08.08.2008, 00:00
Ain Kaljurand: söeterminal hakkab taas tööle
Tallinna Sadama juht Ain Kaljurand usub, et söeterminal hakkab tööle ja seda investeeringut pole sadamal põhjust korstnasse kirjutada.
Miks ei nõustunud sadama juhatus audiitori märkusega
põhivara väärtuse kohta?
Meie
investeeringud on pikaajalised. Ja poole- või üheaastase järsu
mahtude languse põhjal pole mõtet teha kardinaalseid otsuseid.
Audiitori märkus puudutas söeterminali (mille infrastruktuuri
paigutas sadam üle 800 miljoni krooni – toim). Meie
partner (terminali omavad Maksim Liksutov ja firma Krutrade – toim)
loodab terminali uuesti tööle panna ja meie optimism sellele
tuginebki. Muidugi tuleb asi aasta lõpus üle vaadata.
Ja siis võib selguda, et juhatus tegi
valearvestuse?
Otsus tuleb teha konkreetsel
ajahetkel. Kui on näha, et söeterminaliga pole enam midagi peale
hakata, tuleb otsida uusi võimalusi. Täna näeme selgelt, et
maailma söeturg on üleval, Venemaal on sütt, mida eksportida,
maailmaturul on olemas nõudlus ja sadamavõimsustest on puudu.
Kuidas sadama praegust äriseisu
iseloomustada?
Kaupade osas langes meie maht
möödunud aasta keskpaigast 2,2-2,5 miljoni tonni peale kuus ja on
praeguseks stabiliseerunud. Vähenenud on eelkõige puistekauba ehk
söe, väetiste ja vilja vedu läbi sadama. Muid
tagasilööke meil viimase aasta jooksul pole olnud.
Kas on mingilgi määral suudetud taastada
kaubamahte, mis mullu seoses pronksisündmustega kadusid?
Taastunud pole peaaegu midagi.
See
kõlab nukralt.
Ja nukker ta ongi. Meil on
palju head ressurssi – kairuumi, operaatorite terminalid, hästi
toimiv logistiline ahel, kiire tühjendamise võimalus –,
mida täna ei kasutata. Ja see on muidugi kurb. Seevastu reisijate poolelt
on pilt parem. Sadamat läbivate reisijate hulk on möödunud
aastaga võrreldes 15 protsenti kasvanud. Juuli oli erakordne kuu, kus
esmakordselt ajaloos ületasime ühe miljoni reisija piiri. Tänavu
on sadamat läbinud 4,5 miljonit reisijat ja liigume selgelt seitsme
miljoni graafikus. Protsentuaalselt suurim on kasv kruiisireisijate arvus
– 35 protsenti!
Seega kokkuvõttes on meie riskid
tulude poolelt maandatud. Meil on nii kaubavedu, reisijatevedu, muu
liinilaevandus kui ka püsitulu kinnisvaraga seotud tasudest.
Kaubaveo vähenemisega 25-30 protsendi võrra kaotame kogutuludes
umbes kümme protsenti. Aga seda tasakaalustab reisijatetulu kasv.
Kuidas edeneb koostöö hiinlastega?
Oleme ära teinud selle piirkonna konteinervedude
üldise analüüsi. Partnerid Hiinas on suhelnud kohalike
liinilaevanduse esindajatega. Tänavu on Hiina poole eksperdid siin ja
aasta lõpuks kujundame konkreetsema koostöövormi, mis
realiseerub uute lepingute näol.
Sügisel lõpeb sinu leping sadamajuhi ametis. Kas tahad
jätkata?
Palju asju on pooleli, igal
juhul üritan kandideerida ka järgmiseks ametiajaks.
Kuuldavasti tahab nõukogu juhatusse juurde
turundusjõudu?
Ei oska kommenteerida.
Ei kujuta ette, milline peaks olema inimene, kes suudaks
mõjutada üldist taustsüsteemi, keerulisi Eesti-Vene suhteid,
kus meie kätes pole just palju.
Kas
on Vene poolelt näha jää sulamist?
Meil on kontaktid ja me suhtleme, kuid praegu mingit resultaati pole.