04.10.2007, 00:00
VAHUR KERSNA SALABLOGIST (pealtnägija väljavõtted)
3. september
Pidasin nõu mainekujundajaga. Ta selgitas, et mul on juba liiga kaua hea poisi imago. Peaksin seda otsustavalt muutma, enne kui sootsium minust tüdineb.
5. september
Mõtlesin välja, mida teha: hakkan murdma lojaalsust tööandjale. Süüdistan ETV juhte ebakompetentsuses.
Kahju muidugi ka, aga ei tohi lasta stagnatsioonil oma elu rüvetada. Mitmed nostalgilised hetked tulevad meelde. Eriti see, kuidas ma tegin vaatajate poolt väga hinnatud uuriva teleajakirjanduse lipulaeva “Pealtnägija”.
7. september
Nonii. Pärast veelkordset konsultatsiooni imagoloogiga alustasin Postimehe veergudel laimukampaaniat ETV vastu. Ilmselt valan selle organisatsiooni sopaga üle, aga võib-olla tõmban hoopis vee peale. Eks näe, igatahes olen juba täie rinnaga pahedele andunud.
Tänaseks aitab kirjatööst. Vaja lõõgastuda. Margo Vaino saatis just terve gigabaidi lastepornosid.
10. september
Kesköö paiku nägin oma korteris ringi lendamas poltergeist-kinga. Hämmastusin. Natukese aja pärast nägin korteris ringi lendamas prillidega poollolli paksukest, kes lähemal vaatlemisel osutus Margus Allikmaaks. Hämmastusin veel rohkem.
Öösel tuli hea mõte: küllap oli Allikmaal lennates lihtsalt üks king jalast ära tulnud.
16. september
Elan värvikat eraelu. Ostsin kirjud toasussid.
18. september
Nägin unes Ivar Vigla vaimu. Vaim ähvardas, et kägistab mu pühapäeva pärastlõunal mikrofonijuhtmega ära. Küsisin: “Miks?” Tema vastas: “Lollide küsimuste esitamise pärast.”
Täna on õnneks alles teisipäev. Küll ma midagi välja mõtlen!
21. september
Mõtlesin välja uue autorisaate formaadi, mida mõnele erakanalile pakkuda. Saate nimi on “Kõige suurem vaenlane”. Selles lahkan valusalt, kuid tasakaalukalt ETV probleeme. Autorikaitse ega kaubamärgiga ei tohiks pahandusi tulla, sest panen Leopoldi kostüümi pahempidi selga. Postikanaks võiks hakata Maire Aunaste, Äpuks Helar Osila. Loodan väga, et minu kriitika ei vallanda tõsimeelset avalikku arutelu ETV probleemide üle, vaid rünnakud ad hominem minu isiku pihta süüdistustega ebaeetilises käitumises, tööandja maine ja kolleegide konkurentsivõime kahjustamises ning silmakirjalikkuses.
Häid pealkirju uute saadete jaoks on mul veel kõvasti: “Tantsud Kersnaga”, “Kersna otsib naist”, “Kes tahab saada Kersnaks?”, “Kersna keset linna”, “Kersoon”, “Aktuaalne Kersna (vene keeles)”. Häid ideesid sisu jaoks on veel rohkem, aga neid ei julge isegi salablogisse kirja panna. Pole võimatu, et mõni geenius koodid lahti muugib.
22. september
ETVs oleksin edaspidi nõus tegema ainult ühte saadet. Selle sisu näeks välja järgmine: ma kükitan peaaegu alasti diivanil, jalas ainult mustad stringid, ja näitan vaatajatele tagumikku. Alguses üld-, siis keskmises ja lõpuks suures plaanis. Pool tundi. (Hea meelega muidugi kauem, aga lihased väsivad ära ja niimoodi kaamera ees istudes ei saa ma keskenduda sellele, kuidas uusi mainekujundusnippe välja mõelda.) Ühe kannika peale on kirjutatud “A le Coq” ja teisele “Saku”. Reiting hakkaks ilmselt teisest saatest alates kukkuma, aga kui palju ma sponsorrahadena tasku pistaksin! Ilmar Raag ei tunnegi nii suuri arve!
