Heas mõttes saksik

Äsja taaspühitsetud Lunastaja kirikut Nõmmel käis vaatamas Karin Paulus.

Nõmmel on valmis saanud väike restaureerimisime. Robert Natuse poolt kavandatud ning 1932. aastal valminud ekspressionismihõnguline baltisakslaste kirik (Õie 10), kus nõukogude ajal olid kõrvalasuva 30. Keskkooli tööõpetusklassid, asus taas tegutsema pühakojana.

Tõsisemad kiriku taastamistööd algasid 2005. aastal ja lõppesid alles selle aasta maikuus.

Olen väga nõus Tallinna Jaani kiriku koguduseõpetaja Jaan Tammsaluga, kes pühitsemisjärgsel koosviibimisel leidis, et erinevalt kümmekond aastat tagasi suure meediakära ning lokulöömise saatel taastatud Halliste kirikust tehti Lunastaja kirik korda vaikselt ning vagusi ja see on kahtlemata Jumalale meelepärane tegu.

Enne Teist maailmasõda oli selles kirikus kohalikest sakslastest koosnev kogudus, mille liikmetest valdav osa 1939. aastal Eestis lahkusid. Sestap haldabki nüüd ehitist Nõmme Rahu kirik, mille arvukas kari laseb loota, et varsti hakkab palju rahvast käima ka Lunastaja kirikus.

Lisaks on õpetaja Ove Sander välja pakkunud, et taasavatud kiriku ”lävepakk” võiks olla veidi madalam ning nõnda oleks ka kehvapoolsete religioossete teadmistega või ennast veel otsivatel eestlastel kergem usurüppe teed leida. Kuna akustika on oivaline,  siis hakatakse korraldama mitmesuguseid kontserte ning muid kultuuriüritusi.

Muide, samal kohal tegutses 20. sajandi alul Nõmme Heakorra Selts, kelle hoovis peeti pidusid ning esitati näidendeid. 1928. aastal põles seltsimaja maha ning krunt läks Nõmme Saksa Kiriku Seltsi kätte, kes lasi ehitada kiriku ning pastoraadi. Arhitektiks valiti Nõmmel aktiivselt tegutsenud Robert Natus. Arhitekti loomingus näeme kumamas saksa eeskujusid, olgu selleks siis tellisekspressionism, heimat-stiil või ka funktsionalism.

Ka Lunastaja kirik on vormilt justkui range ja napisõnaline, ent ometi tundeküllase loomuga. Sarnanedes süte hõõgumisega, võiks kujundlikult öelda.

Mainekas restaureerimisarhitekt Fredi Tomps ning sisearhitekt Anne Koppel on seda imetabast atmosfääri püüdnud taasluua. Näiteks on likvideeritud töökodade ajal saali rikkunud vahelagi ning samuti on vahepeal muudetud akende jaotus ennistatud. Sisemuses on siiski veidi katust tõstetud, ka on robustsevõitu laudis asendatud neti vineeriga ning valgusrežii on loomulikult tänapäevane. Lihtne, ent sisuka sümboolikaga altar on valmistatud tammepuust. Pingid on aga ühe Saksa kiriku vanavara, mis on lihtsalt parajaks saetud, samuti on tegelikult taaskasutuses meie oludes unikaalne Hollandi päritolu orel.

Jääb vaid loota, et ka külades ja asulates luteri kogudused üldise leiguse ajajärgul looja karja ei lähe. Sest vaimses, aga ka arhitektuurilises plaanis on kahju kärbumisest küll suur.

Robert Natus

1890 sündinud Viljandis
1907–-14, 1918 õppis Riia Polütehnikumis
1924 lõpetas esimesena Tallinna Tehnikumi
Tegutses arhitektina Tallinnas ja Nõmmel, 1927–1930 Nõmme linnaarhitekt
1939. aastast Poznanis
1946. aastast Saksamaal Bad ­Wilsnackis
1950 suri tuberkuloosi
 
Lisaks arvukatele eramutele ­tuntumad tööd

Nõmme turuhoone (1930)
Valdeku saun (1931, praegu elamu)
Nõmme Saksa Avalik Algkool (1932)
EKA maja Vabaduse väljakul Tallinnas (1931, praegu Tallinna linnavalitsuse hoone)
Elamu Roosikrantsi ja
Pärnu mnt ­nurgal (1936)