Kuidas...SUHTED ehk Kuidas võita sõpru ja mõjutada inimesi
...koos kaasaga õnnelikult kaua koos elada
/>Edda Paukson, astroloog
Nii nagu meie
seda teeme: kauaaegse kooselu esimene eeldus on armastus. Väga tähtis
on ka see, kas sõlmitud abielu vastab partnerite kujutlusele sellisest
kooseluvormist. Ilmselge on, et juba alguses peavad abielupooled teineteise
harjumuste ja iseloomu eripäradega kohanema.
Üsna sageli
helistatakse meile, kui suhetes on tekkinud tõsised probleemid, ning
palutakse vaadata, kas nad üldse kokku sobivad. See pole sugugi kohane
küsimus. Kui kaks inimest on kokku saanud ja teineteisest huvitunud, siis
on ka nendevaheline sobivus olemas. Iseasi on see, mis osas sobitakse rohkem ja
milles vähem. Täiesti sobimatud inimesed ei hakka teineteisega isegi
vestlema.
Tihti juhtub sedagi, et suhteliselt
väikesest kodutülist tehakse suur probleem ja arvatakse, et abielu on
karile jooksnud. Tegelikult ei ole mitte ühtki abielu, milles ei teki
vaidlusi, erimeelsusi ja nägelemisi. Ei anta endale aru sellest, et
erimeelsuste tekkimine hoopis parandab abielu kvaliteeti ning vaidlustes saab
selgeks, kumma partneri jooksvad arvamused ja seisukohad on õigemad.
Kahtlemata püsib abielu paremini koos siis, kui
partneritel on ühiseid huvisid või nad teevad mingis liinis
koostööd. Äärmiselt tähtis on õppida hoidma
tööasju kodusest elust lahus. Töömuresid ei tohi koju kaasa
tuua. Nagu poliitikas, nii tuleb ka kodus osata käituda diplomaatiliselt.
Kui märgatakse, et kooselu on hakanud muutuma
igavaks ja üksluiseks, siis on viimane aeg hakata otsima võimalusi
selle romantilisemaks ja säravamaks muutmiseks.
/>Üks tõhusaid vahendeid on nii mees- kui naispartnerile ka kodus
oma hoolitsetud välimusega silmarõõmu pakkumine ning
vähemalt põgus regulaarne helluste ja õrnuste jagamine.
Õrnutsemist ei tohi häbeneda, niisamuti kui ei tohi
häbeneda tehtud vigu ja karta vigade tunnistamist. Ka voodielul ei
tohi lasta rutiinseks minna. Vähemalt aeg-ajalt tuleks taaselustada
kunagisi võrgutamisvõtteid.
Kõik suuremad ja
väiksemad probleemid tuleb alati rahulikult läbi arutada. Küllap
üheskoos leitakse neile mõistlik lahendus. Ning siis saabki
ükskord pidada briljantpulmi, nagu Inglise kuninganna oma abikaasaga just
äsja pidas.
Tegelikult on armastamine ja armastuse
säilitamine väga suur kunst, mille saab selgeks ainult
iseõppimise teel. Meie oleme seda õppinud juba 31 aastat ja
paistab, et päris edukalt.
Muide, tulevane aasta tervikuna
on haruldaselt hea aeg suhete arutamiseks ja klaarimiseks.
Isegi
siis, kui tunded on jahtunud, soosivad planeediseisud seda, et suhted saavad
tagasi oma kvaliteedi. See aeg tuleks aktiivselt ära kasutada, sest
järgmine sellelaadne planeetide asend tuleb alles kaheteistkümne
aasta pärast. Nii et kui asjad on viltu, siis ei maksa kuni praeguse aasta
lõpuni mingeid kindlaid otsuseid vastu võtta.
