The Dynamite Vikings “Meaning of the Party”

Põhjamaine funk...

The Dynamite Vikings

“Meaning of the Party”

(Elwood)

Kuigi jazz’itaustaga, on kitarrist Jaak Sooääre, taani trummari Karsten Mathieseni ja rootsi bassisti Thommy Anderssoni kolmanda albumini jõudnud bänd pigem siiski puhas rock-grupp.

Natuke anakronistlik, natuke vanaaegne jazzrock ja siis järsku moodsama tehnikaga mängiv, aga parimail hetkil terav ja kuri ja massiivne ja purustav; olen neid korra kontserdil näinud, seal läks asi veel hulga agressiivsemaks kui siin plaadil. Ja see muusika on funky, kui nii tohib väljenduda.

Kohati poolspontaansete vokaaletteastetega, korra isegi Shakespeare’i ainetel. Kohati grandioossusele pretendeerivalt progelik ja see pole üldse paha. Kohati lüüriline või hetkiks metal’isse põikav. Keeruline ja mänguline, aga samas ikkagi klassikaline power trio.

Anderssoni kontrabass on ses kontekstis eriti võluv, basskitarrile jääks mõned tema tehtud asjad kättesaamatuks. Muidugi on ka Sooääre soolodes jazzrock’ile nii igiomast eneseimetlust, aga see käib asja juurde. Vahepeal suudab ta olla väga karskelt minimalistlik ka, neil hetkil meenub meenub hoopis Robert Frippi teadlikult rütmimustriks muutunud mäng mõnedes King Crimsoni lugudes. Ja trummar Mathiesen on osav nagu mõni masin ja suudab vahepeal masinale kättesaamatult plahvatada.

7