Tõele näkku vaadates võib näha ükskõik mida “Säde”

Kohustuslik post-rock.

Tõele näkku vaadates võib näha ükskõik mida

“Säde”

(TNVVNÜM)

Veel viis aastat tagasi suurema osa Eesti muusika peale mõeldes, samastusin ma Talibaniga: ära keelata!

Kuuldavasti on viimase paari aastaga meil pillide müük neljakordistunud. Jah tõesti, tuleb tõdeda, et häid Eesti bände on rohkem kui kunagi varem. Üks nendest on siin. Võtame juba või grupi nime, mis pea sama äge, kui minu omaagene lemmik Oulust: Electric Blue Peggy Sue and the Revolutionions from Mars.

TNVVNÜM viljeleb nn post-rocki, mis on enamajaolt instrumentaalne seisundimuusika. Põhiliselt leiab siit kerges psühedeelilises võtmes kitarrisõrmitsemist, mida toetab pisut amatöörlik orel(ipoiss) ja oma võimete piiril tulistav, kohati küll klišeedesse laskuv, ent tõeliselt osav trummar.

Ma olen viimane mees, kes bändide nn kokkumängule tähelpanu juhib, aga antud muusika puhul, mis muusikale enamasti matemaatiliselt läheneb, ootaks pisut konkreetsemat koospüsimist. Ehk on see plaat pisut kiirustades välja antud? Võtame või loo nimega “Säde”. Ma ei tea, kas ma üldse olen Eestis nii kõva kidrariffi varem kuulnud. Aga see teemant on jäetud lihvimata – super lugu, but nats poolik.

Igaljuhul kohustuslik materjal (demo)!

8