11.09.2008, 00:00
Vähem on endiselt rohkem
Tavaliselt sisearhitektid endi kodusid eriti esitlema ei kipu. Professionaalil, kes igapäevatöös majade ja korterite siselahenduste projekteerimisega tegeleb, on enamasti selleks ajaks, kui järg oma eluruumideni jõuab, energia otsas. Aga mõni sisearhitekt siiski paotab uudishimulikele pilkudele ust, tõdeb rõõmuga Agneta Land, kes pääses Tapio Anttila SIO (Soome sisearhitektide liidu liige) kodus ringi vaatama.
Mehe kolmeliikmeline pere elab Lahti kesklinnas, 1951. aastal ehitatud
korrusmajas. Korter, mis algul oli kolmetoaline, sai mõni aasta tagasi
laiendust ühetoalise naaberkorteri kujul, mis pererahval õnnestus
olemasolevale juurde osta. Viiekümnendatest pärit korteri
põhiplaan ei ole ruumide omavahelise proportsiooni ja paigutuse koha
pealt just kõige lihtsam variant, mida kolmeliikmelise pere vajadustega
kohandada.
Seda suurem väljakutse on see sisearhitektile
– kuidas lahendada ruumiskeem, paigutada mööbel ning valida
materjalid, et luua kolmele elanikule funktsionaalne ja esteetiline keskkond.
Unustamata seejuures lugupidamist üle poole sajandi vanuse hoone
suhtes.
Planeering muudeti avaramaks
Köögi ja lapsetoa aknad avanevad korteris hoovi poole. Elu-,
söögi- ja vanemate magamistoa aknad avanevad tänava poole.
Huvitava arhitektuurse elemendina troonib elutoa ja esiku vahel sammas, mis
lisab korterile art-déco’likku hõngu.
Suuremaks
põhiplaaniliseks muudatuseks algupärasega võrreldes oli
esikuseinte eemaldamine, elu- ja söögitoa vahelise ava laiendamine
ning ukseava tegemine söögi- ja magamistoa vahelisse seina.
Praegune magamistuba oli enne eraldi ühetoaline korter. Magamistoa
kõrvale on pererahval plaan teha ka saun.
Napp, aga
täpne valik
Meeldiv on, et viimistlusmaterjalidega ei
ole vaadeldavas interjööris liialdatud. Sama viimistlus eri tubades
loob rahuliku ja tervikliku koosluse. Oluline on ka viimistlustööde
kvaliteet, mida siin hoomab igal sammul. Nüansirikkust lisab
õlivärvi kasutamine esiku lae ja tugisamba viimistlemisel.
Helesinine õlivärv esiku laes peegeldab lambikuplit nagu veepind ja
loob tegelikust kõrgema ruumimulje. See võte on inspireeritud
Soome Riigikogu kohviku laest.
Algupärane tammeparkett, mis
juba korterisse kolimise aegu põrandaid kattis, lihviti ja lakiti
mitmekordselt. Nüüd tõuseb see kenasti valgete seinapindade
taustal esile. Klaasist lükanduksele, mis diskreetselt elutuba
söögitoast eraldab, sekundeerivad sarnase vormiga paneelkardinad
akende ees. Detailid – elektrilülitid, kapinupud ja ukselingid
– viitavad maja ehitusajastule. Kõik, mis furnituurist oli
algupärane, taastatav ja kasutuskorras, jäi omale kohale.
Kujunduslikult tänuväärne on ka taaskasutusel olevate,
kolmekümnendatest ja viiekümnendatest pärit valgustite
kasutamine, need moodustavad modernistliku mööbliga kena
komplekti.
Omadisainitud tooted ja
prototüübid
Mööbel on suuremas osas
korteriperemehe Tapio Anttila tootenäiteid, sekka mõned
taaskasutusel olevad esemed. Nahkse kattega diivanirühm, tugitoolid ja
diivanilaud elutoas on sarjast Place.
Ratastel olev abilaud
pärineb On-nimelisest mööblisarjast. Harry Bertoia
Diamond-toolid päästeti aastaid tagasi prügikoormast.
Seina ääres on näha õhuline lahendus audiotehnika
paigutamiseks – värvitud mdf-plaadist paneelile, mis
ümbritsetud alumiiniumliistuga, kinnitub kõik vajalik. Paneel ise
on kinnitatud seina külge ja toetub põrandal kergele
metalljalale.
Magamistoas voodi peatsis on puupaneel Kuvio, mis toob
ruumi hubasust ja haakub magamistoa “pehme” meeleoluga.
Mööbliesemetest püüab pilku pabernöörist
prototüüpide seeria – ratastel tool, pink ja nagi.
Kokkuvõtteks võib öelda, et vaadeldavas
interjööris on funktsioon tasakaalus esteetikaga. Siin ei häiri
miski ega riiva silma, vaid on mõnus taust olemi
sele ning tegevusele. Kõlab lihtsalt, ometigi kohtab sellist asja
üpris harva.
MK