29.12.2020
10.10.2007, 21:00
Liisi Ojamaa
luuletaja

MARKO MUMM / EPL
Mis raamatut ei raatsiks isegi parimale sõbrale
välja laenata?
Tjah... Tooge mu John Irvingid tagasi! Ja
sina, kes sa viisid teadmata kaotsi mu esimese eksemplari Marion Zimmer Bradley
“Mists of Avaloni” – kui mul kunagi meelde tuleb, kes sa
olid, ootab sind ees pikk ja piinarikas eluperiood!
Oh-mul-on-selle-raamatuga-nii-lahedad-mälestused?
Astrid Reinla “Miikael”. Ühe armsa ja ogara
hilispuberteetikute kamba
kohustuslik kirjavara, mida andis igal
elujuhtumil tsiteerida ja parafraseerida peaaegu nagu Piiblit. Lahtine
õlu, suitsukriis, Doorsi plaat, purgisupp VASARA, logisevad rongid,
ühtlaselt hallid ajalehed, sadistlik äratus kirikukellade-kassetiga
– pesu on ja maja on ja kohe hakkame pesema!
Millise
raamatu paned piknikukorvi?
Lugemine ei ole eriti seltskondlik
tegevus, aga käekotis kandsin küll pidevalt Alliksaare
“Väikest luuleraamatut”, kuni see Väikeseks Makulatuuriks
kulus, ja igal vähegi pikemal sõidul on mu tagitaskud punnis
kahtlase väärtusega ingliskeelsest paberkaanelisest
kirjavarast.
Sisuturundus