28.03.2008, 00:00
Leslie Da Bass "'Nights By Open Windows"'
“Eesti alternatiivi” bassikunni tujukas teine album.
Leslie Da Bass
“Nights By Open Windows”
(Freaky
House)
“Su pisaral on tuumapommi jõud. Ma hävin
ainsa hetkega, kui vaatan...” Jätke need sõnad meelde, sest
varsti ümisete neid igal hommikul duši all end seebitades.
“Pisar” on hittide hitt.
Sebastientellierilikult argine
indielektrooniku melodraama. Relvitukstegevalt mahe
pärastlõunanukrus. Mõelda vaid, kui me oleks
“Pisara” Eurovisioonile saatnud, ja “eesti indi”
kroonimata bassikeiser; Pedigree, Boraxi ja Holmesi mootor Leslie Laasner oleks
Tellieriga lava jaganud. Hmm... Või siis ikka parem mitte.
Millest ma tegelikult tahtsin rääkida, on see, et hitid hittideks,
aga “Night By Open Windows” on just plaadina pagana tugev. Lood ei
kuku ühte auku ega kanna samu rõivaid nagu ajukääbikutest
vanemate kaksikud. Ei, see pole polkast rokini. Pole vajagi. Mulle piisab
ilusti sellest, mis jääb laisalt kohiseva shoegaze’i ja
energiapallina üles-alla põrkuva trummi-ja-bassi vahele. Ja uskuge
mind, sinna jääb eriti palju maitsvalt tujukat ja vaheldusrikast
kraami.
Sekundiga meelde jääva kitarrikäiguga
“Mad Chicki” häbitu house, Kino vaimus melanhoolne
pioneerilaagri lõkke ääres viinaviskamise ja rongiga
kaugustesse kadumise laul “Changing Your Day” või siis
ennast minu selle aasta märtsikuu esikolmikusse kindlalt sisse
söövitanud “Lonely Souls”, mis teeb The Cure’ile
seksikamalt silma kui Digitalism. Täiuslikkusele üsna
lähedalseisev bass, eepiline breikbiit ja saatuslikud viiulid on nii
ilusti ritta seatud, et ei jää muud võimalust kui seda
üha uuesti algusest peale kuulata. Nagu vana sõber, keda üle
mitme aasta uuesti kohates avastad temas terve hunniku uusi ja eriti meeldivaid
omadusi. On ikka tummine plaat küll.
9