Eesti Post kaalub kriminaalasja Arengufondi soosiku vastu

Esimesed miljonid paigutab riiklik riskifond pisifirmasse, kelle juhti seostab eelmine töökoht kopsakate võlgade ja kadunud dokumentidega.

Arengufond teatas möödunud nädalal oma esimesest investeeringust – raha saab väikefirma Smartpost, kes sätib Eesti kaubanduskeskustesse ja muudesse enam käidavatesse kohtadesse üles internetipoodidele sobiva automaatsete pakijaamade võrgu.

Tegemist on mitmes mõttes üllatava investeeringuga.

Esiteks firma taust. Eesti Posti juhatuse esimees Ahti Kallaste rääkis Ekspressile, et Smartposti juhataja Indrek Oolup on paraja supi sees.

Nimelt võlgneb Smartposti suuromanik, kelleks on ­aktsiaselts Onshop ehk riigi suurim ­internetikaubamaja On24, Eesti Postile mööbli ja muude suuremahuliste pakkide kohaletoimetamise eest juba pikemat aega 3,7 miljonit krooni. Koos viivistega kasvab võlg viie miljonini.

Eesti Postis ajas tol ajal On24ga asju Indrek ­Oolup, kes praegu töötab Smartposti juhatajana. Kogu paberimajandus käinud just tema kaudu.

Eesti Post kaalub muuhulgas hagi viimist kohtusse ja kriminaalasja algatamist Oolupi vastu. “See teema ei ole tõesti veel päevakorrast maha võetud,” ütleb Kallaste.

Samas on väidetavalt Eesti Post hädas, sest osa algdokumentidest kadus salapäraselt, mistõttu kohtu ja politsei poole pöördumine võib osutuda mõttetuks.

Oolup väitis Ekspressile, et tegeles ­Eesti Postis tõesti postipakiäri arendamisega, kuid see töö ei eeldanud suhtlemist mitte On24, vaid välisklientidega. “Kliendisuhetest olin eemal, arvetest täiesti kaugel,” kinnitas ta.

Arengufondi poolt Smartposti nõukogusse määratud investeeringute ekspert Indrek Kelder polnud võlaafäärist midagi kuulnud: “Meie vaatasime seda ikka plussina, et Oolup on varem töötanud Eesti Postis. Ta on pakimajanduse spetsialist.”

On24 üks omanikke Arno Kütt rääkis, et sel ajal, kui Eesti Postis vastutas pakiäri eest Indrek Oolup, olid firmade omavahelised suhted head. Paar-kolm aastat tagasi algasid aga riigiettevõttes muudatused ja siis läks asi käest ära.

“Me ei ole ühtki senti Eesti Postile võlgu. See on košmaar, mis nende arvepidamises toimub!

See on täiesti puudulik,” väitis ta. “Meile esitati arveid teenuste eest, mida me ei saanud. Need olid valede firmade arved ja valede teenuste eest, ilma ühegi selgituseta. Meilt hakati raha välja pressima ja olime sunnitud osa valearveid tasuma, et kliendid saaksid oma kauba kätte.”

Sügisel 2006 lõpetas On24 koostöö Eesti Postiga, palkas Indrek Oolupi ja lõi oma logistikaosakonna, millest kasvas välja Smartpost.

Samas on selge, miks Eesti Post Smartposti vastu nuga ihub. Pakiautomaadid trügivad ju riigifirma turule. Praegu töötab vaid kaks automaati: Viljandi Selveris ja Tartu Lõunakeskuses, kuid Smartposti lähiaja kava näeb ette juba 20 masina käivitamist: neli Tallinnas, kaks Tartus ja Ida-Virumaal ning üks igas maakonnas. Sellele järgneb teine etapp, kus firma paneb aasta-paari jooksul üle riigi tööle veel 80 automaati.

Eesti Post peab aga vastupidi laiendamisplaane tegevale konkurendile tegelema kuluka, iganenud ja suure kontorivõrgu kokkutõmbamisega.

Teine huvitav asi on investeeringu suurus. Kuigi Arengufond tegeleb avaliku raha investeerimisega, ei tahtnud fondi juhataja Ott Pärna rahvale teatada, kui palju raha fond Smartposti paneb.