23 . september
Pühapäeva pärastlõuna sai õnnelikult mööda. Mulle tuli õigel ajal meelde, et Vigla vaim kardab meedia tähelepanu. Kutsusin siis külla kaks meediafiguuri. Niikui vaim neid nägi, pistis plehku nagu Villu Reiljan pärast maadevahetustehingut. Tänutäheks pakkusin figuuridele mett ja saia.
Meediamaastikul on üldse neli auastet, umbes nagu sõjaväes – figuur, persoon, guru ja mogul. Nagu näha, piisab Vigla vaimule alamastmestki.
24. september
Öösel kell kaks ärkasin õudusunenäo peale. Nägin, et Kadi on pandud rahvusringhäälingu peadirektoriks. Esimesel tööpäeval sõlmis ta kõikide töötajatega uued lepingud. Kui tuli minu järjekord ja ma kabinetti läksin, pistis ta kriiskama, et murdsin ukse maha. Sealsamas olid ka politseinikud, kes mu käed raudu panid ja mustavasse kuristikku viskasid. Langesin hirmsa kiirusega ja röökisin, kuni ärkasin.
Hm. Keegi koputab uksele. Avada või mitte?
25. september
Ukse taga olid politseinikud. Tahtsid teada, miks ma röögin ja naabrite unerahu häirin. Seletasin neile kõik, jättes ainult ütlemata, et tegu oli unenäoga. Õnneks oli psühhiaatriaekspert väga mõistlik mees. Kokkuvõttes piirduti hoiatusega.
Tunnen, et olen imago muutmisega natuke üle pingutanud. Mõjub närvidele. Täna lesin kodus ja puhkan. Ajaviiteks kirjutan mälestusteraamatut standarditantsijast Vilja Laanarust, kohtumistest maaväliste tsivilisatsioonide esindajatega ning transtsendentaalsest meditatsioonist. Pealkirjaks panen “Teine elu on sulle antud”.
27. september
Helistasin täna Priit Hõbemäele. Palusin: “Kuule, vana sõber, ära palun vägista oma töötajaid, ära sunni neid kirjutama lugusid inimestest, kes tegelikult neid ei huvita, ei inspireeri ega vääri seetõttu isegi elementaarset faktikontrolli!”
Priit aga vastas: “Vana, ära põe, mõtle, et isegi vastuseta küsimus “Mis vaevab Vahur Kersnat?” pani meil klikkidelt kahekordselt ära eksklusiivintervjuule Playboy omaniku Hugh Hefneri endaga! See on tase, mees! Luik söönud, lambad terved! Jääme sõpradeks, onju?”
No selle asjaga ma ei lepi. Nüüd on kohtul oma sõna öelda.
30. september
Püstitasin tänase kuupäeva soojarekordi. 22,3 kraadi! Ajakirjanike kümnevõistlus oli sellega võrreldes lapsemäng.
2. oktoober
Selgus, et olin viimases mainekujunduskampaania ürituses natuke mööda pannud. Kirjutasin reedeses Postimehes, et Evelin Pang meenutas ükspäev raadios, kuidas ajakiri Kroonika oli teda ja tema abikaasat Priit Võigemasti enne pulmi ähvardanud, et kui nende fotograafi peole ei lasta, avaldatakse kättemaksuks noortest kõige koledamad pildid, mis vähegi leitakse. Ingrid Tähismaa õiendab nüüd vastu, et nemad pole seda teinud.
Muidugi polnud see Kroonika, vaid Keel ja Kirjandus. Aga mis vahet seal on? Kõik ajakirjad, mille nimi algab K-tähega, kuuluvad ju nüüd Kruudale.
4. oktoober
Minu haigus on endiselt kuum teema. Õhtul oli palavikku 38,2 kraadi.
7. oktoober
Ei saa isegi aru – olen ma nüüd Rahvusringhäälingu juhtidega tülis või tõepoolest raskelt haige?
11. oktoober
Kõik! Olen jõudnud selgusele, et maapealsed asjad on tühised. Sõin imepärast tiibe ti seent, mille saatis mulle dalai-laama päevavarjuhoidja isiklikult, ning tšakrad avanesid. Loomulikult lõpetan koos kõigi muude Külluse Mantrast osasaamist takistavate tegevustega ka blogi pidamise.
Homme moodustan koos Linnutee, Andromeeda udukogu, M33 ja umbes 45 kääbusgalaktikaga kohaliku galaktikagrupi.
