TV kolib mobiili! Mitte päris...

Eesti telekomifirmad teevad esimesi samme televisiooni pakkumiseks mobiiltelefonis. Samal ajal näitavad Euroopas tehtud uuringud, et inimestel puudub huvi pisikeselt ekraanilt programme vaadata.

Paljuski on mobiil-TV Eestis alles testimisjärgus. Ainsana on kanalid klientidele kättesaadavad EMT 3G võrgus. Seal näeb näiteks MTV Eesti, Euronewsi, Eurospordi ja National Geographicu programme. Äsja lisandus Skandinaavia meelelahutuskanal Star!. Seni said Hollywoodi uudiseid ja ­dokumentaale ning moešõusid pakkuvat Stari, nagu ka teisi “taevakanaleid”, vaadata ainult IPTV ja kaabel-tv kliendid.

Lisaks nimetatud kanalitele on EMT teinud koostööd ETVga ning toonud mobiiliekraanile Andrus Veerpalu suusasõidu, Eurovisiooni lauluvõistluse ning George W. Bushi Eesti-visiidi.

EMT avalike suhete juht Kaja Pino ütleb, et tavaliselt on mobiil-TV hind 5 krooni edastatud megabaidi eest. Praegu pakub EMT teenust hinnalaega 9 krooni päev. “Ehk vaata, palju tahad, ikka maksad vaid 9 krooni päevas,” ütleb Pino. Teenus sobib eelkõige liikuvale inimesele, näiteks uudiste vaatamiseks täistunnil, kui suurt telekat ligi ei ole.

Praegu edastab EMT mobiil-TVd voogesituses. Et Eestis tekiks oma mobiil-TV kanalid, selleks pole EMT tehnikadirektori Tõnu Grünbergi sõnul veel välja antud kommertslitsentse broadcasting’u ehk nn DVB-H teleformaadile. Ka seadused on selleks puudulikud. Selliseid litsentse on välja antud Euroopas vaid kolmes riigis, näiteks Soomes ja Itaalias.

Uute tulude otsingul
Euroopa mobiilifirmad on väga huvitatud, et kliendid kulutaksid mobiiltelevisioonile täiendavad 5–10 eurot kuus ning kompenseeriksid sellega vähenevaid kõnetulusid, kirjutas Reuters. Ent Gartneri uuring näitab, et ainult viis protsenti eurooplastest tunneb huvi lähema aasta jooksul oma mobiiltelefonist televisiooni või videote vaatamise vastu.

Loiu huvi põhjuseks arvatakse olevat mobiiltelefoni ekraani suurus või õigemini selle väiksus. Ka riskikapitalist Allan Martinson ja Tele2 Eesti juht Toomas Tiivel on seda meelt, et kes see ikka tahaks kvaliteetset telepilti vahtida pisikeselt mobiiliekraanilt. Lisaks pole mobiilifirmad suutnud omavahel teenuse ärimudelites kokku leppida.

Näiteks Aasias on mobiil-TV huviliste hulk suurem – viiendik mobiilikasutajatest. Ning Koreas, Indias, Vietnamis ja Malaisias on alanud ka nn DVB-H-formaadis kohalike teleprogrammide edastus.

Nii Elisal kui ka Tele2-l käib töö avalike mobiil-TV teenuste Eesti turule toomiseks. Tele2-lt on neid ­oodata järgmisel aastal.

Aeglane algus
Tiivel ei usu, et mobiil-TV, videokõned ja muud sedalaadi teenused lähiajal kriitilist kasutajate massi saavutavad, sest inimestel puudub nende järele oluline praktiline vajadus. “Pigem usun sellesse, et 3G leiab kasutust juurdepääsuteenusena või lihtsalt internetiteenusena,” ütleb ta.
Mobiil-TV edu hakkab Tiiveli sõnul sõltuma sellest, kuidas seda teenust hinnastatakse ning millistes ärimudelites lepitakse kokku sisupakkujatega. “Kui selle eest küsitakse raha megabaidipõhiselt, on teenus väga kallis, ja inimene ei teagi, mitu megabaiti ta alla laeb. Ärimudel, mis põhineb saate- või videolõigupõhisel hinnastamisel, on märksa arusaadavam,” leiab ta.

Elisa Eesti juht Sami Seppänen ütleb, et põhimõtteliselt saab mobiililt, kus on sobiv pleier sees, vaadata telekanaleid nende kodulehekülgedelt. Sama moodi nagu arvutiga. Kas saavutatav kvaliteet rahuldab, on aga teine küsimus.

“Operaatorid peavad sisu paketeerima sobivasse formaati, tingimustes kokku leppima sisumüüjaga ja siis seda koos reklaamiga oma kliendile müüma. Sellise mitmekihilise protsessi jaoks on Eesti turg natuke väike ja sellep&au ml;rast ilmuvad need asjad suurematele turgudele varem. Esireas on praegu Lõuna-Korea ja Inglismaa,” räägib Seppänen.

Elisa on Eestis tema sõnul siiski veidi katsetanud mobiiltelevisiooni edastamist, lisaks jälgib Elisa emafirma mobiil-TV arenguid Soomes.

 

Tulevikus tuleb Eestisse üks mobiil-TV võrk

Levira on mobiil-tv teemaga tegelenud juba mõnda aega, seni siiski rohkem enda harimiseks ja õppimiseks, kuna reaalse teenuse käivitamiseks ei ole seni olnud valmis tehnoloogia ega ilmselt ka tarbija.
Olles uurinud ja tutvunud erinevate mobiil-TV-tehnoloogiatega ning arvestades Euroopa Komisjoni soovitusi, oleme täna jäänud peatuma just DVB-H tehnoloogial ning hetkel viimegi end sellega põhjalikult kurssi. Erinevalt tavapärasest digitaaltelevisioonist on mobiil-TV kahtlemata tunduvalt komplitseeritum, mistõttu optimaalse ning töökindla lahenduse väljatöötamine võtab suhteliselt palju aega ja vaeva. Siiski võin öelda, et oleme teinud suuri edusamme ega välista, et mingis mahus testplatvormi ja -teenusega jõuame me veel tänavu Tallinnas eetrisse.
Samuti oleme juba pea aasta arutanud erinevaid koostöövõimalusi potentsiaalsete koostööpartneritega: mobiiltelefonifirmade ja televisiooniteenuste pakkujatega. Eesmärgiks on leida just Eesti konteksti sobivaim tehniline lahendus ning ka ärimudel.
Kuna DVB-H kasutab samu ringhäälingusagedusi mis tavatelevisioon, siis sagedusressursi piiratuse tõttu näeme, et tulevikus tuleb Eestisse üks DVB-H-tehnoloogial baseeruv mobiil-TV võrk, mida opereerib neutraalne võrguoperaator, näiteks Levira, ning mida kasutavad eri teenusepakkujad, näiteks mobiilifirmad. Selles võrgus edastatakse 30–40 telekanalit ning lisaks tasulistele teenustele läheb eetrisse ka teatud arv tasuta vastuvõetavaid kanaleid, milleks on näiteks rahvusringhäälingukanalid.
Levira poolt vaadates võiks reaalne DVB-H kommertsteenuse käivitamine toimuda juba järgmisel aastal, kuid see eeldab eelkõige võrgu ehitamiseks vajalike sageduste kasutamise võimalikuks tegemist riigi poolt. Tehnilise poole pealt on Levira selleks 2008. aastal kindlasti valmis.

Indrek Lepp
Levira juhatuse liige