... integreerida eestlasi ja venelasi
Urve Palo,
rahvastikuminister
Integratsioon on pidev
protsess, mis ei lõpe kunagi. Võib tuua paralleeli perekonnaga,
kus selleks, et suhet hoida ja arendada, peavad mõlemad pooled seda
soovima ning sellesse ka panustama. Oluline on, et mõlemad pooled
tunnevad huvi teineteise vastu ning soovivad üksteisega suhelda. Kui me
jõuame arusaamiseni, et teisest rahvusest sõber või
töökaaslane avardab meie mõttemaailma ning rikastab meeskonda,
toimib ka integratsioon.
Meil on ühine k
odumaa. Eesti on riik, mille käekäigu pärast me kõik
muret tunneme ning mille edusammude üle rõõmustame. Meie
kõigi panusest sõltub, kui hästi või halvasti riigil
läheb. Iga inimene on arvel. Kui me seda mõistame, siis saame
ka rääkida ühise riigiidentiteedi kujunemisest, mis
põhineb üldinimlikel väärtustel ja uhkustundel oma riigi
kodanikuks olemise üle. Kui meil on arenenud tugev ühisosa
riigiidentiteedi kujul, siis saame rääkida ka edukast
integratsioonist.
Parimad integreerumise vahendid on muidugi
kultuur ja armastus. Kumbki ei tunnista piire ega rahvust. Ainult oma
kultuurist lugu pidades oleme võimelised austama ka teiste rahvuste
kultuure. Ka tegevused, mis on suunatud üksteise kultuuride
tutvustamisele ja tundmaõppimisele, aitavad meil teineteist paremini
mõista.
... saada kala konksu otsa ilma
ussita
Margus Leivo,
/>kalamees
Suur osa
kalapüügiriistadest ongi sellised, kuhu uss otsa ei käi.
Kõiksuguste spinningute, sikuskate ja lendõngede ühe-, kahe-
ja enamaharuliste konksude otsa meelitatakse kala ikka samal
põhimõttel nagu ussiga konksuga: kala tahab süüa ja
see, mis konksu ahvatlevaks neelamisobjektiks teeb, on konksu juurde kuuluv
lant või siis osavalt meisterdatud sääse, liblika või
muu hõrgutise äravahetamiseni sarnane mulaaž. Teades veel seda, et
nälg vähendab tähelepanu ja enesekontrolli (seda nii
püüdjal kui püütaval), on tulemus suuresti sõltuv
kalamehe asjalikkusest. Paljudel juhtudel ei täiene kalakott,
vaid kogemuste pagas.
On olemas veel üks ka Eestis kasutatav
püügiriist, mille tööpõhimõte on rajatud kala
uudishimule ja vihale. See on “lutsu mänd” – nimelt
kasutatakse seda riista kudemise ajal jääaugust lutsu
püüdmisel. Luts nimelt ei salli mingit kolisevat, üles-alla
liikuvat konksudega kaadervärki, kiirustab seda rahustama ja tonksab
ninaga või püüab küljega vaikseks vajutada, seda aga
kalamees just ootabki.
Kui kalapüügi juures on kala
tulemuslik konksu otsa meelitamine selline tunnustust pälviv, positiivseid
emotsioone tekitav, kõhtu täitev asi ja ammendamatu kalamehejuttude
allikas, siis inimeste omavaheliste asjaajamiste juures kellegi konksu otsa
saamine on halvamaiguline tegevus. See tähendab kontrolli kellegi
üle, kellegagi tema teadmata või teades manipuleerimist, soovi olla
reeglitevastaselt kellestki üle. Samasse kategooriasse sobiksid veel
sellised väljendid nagu “näpud sahtli vahel”,
“kellegi m.....d on kellegi peos”, “laulab selle mehe
laulu” jne. Meie igapäevaste asjaajamiste juures me ju eeldame, et
keegi pole meid konksu otsa võtnud, aga tunnistagem ka seda, et
igaüks meist on sellist jama tunnet vähemal või suuremal
määral tundnud. Või kas me ise oma tegevusega tahtmatult
kedagi sellisesse olukorda pole pannud? Ühes olen kindel –
“konksu otsa püüdmine” inimestevahelistes suhetes ei kao
maamuna pealt kuhugi ja enamik meist õpib terve elu, et enda ja
lähedastega seda ei juhtuks.