Teeme oma sõltumatu taevakanali.
Pidasin nõu mainekujundajaga. Ta selgitas, et mul on juba liiga kaua hea poisi imago. Peaksin seda otsustavalt muutma, enne kui sootsium minust tüdineb.
5. september
Mõtlesin välja, mida teha: hakkan murdma lojaalsust tööandjale. Süüdistan ETV juhte ebakompetentsuses.
Kahju muidugi ka, aga ei tohi lasta stagnatsioonil oma elu rüvetada. Mitmed nostalgilised hetked tulevad meelde. Eriti see, kuidas ma tegin vaatajate poolt väga hinnatud uuriva teleajakirjanduse lipulaeva “Pealtnägija”.
7. september
Nonii. Pärast veelkordset konsultatsiooni imagoloogiga alustasin Postimehe veergudel laimukampaaniat ETV vastu. Ilmselt valan selle organisatsiooni sopaga üle, aga võib-olla tõmban hoopis vee peale. Eks näe, igatahes olen juba täie rinnaga pahedele andunud.
Tänaseks aitab kirjatööst. Vaja lõõgastuda. Margo Vaino saatis just terve gigabaidi lastepornosid.
10. september
Kesköö paiku nägin oma korteris ringi lendamas poltergeist-kinga. Hämmastusin. Natukese aja pärast nägin korteris ringi lendamas prillidega poollolli paksukest, kes lähemal vaatlemisel osutus Margus Allikmaaks. Hämmastusin veel rohkem.
Öösel tuli hea mõte: küllap oli Allikmaal lennates lihtsalt üks king jalast ära tulnud.
16. september
Elan värvikat eraelu. Ostsin kirjud toasussid.
18. september
Nägin unes Ivar Vigla vaimu. Vaim ähvardas, et kägistab mu pühapäeva pärastlõunal mikrofonijuhtmega ära. Küsisin: “Miks?” Tema vastas: “Lollide küsimuste esitamise pärast.”
Täna on õnneks alles teisipäev. Küll ma midagi välja mõtlen!
21. september
Mõtlesin välja uue autorisaate formaadi, mida mõnele erakanalile pakkuda. Saate nimi on “Kõige suurem vaenlane”. Selles lahkan valusalt, kuid tasakaalukalt ETV probleeme. Autorikaitse ega kaubamärgiga ei tohiks pahandusi tulla, sest panen Leopoldi kostüümi pahempidi selga. Postikanaks võiks hakata Maire Aunaste, Äpuks Helar Osila. Loodan väga, et minu kriitika ei vallanda tõsimeelset avalikku arutelu ETV probleemide üle, vaid rünnakud ad hominem minu isiku pihta süüdistustega ebaeetilises käitumises, tööandja maine ja kolleegide konkurentsivõime kahjustamises ning silmakirjalikkuses.
Häid pealkirju uute saadete jaoks on mul veel kõvasti: “Tantsud Kersnaga”, “Kersna otsib naist”, “Kes tahab saada Kersnaks?”, “Kersna keset linna”, “Kersoon”, “Aktuaalne Kersna (vene keeles)”. Häid ideesid sisu jaoks on veel rohkem, aga neid ei julge isegi salablogisse kirja panna. Pole võimatu, et mõni geenius koodid lahti muugib.
22. september
ETVs oleksin edaspidi nõus tegema ainult ühte saadet. Selle sisu näeks välja järgmine: ma kükitan peaaegu alasti diivanil, jalas ainult mustad stringid, ja näitan vaatajatele tagumikku. Alguses üld-, siis keskmises ja lõpuks suures plaanis. Pool tundi. (Hea meelega muidugi kauem, aga lihased väsivad ära ja niimoodi kaamera ees istudes ei saa ma keskenduda sellele, kuidas uusi mainekujundusnippe välja mõelda.) Ühe kannika peale on kirjutatud “A le Coq” ja teisele “Saku”. Reiting hakkaks ilmselt teisest saatest alates kukkuma, aga kui palju ma sponsorrahadena tasku pistaksin! Ilmar Raag ei tunnegi nii suuri arve!
