20.06.2008, 00:00
Kohe on näha, kes lapsi ei taha
Suvi ja mood on üheskoos paljastanud naiste õlad ja nüüd on kohe näha, kes ei taha lapsi. Eesti ööklubides kohtab üha rohkem tüdrukuid, kelle seljal ilutseb imeplaaster - rasestumisvastane.
Lunastus saabus Ameerikast! Populaarsust koguva preparaadi aluseks on geneetika
uusimad saavutused. Selle koostisse kuuluvad ained “lülitavad
välja” geeni, mis vastutab spetsiifilise valgu tootmise eest, mille
koodnimetus on ZP3 (blondiinid vabandagu, kui asi tundub liiga keeruline).
See valk mängib olulist osa viljastamisel: just tänu temale
kinnitub spermatosoid munaraku pinnale, et hiljem selle sisse tungida. Nii
muudab kontratseptiiv viljastumise võimatuks (tähelepanu, hiirte
peal katsetatud!).
Välimuselt näeb see rasestumisvastane
imevahend välja nagu tavaline haavaplaaster.
Suvehooaja
algusega on näha, et linn kubiseb “plaasterdatud”
naisolevustest.
Plaaster ilmus müügile juba mõne
aasta eest, kuulutades sõja inimese peamisele evolutsioonilisele
eesmärgile, soo jätkamisele. Kuid nüüd on sellest, millest
varem ei olnud üldiselt kombeks kõva häälega
rääkida, saanud kõikidele demonstreeritav aksessuaar. Pealegi
annab imeplaaster – lisaks muudele hüvedele – ainest
fantaasialennule: kuhu see kleepida, millise kujuga see võiks olla
(plaastrit saab ju kääridega lõigata). Naised, teil on
lõputu hulk valikuvõimalusi!
Arstid kinnitavad, et
rasestumisvastane plaaster Evra toimib samal põhimõttel mis
rasestumisvastased pillidki. Mõlemad sisaldavad naissuguhormoone, mis
tõkestavad vereringesse jõudes rasestumist.
Plaaster
on mugav vahend pisut hajameelsetele naistele, kellele on kohutavalt
tüütu iga päev pille võtta. Või neile, kellel
lihtsalt pole kella – rasestumisvastaseid pille peab ju võtma iga
päev samal kellaajal. Teadlased on isegi välja uurinud, et ligi
pooled naistest unustavad tsükli jooksul ühe või paar pilli
õigel ajal võtta.
Plaastrit peab aga nahale kleepima
vaid kolm korda kuus – üks plaaster nädalaks, mille jooksul see
eritab kehasse hormoone. Üks plaastrivaba nädal on menstruatsiooni
aeg.
Plaastri puhul on ebameeldiv muidugi asjaolu, et nädalaga kipub
see nahalt ära tulema või õigemini selle servad tulevad
lahti ja jäävad näiteks pükste külge kinni. Ja siis,
kui saabub aeg see ära võtta, jääb nahale valge
liimilaik. Plaastri peab asetama igal nädalal eri kohta –
tuharatele, käsivarrele, selja ülaosale või kõhule.
Uue vahendi eelis pillide ees on aga veel see, et hormoone
jõuab kehasse väiksemas koguses ning nende tase veres on
ühtlasem – pilli sisse võttes tõuseb hormoonide tase
mõneks tunniks väga kõrgeks.
Kui naine on
kasutanud plaastrit 13 tsükli vältel, on tema
rasestumisvõimalus 0,7 protsenti, mis on 3 protsenti parem
tulemus kui suukaudsete kontratseptiivide tarvitamisel. Vaid 1,9
protsendil juhtudest tuli hormoonplaaster välja vahetada, sest see
tuli naha küljest lahti.
Kõrvaltoimed olid samuti
minimaalsed: 1,8 protsenti täheldas iiveldust, 1,5 tujulangust, 1,1
peavalu ja 1 protsent naisi ebameeldivat tunnet rindades.
Imeplaaster on nagu eristusmärk ja kindlustab vähemalt selle, et
ainsa pilguga saab olla kindel, kui kaugele temake on valmis teiega minema.
Uuele vahendile võib surmahoobi anda üksnes see, kui
tulevad välja meestele mõeldud suukaudsed kontratseptiivid.
Veelgi mugavam vahend
- Rasestumisvastane tuperõngas NuvaRing sisaldab, nagu ka plaaster või pillid, kaht naissuguhormooni, mis tasapisi naise kehasse erituvad.
- Plastist tuperõngas, mille diameeter on umbes viis sentimeetrit, tuleb asetada sügavale tuppe nagu tampoon. See jääb sinna kolmeks nädalaks ning siis tehakse seitsmepäevane menstruatsioonipaus, misjärel tuleb kasutusele võtta uus rõngas.