27.06.2008, 00:00
Karulauk varjus ja valguses
Aias kasvaval karulaugul on mitmeid plusse: pakub lehe- ja õiteilu ning sobib toitude maitsestamiseks. Karulaugu häid omadusi ja kasutusvõimalusi tutvustab Urmas Kokassaar.
Karulauku võime leida looduslikest kasvukohtadest mandri põhja-
ja lääneosas ning saartelt. Taim eelistab kasvukohana eeskätt
salu- ja lammimetsi ning puisniite. Kevadel soovib karulauk niiskust ja
valgust, sest siis investeerib taim kiirelt ja rohkelt nii lehtede, õite
kui seemnete arengusse. Inimene tajub looduses karulauku lausa mitme meelega.
Pilku köidavad nii taime laiad tumerohelised läikivad lehed kui ka
õisikukobaratesse koondunud tähekujulised valged õied. Meil
õitseb karulauk mais-juunis, kusjuures mustjad seemned valmivad juulis.
Selleks ajaks hakkavad ka karulaugu lehed tasapisi kolletuma, sest seemnete
kujul on panus järgmise põlvkonna heaks tehtud ning algab puhkus
järgmise aasta kasvuperioodiks. Lisaks seemnetele paljuneb karulauk ka
tütarsibulatega, kuid algsibulale lisandub neid vaid ühekaupa.
Inimese lõhnameel tunneb karulauku küüslauguga sarnasest
aroomist, sellest ka kunagised vanemad nimetused nagu metsküüslauk ja
madulauk. Just lõhnast on abi karulaugu lehtede eristamisel teistest
sarnastest, kuid mürgistest taimedest. Karulaugu lõhn tuleneb
lenduvatest sulfiid-tüüpi väävliühenditest, millel on
mikroorganisme hävitav toime. Toidutaimena on karulauk ülihea
väävliühendite allikas. Ehkki karulauk kasvab meil looduses,
kuulub ta siiski III kategooria kaitsealuste taimede hulka, mistõttu
looduslikest kasvukohtadest teda üles kaevata ei tohi. Küll aga
võib karulauku aias kasvatada, kusjuures lähtematerjali selleks
pakuvad seemneid müüvad poed. Tõsi, seemnetest karulaugu
kasvatamine nõuab palju aega ja vaeva.
Leebe
maitsestaja
Karulaugu kasutamine toidutaimena pärineb
germaani kultuurist. Toitude maitsestamiseks saab kasutada kõiki
taimeosi, kuid eelistatakse lehti ja sibulaid. Viimased on siiski suhteliselt
väikeste mõõtmetega. Taimeosade kogumisel-kasutamisel on
määravaks õitsemine. Lehti kogutakse ja tarvitatakse
tavaliselt kevadel enne õitsemist, sibulaid seevastu suve teises pooles
pärast õitsemist. Karulaugu maitseomadused avalduvad mitmete
ühendite koostöös, millest olulisemad on lenduvad
väävliühendid, eeterlikud õlid ja orgaanilised happed.
Lehti saab kasutada salatite, võileivakatete, suppide, kastmete, pasta,
juustu, kohupiima, riisitoitude, äädika, maitsevõi ja
toiduõli maitsestamiseks. Sellest maitsetaimest saab oliiviõli,
piiniaseemnete ning juustu lisamisel valmistada isegi pestot. Tasub teada, et
värske lehelisand aitab ka toitu paremini säilitada. Lehti on
kõige parem pruukida korjamisvärskelt, kuid neid saab ka
säilitada kas sügavkülmutatult või kuivatatult. Aga
igasugune säilitamine muudab lehtede struktuursust, nõrgendab
aroomi ning maitseomadusi. Ka kuumutamise suhtes on karulaugu lehed tundlikud,
kaotades kiiresti lõhna, maitset ja välimust. Seetõttu tasub
neid kuumtoitudele lisada vahetult enne söömist. Karulaugu lehti saab
ka mitmel viisil hoidistada.
Levinud on nii soolamine, hapendamine
kui ka marineerimine. Selliselt eeltöödeldud karulaugu lehti
kasutatakse täitelisandina liha-, kala- ja pastaroogades.
Karulauk kultustaimena ja loodusravis
Tugevalt
lõhnavat karulauku tunti germaani mütoloogias ammu ja temasse
suhtuti vastandlikult. Oli uskumusi, mis väitsid, et karulauguga saab
peletada kurje vaime ja deemoneid. Samas leidus neidki, kes arvasid, et
tugevalõhnalises taimes peidavad end üleloomuliku mõjuga
pahalased. Hoopis tasakaalukamalt suhtus karulauku rahvaravi.
Karulaugu soodsat toimet organismile teati juba sajandeid tagasi. Varakevadise
taimena oli loo nimi
tegelasel kindel koht kevadise vitamiinivaeguse tasandamisel ning skorbuudi
ennetamisel.
Rohke karulaugu söömine aitas vabaneda ka
paljudest seedekulgla suurematest (ussid) ja väiksematest
(pärmseened) ebasoovitavatest allüürnikest ehk parasiitidest.
Karulaugu lehtede ja sibulate viinaleotist on kasutatud kõrge
vererõhu ja veresoonte lupjumise ehk ateroskleroosi puhul.
Välispidiselt on karulauguga ravitsetud halvasti paranevaid pindmisi
nahakahjustusi.
Tänapäeval on karulauk toidutaimena
kõige populaarsem Saksamaal. Lisaks paljudele originaalsetele
toiduretseptidele populariseeritakse karulauku seal ka taimele pühendatud
päevade ja võistluste korraldamisega.
Karulaugu-Caesari salat
neljale
Lõika kääridega karulaugulehed kaussi. Prae pannil õlis leivaviilud. Jahuta veidi ja lõika kuubikuteks. Lisa poolitatud tomatid ja seedermänniseemned. Nirista peale salatikaste, sega läbi ja riivi peale parmesani.
neljale
- 1 kimp karulauku
- 4 viilu ciabatta’t või boccata’t
- 200 g kirsstomateid
- 1 dl röstitud seedermänniseemneid
- 50 g parmesani
Lõika kääridega karulaugulehed kaussi. Prae pannil õlis leivaviilud. Jahuta veidi ja lõika kuubikuteks. Lisa poolitatud tomatid ja seedermänniseemned. Nirista peale salatikaste, sega läbi ja riivi peale parmesani.