31.10.2007, 00:00
Tõmbame teile koti pähe!
Vähemalt nii kõnetab suuremat osa vaatajaid
Kodukolde elurajooni arendaja AS Kolde uudisreklaam. Eripakkumine meelitab
inimesi ostma Pelguranda Kolde puiestee äärde juba valmis,
sissekolimist ootavaid kortereid. Sissemaksu ei taheta, lisatagatisi ka mitte,
vana korter ostetakse ära. Priima ju!
Aga milleks siis kõrvalolev pilt naerul nägudega kottidega inimestest? Kas abi pakkuvate Arco Vara maaklerite kujul on tegu vanade kommaritega, kes ei taha oma punaminevikku paljastada?
Meenutagem kas või prototüübina vahvaid ajaloopilte eesti töörahva põrandaalustest võitlejatest. Kas nii varjavad end tänapäeva Viktor Kingissepp ja Olga Lauristin? Või sillutab endale nõnda teed mõni kurikaval vabamüürlaste vandenõu? Või valivad nii uusi marionette mõne Ku Klux Klani meenutava partei hallid kardinalid?
Siiski on arendaja poolt pakutav koti pähe tõmbamine kõige veenvam versioon. Sama jõhkralt (ent on ju ka masohhistliku sättumusega inimesi) pakuvad ka mitmed maaklerid ausalt kuulutades: “Müün teie kodu maha!”
Millist dünamot Kodukolde elurajoonis siis kolijale pakutakse? Kõige räigem võib muidugi olla
praeguse linnavalitsuse ajal kalevi alla pandud, kuid siiski aeg-ajalt tõstatuv Põhjavälja teema.
Nimelt on endiselt oht, et kaunisse parkmetsa võivad autosõltlased rajada laia maantee. Kas see tuleb maa peale või postidele, pole vahet. Rannaäärset rahulikku miljööd lörtsib see kindlasti.
Ka on oht, et metsa alla võib tekkida veel lähiaastate jooksul kortermaju ning ametiasutusi.
Ka korterite hinnad ei tundu pärast esimese õhina üleminekut teab kui soodsad. Arhitektuur pole just tipptase, ühes kööginurgas on pime, teises passivad naabrid aknast sisse.
Siiski on kesklinn lähedal ja meri veelgi ligemal. Rannakohvikus saab süüa maitsvaid pelmeene ja juua õlut. Kohe maja ees võib suusad talvel jalga panna ning enne hipodroomi kolimist hobustele viimaseid porgandeid viima sõita. Lapsed saab jätta aiaga piiratud mänguväljaku liivakasti tunneleid kaevama.
Sestap ongi tegelikult täiesti kurb ja kurioosne valida endale reklaamnägudeks kott peas, labasemalt öeldes, lollid kliendid. Kahtlen, et nii eneseirooniline keegi väga olla soovib.
Aga milleks siis kõrvalolev pilt naerul nägudega kottidega inimestest? Kas abi pakkuvate Arco Vara maaklerite kujul on tegu vanade kommaritega, kes ei taha oma punaminevikku paljastada?
Meenutagem kas või prototüübina vahvaid ajaloopilte eesti töörahva põrandaalustest võitlejatest. Kas nii varjavad end tänapäeva Viktor Kingissepp ja Olga Lauristin? Või sillutab endale nõnda teed mõni kurikaval vabamüürlaste vandenõu? Või valivad nii uusi marionette mõne Ku Klux Klani meenutava partei hallid kardinalid?
Siiski on arendaja poolt pakutav koti pähe tõmbamine kõige veenvam versioon. Sama jõhkralt (ent on ju ka masohhistliku sättumusega inimesi) pakuvad ka mitmed maaklerid ausalt kuulutades: “Müün teie kodu maha!”
Millist dünamot Kodukolde elurajoonis siis kolijale pakutakse? Kõige räigem võib muidugi olla
praeguse linnavalitsuse ajal kalevi alla pandud, kuid siiski aeg-ajalt tõstatuv Põhjavälja teema.
Nimelt on endiselt oht, et kaunisse parkmetsa võivad autosõltlased rajada laia maantee. Kas see tuleb maa peale või postidele, pole vahet. Rannaäärset rahulikku miljööd lörtsib see kindlasti.
Ka on oht, et metsa alla võib tekkida veel lähiaastate jooksul kortermaju ning ametiasutusi.
Ka korterite hinnad ei tundu pärast esimese õhina üleminekut teab kui soodsad. Arhitektuur pole just tipptase, ühes kööginurgas on pime, teises passivad naabrid aknast sisse.
Siiski on kesklinn lähedal ja meri veelgi ligemal. Rannakohvikus saab süüa maitsvaid pelmeene ja juua õlut. Kohe maja ees võib suusad talvel jalga panna ning enne hipodroomi kolimist hobustele viimaseid porgandeid viima sõita. Lapsed saab jätta aiaga piiratud mänguväljaku liivakasti tunneleid kaevama.
Sestap ongi tegelikult täiesti kurb ja kurioosne valida endale reklaamnägudeks kott peas, labasemalt öeldes, lollid kliendid. Kahtlen, et nii eneseirooniline keegi väga olla soovib.