04.07.2008, 00:00
Metsmaasikad näitavad suveaega
Kui mitmete metsmarjade puhul võib tekkida kahtlus, kas tegu on ikka söödava suutäiega, siis metsmaasikate välimust, lõhna ja maitset tunnevad kõik, teab Urmas Kokassaar.
Inimesed on metsmaasika vilju nautinud juba kümneid aastatuhandeid. Kaunid
punased ja aromaatsed viljad köitsid ammu meie esivanemate tähelepanu
ja neid pruugiti eeskätt organismi magusavajaduse rahuldamiseks.
Antiikajal ülistati metsmaasikate ilu, aroomi ja raviomadusi. Keskajal
kasvatati metsmaasikaid lossi- ja kloostriaedades nii ilu- kui ravimtaimena.
Loomulikult söödi ka küpsenud vilju. Mineviku peolaudadel oli
metsmaasikas hinnatud delikatess, mida pakuti koos teiste magustoitudega.
Üle-eelmisel sajandil olid magusad maasikmarjad Eestiski noortele
karjustele looduslikuks magustoiduks. Kasetohust valmistatud torbikusse kogutud
marjadest tegi taluperenaine vahel erilist maiust. Tervetele või puruks
surutud (vanemas kõnepruugis limatud) metsmaasikatele kallati peale
külma piima ja lisati täienduseks veel mettki. Hiljem vahetas suhkur
mee välja. Moosina hakati metsmaasikaid talletama läinud sajandi
algupoolel.
Punakaunitari sisemine
väärtus
Metsmaasikas on meil väga tavaline
taim, mis kasvab nii metsas kui ka põlluäärtel, eriti rohkesti
võib teda leida aga raiesmikelt. Aedmaasikaga võrreldes on
metsasugulase annid tugevama maitse ja lõhnaga, erinevusi on ka
biokeemilises koostises. Vaatamata viljade suhtelisele väiksusele
(0,3–0,4 g), on metsmaasika andides rohkesti ka mitmesuguseid
bioaktiivseid aineid. See põhjendab, miks metsmaasikas kuulub
ravimtaimede hulka.
Rahvapäraselt tuntud maasikamari on
tegelikult lihakas koguvili, mille pinnal asetsevad väikesed seemnised,
mida rahvasuus lihtsalt seemneteks kutsutakse. Metsmaasikate biokeemiline
koostis sõltub mitmetest asjaoludest, ilmastikust, kasvukohast,
valmimisperioodi pikkusest, viljade küpsusastmest ja muustki. Eks iga
maiustaja teab, et päikeseküllasel lagendikul küpsenud viljad on
magusamad võrreldes metsavarjus puna põske saanutega.
Eestis kasvavate metsmaasikate suhkrusisaldus jääb vahemikku
4–8 protsenti. Küpsemisel kasvab viljades suhkrute osakaal, kuid
väheneb hapete sisaldus. Võrreldes aedmaasikatega on metsiku
suguvenna viljades rohkem orgaanilisi happeid, pektiin-, mineraal-,
aroom-, park- ning värvaineid. Valke on loo nimitegelase andides
vähe, kõigest protsendi piirides. Veelgi kasinamalt on
metsmaasikatesse jagunud rasvu ja needki on põhiosas koondunud
seemnistesse. Tunduvalt tähtsamad tegelased metsas kasvavate maasikate
maitse kujundamises on orgaanilised happed, mida marjades leidub kuni 2
protsenti. Nendest on meie loo peategelases kõige rohkem sidrunhapet,
vähemal määral ka õun-, viin- ja isegi
salitsüülhapet. Viimasest lähtub ka metsmaasika tee higistamist
soodustav toime, sest salitsüülhappel on aspiriiniga analoogne
mõju.
Kuidas saaki talletada?
Esimesed küpsed metsmaasikad rändavad leidja suhu, sama saatus
ootab ka järgmisi. Lihtsaim viis metsmaasikate kiirkogumiseks ja
-transpordiks, mida küllap iga korjaja on kasutanud, on marjade
lükkimine kõrrele. Eriti rikkaliku leiukoha avastamisel liigatab
paljudes ürgne korilasinstinkt ja algab usin, kuid vaevaline maasikakorje.
Korjamist aeglustab nii marjade väiksus, nende hajusus kui ka
rohukõrte takistav mõju. Siit selgub, miks paljude teiste
metsamarjadega võrreldes metsmaasikate hind hoopis kõrgemaid
sihte rihib. Et metsmaasikas on hinnatav lauamari, siis kõige
säästvam säilitusviis on saagi sügavkülmutamine.
Üks meil vähepruugitav võimalus on ka metsmaasikate
kuivatamine, kuid seda eelistavad pigem marjatee valmistajad. Viljadest saab
teha keedist, toormoosi ja siirupit.
Need rikkaliku
suhkrusisaldusega hoidised varjutavad seemnist
est tuleva mõrkja maitse.
Lähtuvalt marjade
vähesusest ja suurest korjevaevast on metsmaasikamoos läbi aegade
olnud koduhoidistajate riiulite ehe, mida pruugiti vaid erilistel puhkudel.
Nüüdisajal kasutab tööstuslik tootmine naturaalset
metsmaasikalisandit nii jogurtites, hapupiimajookides kui ka
kohupiimakreemides. Meeldiv maitse, isuäratav lõhn ja kena
tootevärvus on tagatud.
Metsmaasika aroom- ja maitseainete
tundmaõppimine ja tehislik valmistamine võimaldab nende
põhiomaduste matkimist nii toidutoodetes kui ka kosmeetikumides.
Kohupiima-metsmaasika jäätis
neljale
Sega ühtlaseks ja serveeri kohe.
neljale
- 2 dl kohupiimapastat
- 2 sl suhkrut
- 1 tl vanillsuhkrut
- 3 dl vanillijäätist
- 3 dl metsmaasikaid
Sega ühtlaseks ja serveeri kohe.