viktoria.ladonskaja@ekspress.ee


“Homse päeva kool” – nii seisab kirjas selle õppeasutuse kodulehel. Vladimir Kornijenko erakoolis toimub õppetöö kuus esimest aastat keelekümbluse põhimõttel. Kuid mitte eesti, vaid inglise keeles. Algkoolis õpitakse suuremat osa õppeainetest inglise keeles, aga selle kõrval õpetatakse alates esimesest klassist viis tundi nädalas ka eesti keelt.


“Meie eesmärk on, et lõpetajad valdaksid vabalt kolme keelt: vene, eesti ja inglise,” ütleb kooli direktor Vladimir Kornijenko.


Selles Pallasti tänava majas asuvas koolis, kus oli kunagi Dvigateli lastead, saab haridust veidi üle 200 õpilase. Õpetajaid on 40. Õppimine on tasuline: aastane õppemaks on 27 000 krooni. Seejuures on 32 õpilast niinimetatud soodustatud, kes ei maksa kogu summat.


Esimese klassi täituvusega probleeme ei ole



Kes on “soodustatud”? Esiteks koolis töötavate õpetajate lapsed. Teiseks lapsed nendest peredest, kelle üks laps käib või on juba käinud selles koolis. Selline maksesüsteem ei ole soodne üksnes soodustuse saajatele endale, vaid ka koolile, kes kindlustab endale nende “allahindlustega” soovikohase õpilaskontingendi.


Ja veel: kooli juures tegutseb ettevalmistav lasteaed. Siin valmistatakse kolme-nelja aastaseid lapsi ette õppimiseks “homse päeva koolis”. Tänu sellele ei ole puudust esimesse klassi astujatest – nii puudub siin probleem, millega põrkab kokku suurem osa Eesti venekeelsetest koolidest. Vastupidi, soovijaid on nii palju, et Vladimir Kornijenko oleks tänavu sügisel tahtnud avada kaks esimest klassi, kuid paraku ei mahuta endise lasteaia ruumid üle 200 lapse. Sellepärast hakkab esimeses klassis õppima taas 17 last. Kõikides selle kooli klassides on 16-17 õpilast.


Pedagoogist ärimees


Vaba ruumi on koolis tõepoolest vähe: nii esimesed kui ka viimased klassid liiguvad mööda endise lasteaia kitsukesi koridore. Puuduvad ka oma spordikompleks ja staadion. Direktor peab seda ühest küljest loomulikult kooli puuduseks, teisest küljest aga tunnevad nende kitsaste seinte vahel kõik üksteist suurepäraselt ja sellepärast on ka õhkkond hoopis teistsugune kui teistes koolides. Just õhkkond on direktori sõnul see, mis paneb aluse kooli nii headele tulemustele.


“Ma olen ettevõtja!” ei häbene Vladimir Kornijenko välja öelda. “NSV Liidu ajal unistasin äritegemisest. Tahtsin koguni restorani avada, ja hotelli... Kui aga see sai võimalikuks, taipasin hoobilt, et ei tule ei restorani ega hotelli, vaid hoopis kool! Ma olen ise õpetajana töötanud, lõpetasin Leningradi riikliku pedagoogilise instituudi. Nii ma otsustasingi ühendada kaks asja: soovi ajada oma äri ja pidada oma ametit.”


See oli 1992. aastal, kui Eestis ei olnud isegi erahariduse seadust.


“Ministeerium andis mulle kooli avamiseks loa, ilma et seadust kui niisugust oleks olemaski olnud,” räägib Kornijenko. “Ma juhtusin kuulma, kui keegi ametnikest ütles lause: “Noh, las avab... Ega see kool niikuinii kaua vastu ei pea.” Mulle jäi see ütlemine hästi meelde ja ma otsustasin tõestada, et vean välja. Ja kuidas veel!”


“Nüüd, kui meie lõpetajad saavutasid selliseid tulemusi (muide, me alustasime esimese klassi lastega ja läksime nendega lõpetamiseni välja, sellepärast on meie koolil olnud ainult viis lendu), saan aru, et äri ja kool on eri asjad,” ütleb Kornijenko. “Aga minu kool – see on üks tegevuse liik, mis pakub mulle rahuldust nii kutsumuse kui ka rahateenimise osas.”


Vene-Ameerika kool


Kooli õppekavad laenas Kornijenko Ameerikast. Ta nimetab oma gümnaasiumit ka ise Ameerika kooliks Eestis. Loomulikult ei lähe need programmid vastuollu kehtestatud ja ettenähtud riiklike õppekavadega. Nii viiakse siin nagu teisteski vene õppekeelega koolides tänavusest aastast sisse eesti kirjanduse ja ajaloo õpetamine eesti keeles.


“Meie kooli õpetamissüsteem erineb individuaalse lähenemise poolest. Meil on isegi koolipingid paigutatud selliselt, et laps saab näiteks inglise keele tunni ajal tegelda üksnes oma ülesannetega – tal ei ole pink, vaid isiklik boks. Peale selle töötab inglise keele tundides klassis üheaegselt neli õpetajat,” räägib Kornijenko.


Individuaalne lähenemine väljendub ka lapsesse suhtumises. Nii näiteks on selles koolis kombeks lahendada kõik probleemid lapse kasuks. “Me ei kirjuta päevikusse märkusi,” ütleb Kornijenko.


“Milleks? Me lahendame probleemi õpilasega vesteldes. Pealegi on kool väike ja me kõik teame, millised on lapse vanemad, milline on laps ise ja kuidas temaga toime tulla. Ja pealegi: milleks on vaja kirjutada lapsele päevikusse, et tal puuduvad vahetusjalatsid, kui võib sisse seada vahetusjalatsite kapi? Ja probleem on lahendatud.”


30 protsenti lõpetajatest lahkub Eestist


Kooli viies lend lubab lõpetanute eelistustest juba teatavaid kokkuvõtteid teha. Tänavu lõpetas 17 inimest. Riigieksamite keskmine tulemus oli 77,52 palli. Kooli juhtkond tunnistab, et nii tänavu kui ka möödunud aastal asus kolmandik lõpetanutest õppima edasi Euroopa ja USA kõrgkoolides. Eriti populaarsed on Saksamaa, Iirimaa, Inglismaa ja Hispaania kõrgkoolid.


Näiteks läks direktori tütar Jekaterina (20) samuti Hispaaniasse. Kooli ajaloos on ka unikaalne juhtum, kus üks lõpetanutest asus Saksamaal õppima vene filoloogiat.


See-eest ei suuda Vladimir Kornijenko meenutada kedagi, kes oleks pärast tema gümnaasiumi lõpetamist siirdunud õppima Venemaale.

Fakte Kornijenko ja tema kooli kohta:

 

Vladimir Kornijenko (60) oli enne oma gümnaasiumi rajamist 1991. aastal Lasnamäel koolidirektor.

Parima personali leidmise nimel on direktor pidanud lahti laskma 80 õpetajat. 

Õppeasutust majandab mittetulundusühing Edu Valem.

Kool maksab Tallinna Haridusametile ruumide kasutamise eest seitse krooni ruutmeetrist ja peab remonti tegema oma raha eest.

Kool saab riigilt õpilase "pearaha" nagu kõik teisedki koolid.