Ekspress avalikustab: Arengufond investeerib esimeses järgus Smartposti 6,7 miljonit krooni.

Selle eest saab ta endale ettevõttes 15 protsendi suuruse osaluse.

Ja kui saavad täidetud “teatud ­eesmärg id”, millest samuti avalikult veel ei räägita, teeb Arengufond täiendava rahasüsti. ­Kokku ulatuks riiklik investeering ligi miljoni ­euroni.

Lisaks siseneb Smartposti eraraha. Rühm ärimehi eesotsas logistikafirma Smarten omanike Ivar Siimari ja Guido Kundlaga soetab kamba peale viiendiku Smartpostist.

Smartposti nimest ei tasu otsida viiteid Smartenile, vaid nimi tuleb ingliskeelsest sõnast smart, mis tähendab nutikas või stiilne.

Aprillini kandis Smartpost nime Infero Logistika, mis kippus segi minema inferno ehk põrguga. Smartposti kontrollpakk jääb On24 kätte.

Kolmandaks tehnoloogia ja innovatsioon. Pakiautomaat jätab mahaviksitud mulje, see ei ole Smartposti väljamõeldis. Juba aastal 2004 said Saksa firmad DHL ja KEBA samalaadse postikapi eest innovatsiooniauhinna üleilmsel konkursil World Mail Awards.

Tegemist on samasuguse süsteemiga, nagu rakendab Smartpost: tellija saab SMSiga teate kauba kohalesaabumise kohta ning koodi, mis avab pärast maksmist kapi ukse.

KEBA ja DHLi veebikülgedelt leiab mitmeid jutukesi ja fotosid nn pakijaama edu kohta. Saksamaal töötab 900 pakijaama ning tulevaks aastaks peaks lisanduma veel 1500. Tulevikus katab võrk riigi nii tihedalt, et 90 protsendile rahvast on lähim pakijaam kuni kümne minuti pikkuse autosõidu kaugusel.

Pilootprojektina on KEBA pannud mõned automaadid tööle ka Austrias ning Norras.

Indrek Oolup tunnistab, et Smartpost võttis eeskuju KEBA masinast. Samas ­ütleb ta: “KEBA pakiautomaat on suhteliselt jäik, neil on vaid üks formaat. Meie masin on ­palju avatum, nii kauba saatjale kui ka vastu­võtjale.”

Neljandaks maine. Anvar Samost nimetas saates “Olukorrast riigis” fondi esimest investeeringut madala lennuga ja maalähedaseks. Postimehe vastavasisuline juhtkiri tõstatas küsimuse, kas investeering on ikka piisavalt innovaatiline.

Smartposti nõukogu liige Peep Kuld ütleb, et Smartpost ei ole tõesti iseteenindusliku “postkontori” leiutaja ega esimene tootja. Täpselt samamoodi ei olnud ka Nokia mobiiltelefoni leiutaja ega esimene ­tootja ega Skype ja Google esimesed tegijad omas vallas.

Laias laastus näitavad need reaktsioonid kaht asja. Esiteks on Arengufond loonud endale kohaliku Nokia otsija kuvandi. Pakiautomaat sellistele hästi kõrgeks sätitud ootus­tele ei vasta.

Teiseks on Eestis liiga vähe häid originaalseid äriideid.

Smartposti omanik: hoopis Eesti Posti juht on hädas

Smartposti omanike sekka kuuluv Peep Kuld teatas, et “Ahti Kallaste töötas Eesti Posti finantsjuhina aastatel 2006-2007. Sellel ajal teenis Eesti Post kokku umbes 55 miljonit krooni kahjumit. See oli aeg, kui Eesti Posti finantsarvestuse valdkonnas valitses täielik korralagedus, millest me vastastikusel kokkuleppel siiani pole avalikkusele rääkinud. Tõenäoliselt peab Ahti Kallaste Eesti Posti nõukogule põhjendama enda süü tõttu tekkinud kahjusid. Ta proovib iga hinna eest leida süüdlasi väljastpoolt, endiste klientide ja endiste töötajate seast. Eesti Posti nõukogu peaks tõsiselt kaaluma Ahti Kallaste sobivust Eesti Posti juhatuse liikme kohale.”