“Ükski ravimifirma ei taha, et inimene terveks saaks!”
Egeeni tegevjuht Kalev Kask paljastab ravimitööstuses tegutsevate kapitalistide jõhkrat mõtteviisi ning teatab, et Egeen leiab peagi uue omaniku Aasiast.
Vallo Toomet, Toivo Tänavsuu, Tuuli Koch
AMEERIKA STIIL: Kalev Kask ütleb, et USAs lähevad kaubaks ka kallid ravimid. Näiteks HI-viiruse tabletikuur maksab 65 000 dollarit kuus, aga “siin on kõik geid ja raha on, nii et tapab. Keegi ei käi mingite Kaika nõidade või Vigala Sasside juures.”
Kalev Kask elab USAs Silicon Valleys ja juhib Egeeni rahvusvahelist äri
– ravimiuuringuid Euroopa idapoolsel “rindel” Soomest kuni
Türgini. Eestlased tunnevad firmat eelkõige Geenivaramu endise
suurrahastajana.
Egeeni müügitehinguni võidakse
Kase sõnul jõuda juba lähiajal. Et pakkumiseks valmis
olla, püüab firma käivet suurendada. “Nagu Jack Welsh
on öelnud: “Forget the scoreboard. Keep your eyes on the ball
and then the scoreboard will take care of itself!”” ütleb
Kask.
2001. aastal asutatud Egeen oli mullu kasumis ja firmas
töötas 50 inimest. Rohkem andmeid Kask ei avalikusta. Erafirma
värk.
Ravimitöösturite ja riskikapitalistidega
lävides tunneb mees end nagu kala vees. Ekspressile Silicon Valleys
ravimiäri julma äriloogikat tutvustades pillub ta kilde nagu
varrukast, nimetades näiteks igasuguseid toredaid, ent kasutuid vedelaid
ravimeid nuluõliks.
Mida on ravimiuuringuteks
vaja?
Vastava haigusrühmaga patsiente. Ukrainas on
oblast, mis on kahe Eesti suurune. Seal asub haigla, mis on sama suur kui
kõik Eesti haiglad kokku.
Anname inimestele rohtu ja uurime,
mis juhtub. Näiteks kas on valu ja mis tüüpi valu on.
Kliente on ka vaja. Sest kui neid pole, pole midagi. Mis tahes arvu nulliga
korrutades on tulemuseks ikka null.
Milliseid haigusi
tänapäeval ravitakse?
Peaaegu kõiki
haigusi. Aga ükski ravimikompanii ei taha, et inimene terveks saaks. On
vaja ravimit, mida saaks kogu aeg patsiendile müüa, kuni ta saab
80aastaseks!
Näiteks Alzheimeri ravim – Ukrainas
öeldakse, et babuška ohuijela. Aga USAs on see meeletu turg –
30–40 miljardit dollarit! Noored mõtlevad: mis ma selle vanaemaga
teen, ajab lolli juttu ja ei mäleta midagi – ostan talle ravimi!
Ravimid on kallid, kuid USAs neid ostetakse. Näiteks HI-viiruse
tablett (kuuri hind 65 000 dollarit kuus!) – siin on kõik geid ja
raha on, nii et tapab. Keegi ei käi mingite Kaika nõidade
või Vigala Sasside juures.
Kui toodad ravimit, mis
lükkab raskete haigete surma kas või kolme kuu võrra edasi,
on sul turg kohe olemas. Osa haigusi on kroonilised. Kui keegi on näiteks
loll ja tahab võtta targemaks tegemise ravimit, siis ega see teda
targaks ei tee. See vaid leevendab olukorda.
Miks teeb
Egeen ravimiuuringuid Ida-Euroopas, aga mitte näiteks
USAs?
Bürokraatia pärast. USAs on advokaadid asja
liiga keeruliseks teinud. Kui teed seda, siis on ohud sellised, kui teed teist,
siis sellised – patsient sureb enne ära, kui talle see leping
jõutakse ette lugeda!
Kes maksab uuringud kinni?
Ameerika ravimiamet dikteerib 70 protsenti kogu sellest
bisnisest. Ameeriklased maksavad kinni kogu maailma ravimiarenduse.
Millistel haigustel pole veel ravi?
