Asjade maailm ja tegelikud väärtused

Me elame asjade maailmas. Vähemalt suurem osa meist. Ma ei püüagi olla variser ja nentida, et mina mitte. Ka mind võluvad aeg-ajalt ilusad, pehmed, mugavad, moodsad, säravad, vajalikud ja enamikus mitte-nii-väga-vajalikud asjad. Aga ma suudan enesele aru anda, et asjad ei asenda tegelikke väärtusi. Asjad ei asenda lapsega koos veedetud aega, koos naerdud naeru, koos nutetud nuttu ja miks ka mitte ühte koos pahandatud ja lepitud pahandust.

Aeg-ajalt on tarvilik enesele meelde tuletada, et tegelikult ei vaja laps uuemat-moodsamat-mugavamat-hipimat-blingimat asja, vaid hoopis seda, et ollakse tema jaoks olemas, koos temaga. Sellest teadmisest kasvab turvatunne, mille baasilt hiljem kasvab väikesest inimesest Inimene. Inimene, kes omakorda oskab luua suhteid ja turvatunnet, väärtustada Elu.