30.05.2008, 00:00
Hiinlased kopeerivad Lääne masinaid
Euroopa autoturust on üle käinud kaks "'kollast lainet"' - Jaapani ja Korea oma. Nüüd oodatakse kolmandat ja kõige võimsamat - Hiinast.
Suurbritannia oli 1950. aastatel maailma suurim autoeksportija. Praegu toodab
suurim brittidele kuuluv autofirma Morgan aastas vaid umbes 600 masinat.
Viimane “päris” Inglise autokompanii Rover lõpetas
tegevuse kolm aastat tagasi pankrotiga.
Kaks aastat hiljem aga
reinkarneerus Rover maakera teisel küljel Hiinas. Ta kannab nüüd
nime Roewe ja sõidukid näevad veidi teistsugused välja.
Nanjing Automobile Group ostis lihtsalt kogu tehase sisustuse pankrotipesast
üles, vedas Hiinasse ja pani uuesti käima.
Juriidiliselt
on kõik korrektne. Täpselt nagu Eestiski kanda kinnitada
üritaval Brilliance’il. Nende tehnoloogia litsentsid osteti
Mitsubishilt.
Tavaliselt hiinlased aga tseremoonitseda ei viitsi.
Üks mullu Pekingi autonäitust külastanud saksa
autoajakirjanik võttis seal nähtu kokku: “Autod on siin
täpselt samasugused nagu Frankfurdis, ainult nimed on teised.” Ehk
teisisõnu – hiinlased kopeerivad häbitult nii Euroopa,
Jaapani kui ka Ameerika masinaid.
Järeleahvimine on loomulikult
kõige kiirem arengutee. Sugugi mitte ainult hiinlastel. Isegi
vormel-ühes, autotehnika absoluutses tipus, kopeerivad tiimid
üksteise lahendusi. Et siis aru saada, kas ja kuidas need
töötavad.
Hiinlased esialgu millegi niisuguseni pole
jõudnud ning sealsed autod on sõna otseses mõttes
originaalide haledad koopiad. Piraatlus teiste sõnadega. Hea näide
on Eestiski suure meediakära saatel põrunud Landwindi maastur,
mille eeskujuks oli Isuzu Rodeo. Hiinlaste probleemiks on koostekvaliteedi
kõrval veel see, et sõidukeid tehakse valedest materjalidest.
Konstruktsiooni mahajoonistamine on üks asi, ent õigete
omadustega terast ei õnnestu kuidagi välise vaatluse põhjal
järele teha.
Euroopa ja Jaapani firmad esialgu Hiina
kloonautosid väga ägedalt tümitama pole hakanud.
Selleks on mitu head põhjust. Hiina seadustega on lood väga
segased, pealegi ei soovi keegi valitsusega tülli minna – on ju tegu
ikkagi maailma potentsiaalselt suurima autoturuga. Teiseks – nii
kummaline kui see ka ei paista – tõstab koopiate olemasolu
originaalide mainet.
Küll aga antakse hiinlastele pikemalt aru
pidamata räigelt pasunasse, kui nood oma koopiaautosid Euroopasse
üritavad sokutada. Mullu käis Daimler kohut Itaalia firmaga Martini
Motors. Nimetatud ettevõte soovis Frankfurdi ja Bologna
autonäitusel eksponeerida pisiautot Shuanghuan Bubble. Daimler aga
väitis, et Bubble on lihtsalt Smart Fotwo koopia. Kohus andiski
õiguse sakslastele ning Shuanghuani importöör jäi pika
ninaga.