Näiteks Parkinsoni tõve ravimitega väga ei tegeleta, sest
see tapab USAs “vaid” 500 000 inimest aastas. Lähed kelleltki
selle ravimi jaoks raha küsima, öeldakse: mine ära!
Depressiooni põeb 20 miljonit inimest – see on juba midagi!
Maailm on julm – keegi ei viitsi mingite troopiliste
haiguste raviga tegeleda. Näiteks malaaria – kapitalistid
küsivad: kui palju selle turuväärtus on? Noh, 20 miljonit
inimest sureb aastas! Ei, ma küsisin, palju turuväärtus on,
ära soga vett!
Väidetavalt
“kodeerivad” ravimifirmad ravimite sisse uue haiguse. Näiteks
kui võta
d rohtu, teeb see sind ühest hädast terveks, kuid toob teise.
Näiteks kahjustab maksa, et siis oleks vaja uuesti apteeki minna.
Räägid ilmselt alkoholist – kõige
paremast ravimist!
Tegelikult on nii, et kui ravimi
võtmisega ilmneb kas või õhkõrn maksaprobleem,
koristatakse see kohe turult ära.
Kuidas on lood
Viagraga – kas see on kasvav turg?
Viagra pole
küll nuluõli, kuid turg on täis. Mehi on piiratud hulk ja
saadaval on kolm enam-vähem sarnast ravimit. Kui sul on mõni hea
plaan, võin pilgu peale visata, aga midagi suurt sealt ilmselt enam
tulemas pole.
Miks otsustas Egeen 2004. aastal
Geenivaramust tagasi tõmbuda?
Meile sai selgeks, et
õiget bisnist Geenivaramus pole. Selle juhid (eesotsas Andres Metspaluga
– TT) tahtsid luua geeniandmebaasi, meie investorid tahtsid aga midagi
müüa – raha teha. Nii pidimegi lahku minema.
Geenivaramu tahtis ainult raha-raha-raha. Andke veel miljoneid, siis saab
tulemuse. Kõige paremini võttis selle kokku üks Kreisiraadio
video: there are Estonians! I’ts going to be big! Many people
come!
Sellist asja siin pole. Projekte on võimalik juhtida
ka nii, et kui tulemust pole, liigud edasi teise asjaga. Niisama ei käi
keegi raha välja.
Küsimus oli siis viletsas
juhtimises?
Teadus pole midagi abstraktset! Teadus on
informatsiooni tootmise tööstus!
Siin on karm:
ravimitööstuses öeldakse firmajuhile, et saad viis miljonit
dollarit ja pead kahe aastaga jõudma sinna, muidu pannakse munad pakule.
Kui töö annab tulemuse, et ravim ei tööta, pole hullu,
võtad uue projekti. Mitte ei ehita selle rahaga endale Taj Mahali!
Egeen investeeris Geenivaramusse kümneid miljoneid kroone.
Mis kasu sellest oli?
On hea, et Geenivaramust sai
õppeasutus. See on tööjõu allikas meiesugustele
kompaniidele, kes vajavad lahtise peaga inimesi.
Selliseid inimesi
on vähe ja nad küsivad rohkem palka kui peaminister. Ühel hetkel
viskab ikka üle küll, kui inimene on kuu aega ülikoolist
väljas, ajab jalad harki, nõuab 60 000 kroonist palka ja veel autot
ka! Ukrainas pole ma ühtegi sellist venda veel kohanud. Eestis on elu
läinud liiga heaks.
Millisesse alternatiivmeditsiini
usud?
Tee sporti ja hoidu ravimitest! Koraan on ka hea
alternatiiv, kui sellega rahul oled. Inimene elab vaid ühe korra.
Depreka vastu aitab alkohol. Räägitakse ravimitest, kuid 500
miljonit inimest on igal ajahetkel maailmas purjus ega muretse oma tervise
pärast.
See-eest järgmisel päeval on muret
topelt!
Seda küll, aga peavaluvahendid on ju olemas.
Kunagi oli Roche-il ravim, mis paugupealt pea selgeks lõi. Aga seda ei
lastud turule, sest kõrvalnähe oli vilets koordinatsioon. Kardeti,
et kogu maailm muutub selle ravimiga selliseks nagu Tallinna-Tartu maantee:
mehed, laske mul minna! Ehkki käed-jalad ei jõua järele!
