18.04.2008, 00:00
Toshiba lööb lati alt läbi joostes pea ära
Toshiba imetilluke disainrüperaal Portege R500 loodi ilmselt, mõeldes neile arvutifriikidele, kes on küll “põhimõttelised mäkivastased PC-inimesed”, aga tahaks ikkagi imekerget, imeõhukest, imepisikest, ent ülivõimast sülearvutit. Sama hästi kui asjata.
Huvitaval kombel satub Toshiba väikeläppar turul üsna keerukasse
olukorda. Nimelt on Apple’i MacBook Air rüperaali sõprade
seas paraja pahameeletormi vallandanud. Oksjonikeskkond eBay kubiseb
müügisoovidest, kus vastsed “õhu” omanikud
üritavad vidinat kas või kahju kandes edasi müüa.
Kiirmüügi põhjus on väga lihtne – tolle
ülividina kasutuskõlbulikkus on liigse disainiminimalismi ohvriks
toodud, mistõttu niigi pretensioonikad “mäki”
fännid ülieksklusiivse Californias disainitud, ent Aasias toodetud
masina suuremate hingepiinadeta maha parseldavad.
Ma ei
välista, et sama saatus võib tabada ka Toshiba
“õhu” analoogi PC-maailmas. Arvuti on küll
üliväike ja -kerge – kahe käe asemel saab seda lihaseid
pingutamata ka ühes käes hoida.
Kerge kaalu tõttu
võib seda isegi julgelt hoida nurgast, ei olegi ohtu, et kallis vidin
klaviatuuri kohalt kõveraks vajub. Aga paistab, et pelgalt seksikate
pooside võtmiseks see Toshiba masin kõlbabki. Ei enamaks.
Arvuti kasutamine on suhteliselt ebamugav. Pehmelt öeldes. Ekraani
nägemiseks peab oma seksikat poosi kõvasti korrigeerima –
ülipeene resolutsiooniga, tuhmides värvides kujundatud Vista Business
lihtsalt paistab 12tolliselt laiekraanilt vaid teatud nurga alt. Selle vidinaga
avalikku kohta poosetama minnes soovitan enne kodus peegli ees asendeid
harjutada.
Mitmesuguseid ühendusi tagavad hiiglaslikud
pistikupesad ja jõhkrad jahutusvõred raali külgedel nullivad
täiesti selle vähesegi esteetilise naudingu, mida masin pealtvaates
tekitab.
Kaldun arvama, et disainer kujundas seda masinat
käsikaudu, pimedas. Sellest annavad tunnistust tillukese seadme
küljel ülisuurena mõjuv adapteripistiku pesa ning kuvari
“kammi” sisend.
Lahenduse odavus paistab kaugele.
Arvuti ise on küll välja peetud seksikalt hõbedastes toonides,
kõnesolev adapteriühendus on aga laenatud miskilt suuremalt
mudelilt – see on nimelt musta värvi ja väledad aasia
näpud on selle testimasinal kinnitanud kahtlaselt viltu.
Tõtt-öelda seda musta adapteripesa kusagil arvuti taganurgas isegi
ei paneks tähele, kui selle sobimatust üldmuljesse ei rõhutaks
selle kõrval ülisuurelt turritav kuvariväljund. See on
potisinine! No ei ole naljakas. Selles hinnaklassis, kuhu Toshiba oma
väikeraali sihib, nalja ei tehta.
I-le paneb täpi
pisiasi, et plekise kõlaga valjuhääldaja on vidinal ainult
ühes nurgas, sestap stereoheli kuuleb vaid klappidest.
Arvuti
talutav tehniline võimekus – Intel Core 2 Duo 1.33 GHz protsessor,
2 GB mälu, 64 GB kõvaketas – võiks ju disainivigu
korvata, aga sellel on risti ees Vista operatsioonisüsteem.
Toshibat näiteks võttes paistab, et Bill Gatesi äri alus,
milles iga uus operatsioonisüsteem, nõudes üha suuremaid
arvutiressursse, sunnib tarbijaid üha uusi ja võimsamaid arvuteid
ostma, on kõikuma hakanud. Kui praeguste riistvaravõimsuste
juures hakkab alles XP talutavalt jooksma, peame Vista aega veel ootama.
Igatahes selliseid arvuteid välja tuues töötavad raalitootjad
Vista levikule vaid vastu.