Ralf Rond "'Naised kirglised"'
Soovitan lugemist alustada koostaja Jaak Urmeti suurepärasest järelsõnast. Seejärel maksaks süveneda väljaande pildilehtedesse. Ja nüüd olete parimal viisil ette valmistatud asuma Ralf Rondi (sünd 1893) luuletuste kallale.
Siia on koondunud kogu naise teema Rondi luules. Kuni selleni, et pärast kohtumist naisega võivad sekkuda gonokokid, aga teisel juhul hoopiski vassermann... Kuid see pole peamine. (Välja jääb siiski emaduse ilu.) Minu mäletust mööda arvab enamik inimesi Rondi kohta, et tegu on ühe küünilise naistevihkaja ja üldse ropu mehega, tagumise järgu luuletajaga.
Teosest aga ilmneb omapärane, julge keelekasutusega ning üha rõõmsalt üllatav poeet, irooniline, kuid samavõrd ka eneseirooniline, teravmeelne - ja siiski ka nukker. Ning naistevihkaja tegelikult mitte. Kogu raamatus on midagi kerget, hõljuvat, efemeerset ja vaimlist. Absoluutselt puudub taoline külm ärapanemismeeleolu, mida küllalt kohtab tänapäeva luules - ja muide ka wabariigiaegses.
Vahest seletab Rondi värskust ja ammendumatust see, et ta kirjutas nii vähe. Aga miks vähe, selle kohta vt lk 111.
PS: Kui mu ema koolis käis, tuli Rond (s.t Jaan Kurn) tema kooli direktoriks. Üks esimesi asju, mis ta nõudis, oli, et tütarlapsed peavad õppima reveranssi tegema.
