29.02.2008, 00:00
Promise and the Monster “Transparent Knives”
Pakane ja hämar kummitus-indie.
Promise and the Monster
“Transparent Knives”
(Imperial)
Rootsi lauljatar Billie Lindahl (20) sai nime
jazz’i-fännist emalt Billie Holiday järgi, kuid on ema
kurvastuseks kaasa löönud vaid twee-pop’i ja post-rock’i
bändides. Plaadi muusika ei meenuta otseselt kumbagi, samas võib
siit leida nii esimesele omast naiivsust kui viimase mõtlikku
tumemeelsust. Plaadile, mille välja andnud leibeli suurim staar on
José Gonzalez, annab näo Lindahli isikupärane
hääletämber ja sugestiivne laulumaneer. Nii võiks laulda
murest murtud Joanna Newsom või Stina Nordenstam, kellega PatM
võistleb edukalt oskuses kombineerida halvaendelist kummalisust
süütu tütarlapsehäälega. Valdavalt määrab
kõlapilti kergelt kummituslik akustiline kitarr, sekka kostab muidki
keelpille ja üksikuid kõmisevaid trummilööke. Rütm
enamasti puudub, kuid paaril korral tõuseb siiski pulsini.
“Transparent Knives” on otsekoheselt põhjamaine
muusika, mis ammutab jõudu laanepimedusest, lumeväljadest ja
pakasest (nii õues kui südames). Hämaruselembust ja
külmust õhkub ka plaadikujundusest ja loonimedest
(“Antarktis”, “Night Out”). Samas ei hakka kuulates
külmem, kui talvel niigi on – vajalikku sooja annab lugudest kiirgav
tundelaeng, mil õnnestub kõigele vaatamata omadega plussi
jääda. Hea heliriba talvisele õhtupoolikule halvasti
soojapidavas suvemajas.
8