11.04.2008, 00:00
Süüfilisevastane süst sündimata ilmakodanikule
Arstid määrasid rasedale naisele süüfilisevastased süstid. Ükski meedik ei pidanud vajalikuks mainida, et proovi tulemused võivad olla tingitud rasedusest ja olla valepositiivsed.Naine otsustas ravist loobuda. Kui paljud naised aga otsustavad sellisel hetkel loobuda lapsest?
Kristiina (37) ja Keit (35) moodustavad väikese Tallinna pere, kes on
elanud koos viimased kümme aastat. Majanduslikult hästi kindlustatud,
otsustasid nad mõni aeg tagasi saada oma esimese ühise lapse.
Varasemast kooselust on Kristiinal juba tütar, seega oleks Keit saanud
esimest korda isaks.
Pikka aega paaril last saada ei
õnnestunud. Kuni Kristiina jäi rasedaks – kaks aastat
hiljem.
Rõõm oli seda suurem, et tuli ootamatult.
Esimesed proovid
, mis Kristiinalt raseduse
alguses võeti – nagu seda tavaliselt tehakse
–, näitasid, et kõik on kõige paremas korras.
Edasi saadi varsti teada lapse sugu (sünnib tütar), ultraheli
näitas tervet beebit ja väike kogu kõhus hakkas liigutama
ajal, mil seda oodata võiski. Isegi nimi sai lapsele Keidil ja
Kristiinal varakult valmis mõeldud – Katariina.
Siis
saabus teiste testide aeg. Kristiinal lähenes 30. rasedusnädal.
Ta jätkas tööl käimist nagu varemgi, ja
sel päeval pidas parajasti kolleegidega koosolekut. Kristiinal
on 20 alluvaga firma. Keset koosolekut helises mobiiltelefon. Teiselpool toru
oli naistearst, Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku peaarst Lee
Tammemäe. Dr Tammemäe ei kutsunud aga Kristiinat
vastuvõtule (nagu seda halbade üllatuste korral delikaatselt
tehakse), vaid teatas kohe, et naise proovid
näitavad – süüfilist. Tuleb tulla kiiremas
korras haiglasse ja läbi teha süüfilisevastane ravi. Avastus
näitas, et karmi haiguse viiest näitajast on Kristiinal positiivsed
kaks.
Süüfilis on tänapäeval väga raskesti
diagnoositav haigus – seda mitte ainult Eesti oludes, vaid kogu maailmas
–, nii et tavapraktikas tehakse veel vähemalt ühed
analüüsid, et olla kindel, et tegemist on tõesti
süüfilisega. (Etteruttavalt – teised proovid tehti
Hiiul, need näitasid taas, et kõik on korras.)
Sel ajal
oli Kristiina juba kuuendat kuud rase. Ehkki enne olid kõik
näitajad olnud täiesti korras, selgus nüüd, et ta
võib sünnitada süüfilisega lapse. Triinu-Mari Ots, Eesti
Perearstide Seltsi juhatuse liige: “Kõige hullem on
kaasasündinud süüfilis. See võib tähendada
väär- või alaarengut.”
Kuna enne olid
Kristiina testid olnud puhtad, pidi ta proovide järgi olema
nakatunud raseduskuude jooksul. Kuna süüfilise peiteaeg
pole eriti pikk – umbes kolm nädalat, ütleb Airi
Põder, TÜ Kliinikumi arst-õppejõud – , oleks
see teoreetiliselt tõesti võimalik. Kristiina ütles, et
tegelikkuses see võimalik polnud.
Järgnesid venivad
, peaaegu lõputud
päevad arvutite taga.
Testid tehti kiiresti ka Keidile
– need näitasid, et süüfilist isal ei ole.
Arst ega õde ei selgitanud Kristiinale muud kui et ta
hakkab saama süüfilisevastast ravi. Süste.
Kas oli
mingi võimalus, et tulemus on siiski valepositiivne?
Sellise võimaliku raseduse ajal esineva valepositiivse tulemuse
jälile jõudis Kristiina omapäi.
Ometi oli tema
haiguskaardil juures sellekohane märge, nagu hiljem selgus.
Oli
üsna juhus, et valepositiivsest kuulis Kristiina USAs elavalt
sõbrannalt; seejärel leidis ta teisi samasuguseid hädas
ja teadmatuses olijaid internetifoorumitest. Ainult et kõik
naised eelistasid jääda nii delik
aatse ja ebameeldiva teema puhul anonüü
;mseks. Ja nõustusid arstidega piinlikkusest või häbist
soovimatu suguhaiguse ees peaaegu kohe ka raviga.
Kristiina ja Keit
olid šokis. Aga otsustasid siiski uurida olukorra kohta
võimalikult palju ise. Kuidas süstitav retarpen (penitsilliin)
ema või loote tervisele võiks mõjuda? Eriti kui rasedus on
kestnud juba üle kuue kuu?
