11.10.2007, 00:00
Seest suurem viski
Viskimaailma teejuht Toomas Tiivel
Mis küll võiks olla pehme, lopsakas, usalduslik,
vürtsine ja soojendav mesine?
Kaheteistkümneaastase Jamesoni viski lõhn loomulikult! Kes julgeb kahelda või tahab vaielda, peab pöörduma Eesti esimese originaalse viskiraamatu autori Toomas Tiiveli poole.
Toomas on Eesti esimese ja küllap ka kuulsaima viskiklubi Uisge Beatha Clubi president. Koos oma klubikaaslastest sõpradega on ta viskielu elanud juba ligemale kakskümmend aastat. Selle aja jooksul on kogunenud piisavalt elamusi kõikide inimesel tänaseks registreeritud meelte jaoks, mida Toomas Tiivel ka Viskimaailma teejuhis lugejatega meelsasti jagab. Tänane viskimaailm on tõesti kirev ja üks tubli teejuht kulub seal seiklemiseks ära. Muude ekskursside seas korraldab raamatu autor meile ka põgusa jalutuskäigu läbi Šoti- ja Iirimaa ajaloo.
Viskilõhna on nende maade kohal lehvinud juba kindlasti rohkem kui tuhat aastat. See on imbunud šoti seelikute mustrisse ja küllap kuulub tolle karvase pauna, mida seeliku peal kantakse, sisu lahutamatusse komplekti ka üks väikene viskianum lonksu märjukesega. Ehk on see isegi sama kindel tõsiasi kui see, et õige mees seeliku all aluspükse ei kanna.
Eestlastele on ikka meeldinud end ühel või teisel viisil šotlaste ja iirlastega samastada.
Väikesed, pikka aega ahistatud rahvad, nagu me oleme. Kui purjus šoti sõber lööb rusikaga lauale ja hüüab F… the English bastards, venib meil suu laiale naerule. Ja-jah, me teame, millest sa, vennike, räägid! Rahvusjooki, millest luuletusi kirjutada, meil erinevalt neist aga ei ole. Rüübakem siis viskit ja lugegem Robert Burnsi, kes kirjutas oma parimad ülistuslaulud viskile pea sada aastat varem kui Kreutzwald oma Viinakatku eesti rahva jaoks välja andis.
Viskimaailma teejuhi kõige silmatorkavamaks vooruseks on keskendumine vaatluse alla võetud valdkonna kultuuriloole ja originaalsus selle sõna otseseimas mõttes. Toomas Tiivel on raamatut kokku pannes moodustanud žürii, kuhu kuulus kunstnikke, keeleteadlasi ja ka muid kogenud isikuid, kes oma maitsmis- ja haistmiselundeid kasutades ning hallidelt ajurakkudelt abi otsides on andnud hinnangu kõikidele tähtsamatele viskimarkidele. See annab raamatule ainulaadselt intiimse mõõte. Kutsub kaasa mõtlema, maitsma ja võrdlema. Kas on usalduslik, soojendav vist küll? Aga …
Ei saa me ka mööda tõsiasjast, et viski on inspireeriv jook. Näiteks inspireerib ta meid mõtlema, et kuigi pea kõik tsivilisatsiooni käivitanud asjad siin maailmas on avastatud kas Hiinas või Kuldses kolmnurgas ehk Lähis-Idas, siis ei pruugi avastajad olla taibanud, mida nad tegelikult avastasid. Seda enam, et musulmanid on ütelnud ei C2H5OH-le. Ehk said iidsed keldid vägijookide destilleerimise idee hoopis viikingitelt? Ehk on ka meil, Läänemere viikingitel, oma osa viski “maaletoomisel” tormistele ja vahel ka udustele Atlandi saartele.
Sedagi küsib Viskimaailma teejuht.
Kaheteistkümneaastase Jamesoni viski lõhn loomulikult! Kes julgeb kahelda või tahab vaielda, peab pöörduma Eesti esimese originaalse viskiraamatu autori Toomas Tiiveli poole.
Toomas on Eesti esimese ja küllap ka kuulsaima viskiklubi Uisge Beatha Clubi president. Koos oma klubikaaslastest sõpradega on ta viskielu elanud juba ligemale kakskümmend aastat. Selle aja jooksul on kogunenud piisavalt elamusi kõikide inimesel tänaseks registreeritud meelte jaoks, mida Toomas Tiivel ka Viskimaailma teejuhis lugejatega meelsasti jagab. Tänane viskimaailm on tõesti kirev ja üks tubli teejuht kulub seal seiklemiseks ära. Muude ekskursside seas korraldab raamatu autor meile ka põgusa jalutuskäigu läbi Šoti- ja Iirimaa ajaloo.
Viskilõhna on nende maade kohal lehvinud juba kindlasti rohkem kui tuhat aastat. See on imbunud šoti seelikute mustrisse ja küllap kuulub tolle karvase pauna, mida seeliku peal kantakse, sisu lahutamatusse komplekti ka üks väikene viskianum lonksu märjukesega. Ehk on see isegi sama kindel tõsiasi kui see, et õige mees seeliku all aluspükse ei kanna.
Eestlastele on ikka meeldinud end ühel või teisel viisil šotlaste ja iirlastega samastada.
Väikesed, pikka aega ahistatud rahvad, nagu me oleme. Kui purjus šoti sõber lööb rusikaga lauale ja hüüab F… the English bastards, venib meil suu laiale naerule. Ja-jah, me teame, millest sa, vennike, räägid! Rahvusjooki, millest luuletusi kirjutada, meil erinevalt neist aga ei ole. Rüübakem siis viskit ja lugegem Robert Burnsi, kes kirjutas oma parimad ülistuslaulud viskile pea sada aastat varem kui Kreutzwald oma Viinakatku eesti rahva jaoks välja andis.
Viskimaailma teejuhi kõige silmatorkavamaks vooruseks on keskendumine vaatluse alla võetud valdkonna kultuuriloole ja originaalsus selle sõna otseseimas mõttes. Toomas Tiivel on raamatut kokku pannes moodustanud žürii, kuhu kuulus kunstnikke, keeleteadlasi ja ka muid kogenud isikuid, kes oma maitsmis- ja haistmiselundeid kasutades ning hallidelt ajurakkudelt abi otsides on andnud hinnangu kõikidele tähtsamatele viskimarkidele. See annab raamatule ainulaadselt intiimse mõõte. Kutsub kaasa mõtlema, maitsma ja võrdlema. Kas on usalduslik, soojendav vist küll? Aga …
Ei saa me ka mööda tõsiasjast, et viski on inspireeriv jook. Näiteks inspireerib ta meid mõtlema, et kuigi pea kõik tsivilisatsiooni käivitanud asjad siin maailmas on avastatud kas Hiinas või Kuldses kolmnurgas ehk Lähis-Idas, siis ei pruugi avastajad olla taibanud, mida nad tegelikult avastasid. Seda enam, et musulmanid on ütelnud ei C2H5OH-le. Ehk said iidsed keldid vägijookide destilleerimise idee hoopis viikingitelt? Ehk on ka meil, Läänemere viikingitel, oma osa viski “maaletoomisel” tormistele ja vahel ka udustele Atlandi saartele.
Sedagi küsib Viskimaailma teejuht.
