid, Tiit Kuningas, Jaak Valdre „V olümpiamängud Stockholm 1912"'
Kalle Voolaid,;Tiit Kuningas,;Jaak Valdre;“V olümpiamängud Stockholm 1912”;Inreko Press, 2007. 336 lk.
1912. aasta oli hetk lootuse ja hävingu vahel.
Ühelt poolt inimene tsiviliseerus tehnilise revolutsiooni tuules
jõudsalt, teisalt kõmatas 1914. aastal hakklihamasinana
maailmasõda. Sinna ristteele asetuvad ka Stockholmi
olümpiamängud. Kaasa lõid impeeriumide lagunemise märke
osutavad Soome (Tsaari-Venemaa) ja Böömimaa (Austria-Ungari). Mitmete
olümpialaste puhul on raamatus märge – “hukkus esimeses
maailmasõjas”.
Stockholmi olümpiaraamat on suurepäraselt teostatud uurimustöö, mis on suutnud enam-vähem lahata mängudega seotud telgitaguseid ning kangelasmüüte. Kuigi esimesed tänapäevased olümpiamängud said alguse 1896. aastal Ateenas, sündis olümpia eestlaste jaoks just Stockholmis. Esimene olümpiamedal (Martin Klein), esimesed spordiajakirjanikud (Oskar Kallas, Leopold Tõnson). Raamatu esikaantki kaunistab krestomaatiline olümpiapilt 11 tundi 40 minutit kestnud maadlusmatšist, kus Klein on soomlase Alfred Asikaineni raudses haardes.
Raamat avaneb lugejale kontekstiloovalt kiht kihi haaval. Esmalt milline oli spordiliikumine Rootsis, korraldus, auhinnad, avamised-lõpetamised, võistlused, kangelased, eestlased ja reportaažid kohapeal. Peale poliitiliste mõjutuste on siin tunda ka naisliikumise tulist hõngu ehk 15aastane inglannast ratsutaja Helen Preece soovis osaleda uudsel maskuliinsel spordialal moodne viievõistlus. Unelm, mille peale olümpiahärrad kahvatusid.
Stockholmi olümpia andis mitmeid spordi- ja ajalookangelasi. Kangelased tõusevad raamatus esile vastandlike paaridena. Tulevikus profiks tembeldatud kahekordne mitmevõistluse kuningas Jim Thorpe ja viievõistluses 6. koha saanud fanaatiline amatörismi eestvõitleja ning rahvusvahelise olümpiakomitee president (1952-1972) Avery Brundage, moodsas viievõistluses kaasa teinud II maailmasõja kangelasväejuht George Patton ja ainuke olümpiamedalistist (1920, 1500 m hõbe) Nobeli (rahu)preemia omanik desarmeerimisekspert Philip Noel-Baker.
Kui võrrelda raamatut tänapäeva olümpiaid kajastavate teostega, siis hakkab silma rahulik ja erapooletu analüüs. See on ilmselt tingitud ajaloolisest distantsist. Samuti ei teki siin ajalehelik spordiuudiste mulje, kus esmatähtis on kiirus ja rahaline kasum. Teos ei eruta küll vahest laiu masse, kuid ajaloohuvilisele on see kahtlemata kasulik lugemismaterjal.
Stockholmi olümpiaraamat on suurepäraselt teostatud uurimustöö, mis on suutnud enam-vähem lahata mängudega seotud telgitaguseid ning kangelasmüüte. Kuigi esimesed tänapäevased olümpiamängud said alguse 1896. aastal Ateenas, sündis olümpia eestlaste jaoks just Stockholmis. Esimene olümpiamedal (Martin Klein), esimesed spordiajakirjanikud (Oskar Kallas, Leopold Tõnson). Raamatu esikaantki kaunistab krestomaatiline olümpiapilt 11 tundi 40 minutit kestnud maadlusmatšist, kus Klein on soomlase Alfred Asikaineni raudses haardes.
Raamat avaneb lugejale kontekstiloovalt kiht kihi haaval. Esmalt milline oli spordiliikumine Rootsis, korraldus, auhinnad, avamised-lõpetamised, võistlused, kangelased, eestlased ja reportaažid kohapeal. Peale poliitiliste mõjutuste on siin tunda ka naisliikumise tulist hõngu ehk 15aastane inglannast ratsutaja Helen Preece soovis osaleda uudsel maskuliinsel spordialal moodne viievõistlus. Unelm, mille peale olümpiahärrad kahvatusid.
Stockholmi olümpia andis mitmeid spordi- ja ajalookangelasi. Kangelased tõusevad raamatus esile vastandlike paaridena. Tulevikus profiks tembeldatud kahekordne mitmevõistluse kuningas Jim Thorpe ja viievõistluses 6. koha saanud fanaatiline amatörismi eestvõitleja ning rahvusvahelise olümpiakomitee president (1952-1972) Avery Brundage, moodsas viievõistluses kaasa teinud II maailmasõja kangelasväejuht George Patton ja ainuke olümpiamedalistist (1920, 1500 m hõbe) Nobeli (rahu)preemia omanik desarmeerimisekspert Philip Noel-Baker.
Kui võrrelda raamatut tänapäeva olümpiaid kajastavate teostega, siis hakkab silma rahulik ja erapooletu analüüs. See on ilmselt tingitud ajaloolisest distantsist. Samuti ei teki siin ajalehelik spordiuudiste mulje, kus esmatähtis on kiirus ja rahaline kasum. Teos ei eruta küll vahest laiu masse, kuid ajaloohuvilisele on see kahtlemata kasulik lugemismaterjal.