Naha- ja suguhaiguste arst Airi
Põder selgitab Ekspressile, et süüfilise valeposiitiivne
testitulemus kaasneb tihti just rasedusega. Ja sellisest
võimalusest oleksid pidanud arstid Kristiinale kindlasti teada
andma. Pole täpselt teada, miks, aga naise organism võib toota
raseduse ajal süüfilisele viitavaid antikehi, mille järgi
süüfilist diagnoositaksegi.
Dr
Põder
: “Valepositiivsete [tulemuste] kõige levinum
põhjus ongi just rasedus! See on statistiliselt kindlaks tehtud. Ehkki
Eestis pole inimest, kes oskaks öelda, palju täpselt meil
valepositiivsete juhtumeid esineb – valepositiivseid lihtsalt ei
registreerita. Minu pika töökogemuse jooksul tuli neid ette varem,
tuleb ette praegu – ja tuleb kindlasti tulevikus.”
Kristiinal ja Keidil oli teadmatuses valida ühe halva ja teise, veel
halvema võimaluse vahel: kas sünnitada mitte päris terve laps
(leebelt väljendudes) või teha süstid, mis neile teada oleva
info kohaselt oleksid võinud loote arengule halvasti mõjuda.
Lisaks kõhklused, mida pinged väikesesse perre tõid.
Pärast pikki unetuid tunde arvuti taga
otsustas paar süstidest loobuda, pidades silmas lapse tervist, ja
andsid ka selle kohta allkirja. Ehkki arstide vastuseis oli kõva.
Internetist lugesid nad, et retarpenisüste ei soovitada teha ei rasedatele
ega beebidele isegi Venemaal. Et seal kasutatakse neid vaid juhul, kui oht
lapsele on väiksem kui kasu emale. Ja et Eestis pole
see medikament ametlikult ka ravimite nimekirjas –
kuigi retarpeni kasutatakse.
Tegelikkuses, kommenteerib Airi
Põder, pole retarpen siiski lapsele ega emale ohtlik ravim, vaid
“Eestis on lihtsalt traagiline olukord, majanduslikest põhjustest
tulenev” – sellel ravimil pole tõesti meil
müügiluba. “Igal pool mujal on – Ameerikas,
Aafrikas...” ütleb dr Põder. Iga kord, kui arstid
süüfilisevastast retarpeni praegu Eestis välja kirjutavad,
küsitakse selle kasutamiseks eraldi luba Ravimiametist.
Katariina sündis täiesti
tervena
. Sünnitus oli just läbi saanud, kui palatisse
marssis “delegatsioon”, nagu Kristiina end väljendab.
Sotsiaaltöötajast juristini.
Kristiina: “Miks
ükski arst mulle ei öelnud, et süsti, mille oleksin pidanud
saama mina, saab nüüd väike laps!?” Kuna proove nii
kiiresti võtta polnud võimalik – meeldetuletuseks: uusi
proove Kristiinale vahepeal ei tehtudki - peeti silmas ema verest leitud
süüfilise võimalikkust ja antibiootikumisüst tehti
sundkorras väiksele vastsündinud Katariinale.
Järgnes
segane kuu. Katariina, kes juba ema kõhus oli palju üle elama
pidanud, nuttis enamiku oma lühikesest ärkvel oldud ajast. Aga osa
uneajastki. Umbes kuu aega hiljem – korraga oli laps rahu ise. Ja on seda
siiamaani. Ta on nüüd viiekuune. Naeratab ja siputab oma toolis
jalgu, kui võõraid näeb.
Kui kõik oli juba
rahulikum, mõtles Kristiina, et ei jäta jonni ja otsustas
võtta oma kaardi Keskhaigla naistekliinikust välja. Seda po
le arstid aga siiani suutnud üles leida.
Ainult üks
asi veel.
Mis oleks saanud siis, kui juba esimesed proovid
oleksid näidanud võimalikku süüfilist? Kas ka siis
jätnuksid arstid valepositiivse tulemuse võimaluse enda teada?
Kas Kristiina ja Keit oleksid riskinud sünnitada väärarenguga
lapse või oleksid teinud abordi?
* Kristiina ja
Keidi nimed on nende palvel muudetud. Päris nimed on Ekspressile teada.
Keskhaigla naistekliiniku kommentaar
Vahendab turundus- ja kommunikatsioonijuht Svea Talving:
Peaarst Lee Tammemäe:
Diagnoosi ei ole võimalik ühe testi alusel öelda ning seda ma ei ole telefoni teel teinud.
Diagnostika kiirendamiseks teatame tavapäraselt patsientidele telefoni teel testi tulemustest. Meile teadaolevalt on patsient külastanud ka teisi raviasutusi. See ei ole ühe haigla lugu.