Kui palju on turul Egeeni-sarnaseid ravimiuurijaid?
Neid on väga palju. Meil oli alguses raske kliente saada.
Nüüd on kliendibaas ja referentsid olemas ja see toidab iseenesest.
Suuremad ravimifirmad koondavad töötajaid, sest ei suuda
enam meeletut armeed inimesi ülal pidada. Jäävad vaid
tippmänedžment ja turundus – ülejäänud eralduvad
meiesugustesse firmadesse.
Kes on huvitatud Egeeni
ostmisest?
Vahepeal käisid mingid India vanad uurimas.
Seal
on buum, meestel kerge raha käes. Aga meie vaatevinklist pole nii lihtne,
et müüd ära ja kõik – pead vaatama, mis edasi saab.
Tõenäoliselt leiame ostja Aasiast.
Chinaman’idel on raha, nii et tapab. Aga ei tea, mis eestlased,
rassistid nagu nad on, siis teevad, kui chinaman nende bossiks tuleb?
Või veel hullem – mõni saudi! Siin on see kõik
teretulnud.
Kui suur on Egeeni
väärtus?
Mis sa nõus maksma oled? Hindan
firmat väga kõrgelt, väikese rahaga pole mõtet tulla.
Kas Egeen on mõelnud börsile minna?
Oleme ka seda vaadanud, aga sel pole mõtet. Täna
sõltub börsil olevate biotehnoloogiafirmade väärtus
sellest, kas uuringud õnnestuvad. Börsifirmad peavad kogu aeg
raporteerimise ja pressiteadete kirjutamisega tegelema. Kui 60 protsenti ajast
kulub sellele, sööb see kasumit.
Seda pole vaja.
Mis saab Egeenist pärast
müüki?
Mina saan ilmselt teivast! Aga mul on
selleks puhuks “langevari” olemas. Edasine pole enam minu mure.
Siis oled majanduslikult kindlustatud ja saad näiteks
golfi mängida?
Ma ei mängi golfi, mängin
korvpalli. Golfi hakkan siis mängima, kui invaliidistun.
Kui rahul oled Eesti meditsiinisüsteemiga?
Raviarstid on Eestis USA tasemel. Kuid soovida jätavad perearstid.
Ideaalset meditsiinisüsteemi pole olemas. Kui võimalik, hoidu
arstist! Kõik, mis on ära hoitav, tuleb ära hoida!
Egeen ühendab USA riskikapitaliste ja Eesti suurärimehi
2001. aastal asutatud ettevõte, mis tegeleb kliiniliste ravimiuuringutega sellistes valdkondades nagu vähk, uroloogia, neuroloogia, mitmesugused sisehaigused jne.
Ettevõtte peakontor asub USAs Californias ja harukontorid Eestis, Lätis, Leedus, Rumeenias ja Ukrainas.
Egeeni omanikeringi kuuluvad riskifondid Draper Fisher Jurvetson (üks omanikest Eesti soost Steve Jürvetson), Oxford Bioscience Partners, New Markets Fund, Baltcap ja Biobank Technology Ventures.
LHV kaudu omavad firmas väikeosalust ka Eesti ärimehed Andres Liinat, Rain Lõhmus, Neinar Seli, Urmas Sõõrumaa, Tarmo Sumberg, Koit Uus jt.
Egeeni emafirma oli 2001.–2004. aastani Eesti Geenivaramu omanik ja suurrahastaja. Investorid paigutasid Geenivaramusse üle 70 miljoni, pluss veel 50 miljonit laenuna.
2004. aastaks olid varamus 10 000 Eesti geenidoonori andmed, kuid Geenivaramu omanike ja juhtkonna vahel puudus üksmeel, mida nendega edasi teha. Egeen väljus projektist.
Egeeni kliendid on eelkõige USA ja Euroopa biotehnoloogiafirmad. Hetkel on käimas kümme ravimiuuringuts. Neist kõige huvitavam on terapeutilise eesnäärmevähi vaktsiini uuring. See ravim peaks vähi varases staadiumis avastamisel mobiliseerima patsiendi enda immuunsüsteemi võitluseks vähiga ning ära hoidma või vähemalt pidurdama haiguse edasist arengut. Patsientide elulemus ja elukvaliteet võidaks sellest oluliselt.