Vajame teadusfestivali

Käisin hiljuti Edinburghi teadusfestivalil ja kuulasin Briti tippteadlasi.

Füüsik Frank Close rääkis oma tööst ja uuest raamatust “The Void” (“Tühjus”) ehk sellest, et kui Suur Pauk leidis aset näiteks kell 5 hommikul, siis kuidas nägi universum välja kell 4:59 – mis ikkagi põhjustas universumi sünni.

Psühholoog Richard Weisman tutvustas talle omasel šõumehelikul moel – tegemist ju ikkagi endise mustkunstnikuga – mitmesuguseid taju-uuringuid.

Sir David King andis ülevaate meid ees ootavatest kliimamuutustest ning pingutustest, mida peaksime tegema, et vähendada globaalse soojenemise mõjusid, mille hulka kuulub keskmise temperatuuri kuuekraadine tõus ning vajadus veetaseme kerkimise tõttu ümber asustada Kaug-Idas ja Aafrikas kümneid miljoneid inimesi.

Astronoom John Mason näitas sõna otseses mõttes mööda lava ringi hüpates, kuidas töötavad robotid Marsil, ning demonstreeris seal tehtud viimaseid pilte. Need on vaid mõned näited.

Muide, 400–500kohalised saalid olid tavaliselt välja müüdud hoolimata pileti 8–10naelasest hinnast. Enamik kuulajaid olid küll keskea piiri ületanud, kuid kolmandiku publikust moodustasid noored. Ja põnev oli kõigil.

Ehk võiksime õppust võtta? Korraldaks õige järgmisel või ülejärgmisel aastal Tallinnas ja Tartus oma teadusfestivali, sest ka meil on tipptasemel teadlasi, kes suudavad oma tööst tavainimesele arusaadavalt rääkida. Ja Eesti inimeste heaolu ning uudis­himu peaksid olema juba piisavalt arenenud, et odavama kontserdi pileti hinna eest neid kuulata ja oma silmaringi avardada.

Idee on priilt kasutamiseks saadaval – kes soovib seda teoks teha? Mina olen igal juhul nõus korraldamisel oma teadmiste ja ­oskustega kaasa lööma.