Marge Kütt, Ida-Tallinna Keskhaigla labori juhataja:
Rasedad kuuluvad sõeltestimisele süüfilise, HIV, B-hepatiidi suhtes. Sõeltestideks on valitud võimalikult tundlikud testid, mis on samas vähem spetsiifilised ehk ei välista kõiki ristreaktsioone.
Positiivse testi puhul tehakse kinnitav test.
Kinnitav test on küll vähem tundlik, aga piisavalt spetsiifiline, mis välistab ristreaktsioonid.
Mõlema testi positiivsuse puhul loetakse tulemus positiivseks. Labori testi tulemus ei ole diagnoos, vaid info raviarstile, kes tõlgendab seda kooskõlas kliinilise pildi ja uuringutulemustega ning nende kattumisel kinnitab diagnoosi.
Mis võib juhtuda ema ja lapsega, kui retarpeni süstitakse ilma süüfiliseta?
Mall Varvas, Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku günekoloogiaosakonna juhataja:
Nagu enamiku ravimite puhul, võivad selle süstimisel esineda kõrvalnähud, esikohal on allergiline reaktsioon.
Kui te küsite, et kas retarpen ohustab silmanägemist, siis on vastus, et kui süstitakse retarpeni ehk pikatoimelist penitsilliini, siis see lapse silmanägemist ei ohusta. Küll aga ohustab süüfilis lapse silmanägemist.
Mis võimalused on süüfilise raviks raseduse ajal?
Aino Rõõm, Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja:
Süüfilise raviks vastsündinutel on eelistatud penitsilliin. Teiste ravimite puhul teaduspõhised uuringud puuduvad. Erandjuhtumitel, kui esineb allergia, kasutatakse tundlikkuse pärssimist ja ravitakse ikkagi retarpeniga.
Kui patsient soovis oma haiguskaarti keskhaiglast välja võtta, öeldi talle, et see on kadunud. Kuidas seda kommenteerida?
Meil on olemas kõik haiguskaardid, need on ka elektroonilistena salvestatud. Konkreetne patsient võib saada oma haiguskaardi, kui ta pöördub polikliiniku registratuuri ja täidab avalduse või pöördub kantseleisse.
Vahendab turundus- ja kommunikatsioonijuht Svea Talving:
Peaarst Lee Tammemäe:
Diagnoosi ei ole võimalik ühe testi alusel öelda ning seda ma ei ole telefoni teel teinud.
Diagnostika kiirendamiseks teatame tavapäraselt patsientidele telefoni teel testi tulemustest. Meile teadaolevalt on patsient külastanud ka teisi raviasutusi. See ei ole ühe haigla lugu.
Marge Kütt, Ida-Tallinna Keskhaigla labori juhataja:
Rasedad kuuluvad sõeltestimisele süüfilise, HIV, B-hepatiidi suhtes. Sõeltestideks on valitud võimalikult tundlikud testid, mis on samas vähem spetsiifilised ehk ei välista kõiki ristreaktsioone.
Positiivse testi puhul tehakse kinnitav test.
Kinnitav test on küll vähem tundlik, aga piisavalt spetsiifiline, mis välistab ristreaktsioonid.
Mõlema testi positiivsuse puhul loetakse tulemus positiivseks. Labori testi tulemus ei ole diagnoos, vaid info raviarstile, kes tõlgendab seda kooskõlas kliinilise pildi ja uuringutulemustega ning nende kattumisel kinnitab diagnoosi.
Mis võib juhtuda ema ja lapsega, kui retarpeni süstitakse ilma süüfiliseta?
Mall Varvas, Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku günekoloogiaosakonna juhataja:
Nagu enamiku ravimite puhul, võivad selle süstimisel esineda kõrvalnähud, esikohal on allergiline reaktsioon.
Kui te küsite, et kas retarpen ohustab silmanägemist, siis on vastus, et kui süstitakse retarpeni ehk pikatoimelist penitsilliini, siis see lapse silmanägemist ei ohusta. Küll aga ohustab süüfilis lapse silmanägemist.
Mis võimalused on süüfilise raviks raseduse ajal?
Aino Rõõm, Ida-Tallinna Keskhaigla infektsioonikontrolli osakonna juhataja:
Süüfilise raviks vastsündinutel on eelistatud penitsilliin. Teiste ravimite puhul teaduspõhised uuringud puuduvad. Erandjuhtumitel, kui esineb allergia, kasutatakse tundlikkuse pärssimist ja ravitakse ikkagi retarpeniga.
Kui patsient soovis oma haiguskaarti keskhaiglast välja võtta, öeldi talle, et see on kadunud. Kuidas seda kommenteerida?
Meil on olemas kõik haiguskaardid, need on ka elektroonilistena salvestatud. Konkreetne patsient võib saada oma haiguskaardi, kui ta pöördub polikliiniku registratuuri ja täidab avalduse või pöördub kantseleisse.