Aga näiteks poliitikas ei
aita tarkus midagi. Terve Euroopa Liit on ju venelaste gaasikonksu peaaegu alla
neelanud. Eks meie, väiksed viidikad, püüame siin kõva
lärmi lüüa. Ei tea, kas aitab.
Igatahes me
kõik unistame sellest, et me kunagi püüaksime tõeliselt
suure kala. Inimese loomus on juba selline.
Asko
Künnap,
reklaamionu
Reklaamionul, kes Eesti turul lihtsaid hingi
kalastab, pole ussi tingimata tarvis. Tarbija on enamasti nii loll, et kargab
konksu otsa kinni ka ilma mingisuguse söödata, tühipalja katteta
lubaduse kõlades või teleriekraanil värvilist virvendust
nähes. Mälu on tal umbes sama palju nagu keskmisel kogrel.
Nii et pole muret, et loeb seda sõnavõttu siin ja jätab
meelde, et on järgmine kord ettevaatlikum, kui ma uue toote lansseerin
või värske müügikampaania meediasse sokutan.
Imestab lihtsalt: “Amps-amps, oi-oi, oligi konks vää?
Võtavadki mult naha, lausa kaks tükki vää? Ega siis
midagi, nahk läinud, tuju hea, lähen järelmaksukaardiga edasi
poodlema, SMS-laenu tähtaeg on ju alles pärast jõule. Ja siis
tulgu või mõrd, traal ja dünamiit!”
... meeldida vanematele naistele
Eakamate daamide
südame sulatamine ei ole kuigi keeruline, kui järgida kindlaid
reegleid.
1. Aupaklikkus. Vanemate daamide puhul tuleb neid alati t
e i e -
t a d a ja p r o u a t a d a. See näitab
ühest küljest head kasvatust, mida nad oskavad hinnata sama palju kui
kirsikooki kohvilauas. Teisalt seab see nad olukorra keskpunkti. Tervitus
kõlagu seepärast alati: “Tere (võib ka tervist, see on
pisut kelmikam), proua!” Hääl tuleb seejuures hoida selge ja
toon puhas.
2. Väike Flirt. Ei ole midagi magusamat ka eakama
daami kõrvadele kui k i i t u s. Näiteks töötab iga
kell pöördumine: “Tere, proua, teil on väga ilusad lilled
maja ees (või koogid või tee on imemaitsev – kas
tõesti ise korjatud pärnaõitest?).”
Või kui jutt juhtub minema vanusele, tuleb alati ilmekalt
näidata välja oma imestust ja öelda, et “ma poleks iial
arvanud”. Samas oma vanusest rääkides tuleb rõhutada
selle tühisust ka siis, kui te enam päris laps ei ole.
3.
Abitus. Kuna lastel ja lastelastel on naiste (eriti vanemate) puhul
tähtis roll, valitseb sellel teemal nende südames igavene hardus.
Seetõttu on väärikas eas daamiga suheldes
strateegiliselt kaval võtta kergelt a b i t u hoiak. Eriti
kehtib see elutarkust puudutavate küsimuste osas (“mis mina, noor
nolk, sellest tean” jne). Samuti tuleb kasuks t ä n u-
l i k k u s kõiges: “Ma pole kunagi nii maitsvat
frikadellisuppi söönud!” Ja uskuge, prouad sulavad kui
või lehttaignast kaneelirullides.
Kokkuvõttes pidage meeles: vanematele daamidele meeldivad kavalad
nunnud poisid! Igatahes :)
Aivar Viidik
... suhelda, kui pilt on, aga
häält pole
src="http://paber.ekspress.ee/ITF/EE/eefoto.nsf/0/28F211E026E6AFA1C22573A10065D3
10/$file/tn_EEFV-79DPR5.jpg" />
