Eesti disaini kaart
Disainiaasta lõppemise puhul otsustasime kõik vähegi väärtuslikud eesti disainerid, disaininähtused ning rühmitised keskpõrandale kokku tantsitada. Tahtsime ausalt peeglisse vaadates teada saaada, milline on on eesti disaini kaart. Kas midagi peale disaini ümber lokulöömise ka päriselt toimub?
Kui mõelda nii toote- kui ka graafiliste disainerite peale, võiks summeerida, et väga selgepiirilisi ühe isanda või emanda ümber koondunud koolkondi meil ei ole. Pigem on erisuste aluseks ealised iseärasused, erinev haridustee (šveitsi, taani või hollandi õppeasutused, kunstiakadeemia, tartu kunstikool) ning erinev materjalide valdamine. Just esemekavandamise puhul on sedasorti spetsialiseerumine eriti tüüpiline. Millegipärast teeb klaasikunsti eriala lõpetanu ikka klaasist asju, ehtekunstnik metallehteid, keraamik savipotte, tekstiilikas kangaid, nahakunstnik kotikesi ja köiteid ning tootedisaini vilistlane väänutab kas arvutipilti või plastmassi.
Kunstiakadeemia on püüdnud siiski üliõpilaste mõtteviisi ning ka valikuvõimalusi avardada – näitamaks, et tähtis on ikka eelkõige hea idee, mille teostamisel ei tohiks endale seada liigseid piiranguid. Sellise rutiinivaba disainimõtte esimeseks pääsukeseks võiks pidada eri taustadega kunstnikest koosnevat Disainkombaini.
Mille üle me kurvastasime?
- Et liiga vähe on liigutavat, vapustavat, jalust nõrgaks võtvat.
- Et paljud endisaegsed suurettevõtted on loobunud disainerite teenetest ja teevad hoopis allhanget.
- Et kodumaine kaunis disain on reeglina hiina tublide naiste tööst kallim.
- Et kardetakse käia nagu kass omapäi.
Mille üle
rõõmustasime?
- Et tavaline inimene teab tänu disainiaastale ja Delfile, mis on disain.
- Et ikkagi tahetakse midagi ära teha.
- Et mõned juba julgevad, oskavad, tahavad.
- Et tekib kultuurikatlamaju ja -kasvuhooneid.
Kunstiakadeemia meediagraafika osakond
Moodsa, vahel
hollandipärase disaini maaletoojad ja õpetajad.
Tammetõrustiili ja mõisahooneid uuriva professor Ivar Saki
kõrval õpetavad siin karm formalismikriitik Kristjan Mändmaa
ja Haagis tüpograafiat õppinud Anton Koovit. Elavnenud
õppetöös on oma pidev koht välislektoritel ja
väljasõitudel rahvusvahelistele üritustele. Pidev taimelava
Hollandi disainikoolidele, mille on praeguseks lõpetanud Jaan Evart,
Risto Kalmre ja Anton Koovit.
Kunstiakadeemia Avatud
Akadeemia graafilise disaini eriala
Võimalus õppida
võrdlemisi kõrge õppemaksu eest Eesti fotolavastusplakati
klassiku Villu Järmuti ja teiste varem riigieelarvelisi
üliõpilasi õpetanud õppejõudude käe
all.
Kunstiakadeemia tootedisainerid ja
tarbekunstnikud
Tootedisaini eriala “autor” Bruno
Tomberg, karismaatiline Mait Summatavet, soe ja toetav Arvo Pärenson,
kriitiline Martin Pärn ning nüüdne jaaplanlasest tootedisaini
juht Massayo Ave ja tema kätt hoidev (Fellini noortemööbliga
eriti popiks saanud) Sixten Heidmets on tänaste disainerite näo
kujundajad. Ka kõikidel rakenduskunsti aladel on praegu tublisid
õppejõudu hästi palju.
Sisearhitektist
disainerid
“Vanasti” – loe esimese
vabariigi ja Nõukogude ajal – ei jätnud korralik
arhitekt/sisekujundaja midagi juhuse hooleks. Et
tüüpmööblit põlati, tehti ise ka mööbli
joonised. Täna on selle suuna ühed parimad esindajad kunstiakadeemia
professor Toivo Raidmets ning saatuslik punapea Maile Grünberg.
Kahjuks on noorema põlve sisearhitekte ning nende kliente kataloogidest
hirmus raske eemale hoida.
