08.08.2008, 00:00
Nagu kaks tilka vett lasteraamatu-eri
Selles ei ole midagi erakorralist, et kaks kunstiteost on teineteisele nii
sarnased nagu need illustratsioonid – kunstiajalugu teab tuhandeid
selliseid juhtumeid – ja sugugi mitte juhuslikke
kokkusattumisi, vaid täiesti teadlikke ja isegi kohustuslikke
kordusi. Osa kunstist valmibki ju reeglite järgi. Võtame
või Jeesuse viimaseid tunde kujutavad teosed – võib leida
tuhandeid kompositsioonilt ja tegelaste paigutuselt täpselt
ühesuguseid alatrimaale! Isegi karistada võis saada, kui midagi
valesti tegid... ja mitte ainult ideoloogilistel kaalutlustel – nii on
ilus vaadata ka.
Pole siis ime, et kui on tarvis kujutada
stseeni poes, siis saabki seda ilusasti teha vähestel viisidel –
muudmoodi on ju tulemuseks lihtsalt kole pilt. Noh, võib teha
pealtvaates – aga keda sihuke asi huvitab? Tagajärjeks on vaid
pisut enam kui arhitektuurne plaan.
Antud juhul on olnud
väga tähtis näidata, mis poeriiulitel huvitavat on
– eriti Pipi apteegipildil – kõik purkides sisalduv on
oluline osa pildi informatsioonist ja teeb joonistuse naljakaks.
Teine illustratsioon ajab sama taga – oluline on
näidata, et müügil on kõiksugu põnevat
kraami: viin, sai, raamatud ja isegi põrandahari. Müüja
tüübid on ka sarnased, sest sel ajastul ilmselt oligi üsna
sagedasti müüjaks mees, sageli väikese poe omanik
ise. Noh ja selline kaupmees on ju ikka kiilakas ja prillidega –
või siis hästi suurte silmadega, sest kuidas sa muidu tšekke
ja raha kokku loed? Väikeste silmadega müüja mõjuks ka
hirmutavalt ja eemalepeletavalt ja kui ostjal on kaaslane, siis kus mujal saaks
ta olla, kui tema kõrval?
Niisiis kõik
sarnasused on põhjendatud ja tahtlikku plagiaati kuskilt ei paista.
Tegemist on tüüpkompositsiooniga, mida on soovitav kasutada
kõigil raamatuillustraatoritel sarnase olukorra kujutamisel, see tagab
huvitava ja harmoonilise pildi, mis täidab miljonid lugejad tänu- ja
rahulolutundega. Igati turvaline ja kasulik kompositsioon. See on kaanon, mitte
trafarett!