Aaron Jerome “Time To ­Rearrange”

Aaron Jerome
“Time To ­Rearrange”
(BBE)
Poemüüja debüüt­album.

Tarantino töötas videolaenutuses ja vaatas nii palju filme, et üks hetk otsustas ta ise maailmakuulsaks režissööriks saada. Väikeses Londoni tantsumusa plaadipoes müüjana töötanud Aaron ­Jerome kuulas ohtralt oma kaupa, võttis tööd koju kaasa, ja tundis siis äkki tungivat vajadust ise pillidel hääled sisse lüüa. Nii on ka tema looming paras koogelmoogel kogu sellest materjalist, mille ta töökohustuste täitmisel läbi seedis. Erinevalt Tarantinost ei jõua Aaron aga tõenäoliselt kunagi superstaari staatusesse. Kui just MTV, kommertsraadiod ja Parlament ei otsusta homsest alates 24 tundi järjest tantsudžässi, broken beat’ i, põrandaalust hip-hoppi ja niisama vasakule kalduvaid biite mängima hakata. Neile, keda sellised rütmid aga keskmisest rohkem erutavad, ei tohiks Aaron Jerome’i nimi tegelikult väga võõras olla. Tema remiksid Amy Winehouse’i, Nitin Sawhney ja DJ Vadimi lugudest on parajalt kõmu tekitanud, nagu ka üsna originaalitruu töötlus Terry Callieri “Dancing Girlist”, mis tänu Zero 7 solisti Mozezi kananahka produtseerivale häälele on kahtlemata üks selle albumi suurimaid mõnutekitajaid.

Küllap tuleb tänada plaadipoe valikut, et Jerome’i debüütalbum ei koosne ainult veidi kopitanud lõhnaga kergekaalulisest nu-jazz’ist. On ka seda, kuid hoopis värskemalt mõjuvad lood, mis on oma meeleolult ja kõlalt mitmeid kraade tumedamad, sügavamad ning introvertsemad – justkui Ninja Tune’i kataloogist pärinevad trip-hoppimised (“Reel Time”, “Way Of Life”) või südantsoojendavalt unenäoline Uncle’i stiilis elektrooniline indi-oopus “Silent Suffering”. Oleks selliseid ainult rohkem.

7