Eesti Tarbekunsti ja Disainimuuseum
Põhikogus
suur ports head eesti tarbekunsti, lisaks vahvat Nõukogude Eesti
standardtoodangut Standardilt, Tarbeklaasilt ja teistelt
väärikatelt ettevõtetelt. Töötavad tublid
inimesed nagu näiteks Merike Alber, Ketli Tiitsar ja Kai Lobjakas.
Toimuvad head näitused. ETDMi väljapanek “Klassikud. Leili
Kuldkepp” tunnistati Eesti muuseumide parimaks näituseks
möödunud aastal.
Heino Prunsvelt
Elegantne raamatukujundaja ja tõsine II maailmasõja ajaloo
huviline.
Tartu Kõrgem Kunstikool
Meedia- ja
reklaamikunsti osakond koolitab graafilisi disainereid.
Õppejõudude hulgas on näiteks meediakunsti maaletooja Raivo
Kelomees, selle Areeni kaanekujundaja Martin Rästa ja
rahvusromantilise tüpograafia velmaja Mart Anderson (all tema loodud
šrift Pagana).
Marko Kekišev
Reklaamitöö
kõrvalt suudab kureerida mitut näitust aastas ja olla ilmselgelt
Eesti viljakaim plakatist.
kunst.ee
Ajakiri, mille ebaregulaarselt
nüüd juba 19 korda ilmunud graafilise disaini lisa on
püüdnud erialaprobleeme ja -elu teadvustada.
Tallinna linnadisainer
Tühi koht?
Martin Pedanik ja Aadam Kaarma ehk Labor
Teise
põlve kunstnikud, moodsate trikkide samas loomingulised maaletoojad.
Töötavad harva erandina praktiliselt ainult
kultuuriinstitutsioonidele. Uued Andres Talid, loodetavasti kunagi ka
õppejõududena.
Klassikud Jüri Kaarma Andres Tali, Jaan Klõšeiko,
Tiit Jürna, Jüri Kass
Juba üle viiekümne
mehed. Ei kartnud omal ajal arvutit selgeks õppida. Kvaliteetsed,
väljakujunenud, kodanliku või kultuuriinstitutsionaalse tellija
kindel valik.
Firmad
Division, Velvet, Rakett, Kolm Karu, Dreamers
ja palju teisi
Lambimehed
Tarmo Luisk ja
Tõnis Vellama – tegelevad huumori ja klassika vahel tasakaalu
otsimisega. Ükskord tuleb see välja, teinekord jälle mitte.
Vannimehed
Aguatori ja Balteco mullivannid kujustavad
tänase eesti Arkaadiat – kahe auto ning aialapiga majakest
Tallinna eeslinnas.
Eesti Kujundusgraafikute Liit
Kunstnike liidu
allorganisatsioon, koondab 92 põhiliselt vanema ja keskmise põlve
illustraatorit ja graafilist disainerit. On viimasel ajal korraldanud
näitusi. Esimees Tiina Tammetalu.
Kujunduskunstnike ühendus
Kunstnike Liidu
allorganisatsioon, koondab 34 põhiliselt keskmise ja vanema põlve
vormidisainerit ja ruumikujundajat. Esimees Mart Peri.
Eesti Disainerite Liit
76 eri elualade ja
põlvkondade disainerit ühendav organisatsioon. Esimees Ilona
Gurjanova, kes on osalenud viimasel ajal paljudel Eesti disaini välismaal
tutvustavatel üritustel.
Disainkombain
Kärt Ojavee ja co on meie oludes
radikaalid. Suuresti tekstiilikunsti taustaga noorurid ehmatavad inimesi
kummastavate kooslustega, häälitsevate mütsidega, plekiliste
linade ning helendavate tumbadega.
Disainikatlad
Polümeeri varemetelt
võrsunud Kultuurikatel katsub pooltühjas elektrijaamas
lõimida eri kultuuriliike ning ettevõtlust. Tunduvalt suuremad
rahasummad ning veelgi pöörasemad ambitsioonid loovmajanduse
alal on Dvigatelist tehtud Ülemiste Cityl.
Juba viis korda netis ilmunud noore põlvkonna disainerite ja
illustraatorite väljaanne. Annab tulevikulootust.
http://www.betamag.ee/
Mangid
Mangide perefirmas Tiina Mangi ja Kaisa
Raidmetsa, Aet Seire ja Katrin Veske kavandatud diivanid-tugitoolid on
hillitsetud, kuid piisavalt moodsad, kodumaised ning ka kosmopoliitsed, et
kõigile meeldida.