23 . september
Pühapäeva pärastlõuna sai õnnelikult mööda. Mulle tuli õigel ajal meelde, et Vigla vaim kardab meedia tähelepanu. Kutsusin siis külla kaks meediafiguuri. Niikui vaim neid nägi, pistis plehku nagu Villu Reiljan pärast maadevahetustehingut. Tänutäheks pakkusin figuuridele mett ja saia.
Meediamaastikul on üldse neli auastet, umbes nagu sõjaväes – figuur, persoon, guru ja mogul. Nagu näha, piisab Vigla vaimule alamastmestki.
24. september
Öösel kell kaks ärkasin õudusunenäo peale. Nägin, et Kadi on pandud rahvusringhäälingu peadirektoriks. Esimesel tööpäeval sõlmis ta kõikide töötajatega uued lepingud. Kui tuli minu järjekord ja ma kabinetti läksin, pistis ta kriiskama, et murdsin ukse maha. Sealsamas olid ka politseinikud, kes mu käed raudu panid ja mustavasse kuristikku viskasid. Langesin hirmsa kiirusega ja röökisin, kuni ärkasin.
Hm. Keegi koputab uksele. Avada või mitte?
25. september
Ukse taga olid politseinikud. Tahtsid teada, miks ma röögin ja naabrite unerahu häirin. Seletasin neile kõik, jättes ainult ütlemata, et tegu oli unenäoga. Õnneks oli psühhiaatriaekspert väga mõistlik mees. Kokkuvõttes piirduti hoiatusega.
Tunnen, et olen imago muutmisega natuke üle pingutanud. Mõjub närvidele. Täna lesin kodus ja puhkan. Ajaviiteks kirjutan mälestusteraamatut standarditantsijast Vilja Laanarust, kohtumistest maaväliste tsivilisatsioonide esindajatega ning transtsendentaalsest meditatsioonist. Pealkirjaks panen “Teine elu on sulle antud”.
27. september
Helistasin täna Priit Hõbemäele. Palusin: “Kuule, vana sõber, ära palun vägista oma töötajaid, ära sunni neid kirjutama lugusid inimestest, kes tegelikult neid ei huvita, ei inspireeri ega vääri seetõttu isegi elementaarset faktikontrolli!”
Priit aga vastas: “Vana, ära põe, mõtle, et isegi vastuseta küsimus “Mis vaevab Vahur Kersnat?” pani meil klikkidelt kahekordselt ära eksklusiivintervjuule Playboy omaniku Hugh Hefneri endaga! See on tase, mees! Luik söönud, lambad terved! Jääme sõpradeks, onju?”
No selle asjaga ma ei lepi. Nüüd on kohtul oma sõna öelda.
30. september
Püstitasin tänase kuupäeva soojarekordi. 22,3 kraadi! Ajakirjanike kümnevõistlus oli sellega võrreldes lapsemäng.
2. oktoober
Selgus, et olin viimases mainekujunduskampaania ürituses natuke mööda pannud. Kirjutasin reedeses Postimehes, et Evelin Pang meenutas ükspäev raadios, kuidas ajakiri Kroonika oli teda ja tema abikaasat Priit Võigemasti enne pulmi ähvardanud, et kui nende fotograafi peole ei lasta, avaldatakse kättemaksuks noortest kõige koledamad pildid, mis vähegi leitakse. Ingrid Tähismaa õiendab nüüd vastu, et nemad pole seda teinud.
Muidugi polnud see Kroonika, vaid Keel ja Kirjandus. Aga mis vahet seal on? Kõik ajakirjad, mille nimi algab K-tähega, kuuluvad ju nüüd Kruudale.
4. oktoober
Minu haigus on endiselt kuum teema. Õhtul oli palavikku 38,2 kraadi.
7. oktoober
Ei saa isegi aru – olen ma nüüd Rahvusringhäälingu juhtidega tülis või tõepoolest raskelt haige?
11. oktoober
Kõik! Olen jõudnud selgusele, et maapealsed asjad on tühised. Sõin imepärast tiibe ti seent, mille saatis mulle dalai-laama päevavarjuhoidja isiklikult, ning tšakrad avanesid. Loomulikult lõpetan koos kõigi muude Külluse Mantrast osasaamist takistavate tegevustega ka blogi pidamise.
Homme moodustan koos Linnutee, Andromeeda udukogu, M33 ja umbes 45 kääbusgalaktikaga kohaliku galaktikagrupi.
Teeme oma sõltumatu taevakanali.