03.10.2008, 00:00
Narkobossi tagant varastamine viis nelikjõugu aastateks vangi
Nelja kokaiinivedaja tabamiseni viis nädalatepikkune jälitustegevus. Telefonivestlused paljastavad, kui küüniliselt suhtusid kurjategijad noorte narkokullerite värbamisse.
Tallinna Liivalaia kohtumaja neljandal korrusel, kriminaaltoimikutega
tutvumiseks ette nähtud ruumis jääb hapnikku väheks. On
võrdlemisi talumatu lugeda, kuidas 24aastane kaheaastase poja
isa Inno Nurmik arutab oma tänaseks surnud venna
Steveniga*, kuidas värvata võimalikult kiiresti
võimalikult palju lollpäid – noori eestlasi, kes
sõidaksid Lõuna-Ameerikasse kokaiini järele. Iga
kulleri pealt tiksub neile ju korralik pearaha.
Näiteks
kõne 9. augustist 2007. Eestis oli kell üks
öösel.
Inno: “Mõtle reaalselt
välja, mismoodi saab sealt. Sest inimesed käivad pinda. Kõik
tahavad osta juba, saad aru. Kõik rahad, kõik asjad on valmis,
noh. Ma tahan sinu käest ostma hakata. Mul on juba need inimesed ka
olemas, kellega koos Venekale tulla või Peruusse.”
Steven: “Täna helistas New Yorgi konsul. Ütles, et ta teab
üle 20 inimese, eestlase, kes on kinni kukkunud lõunariikides,
Venezuela, Peruu, Ecuador. Kõik, saad aru. Vähemalt kakskend
eestlast. Ja kõik on noored, 19, 20, 23, sihukesed, noh.”
Inno: “Mmh, ma tean jah. Aga mul on vaja võimalikult kähku.
Ma ei tea, kas või taon molli nendel, et nad ära tooksid selle
sealt, raisk. Ma täna käisin nendega rääkimas. Nad ei olnd
nõus, raisk, ma ei tea, kuidas neid meelitada või, ma ei tea. Ma
pakkusin algul viiskend tonni, pärast seda seitsekend viis tonni, siis
pakkusin sada tonni, noh.”
Toimikus on üle saja
lehekülje jagu Inno Nurmiku ja tema kamraadide vaheliste
telefonikõnede pealtkuulamise käigus saadud
tõendusmaterjali. Kõige karmimad ongi kahe venna vestlused.
Noorem vend Steven istus vestluste toimumise ajal 2007. aasta esimesel
poolel Venezuelas El Rodeo vanglas. Ta peeti kinni rohkem kui kilo
kokaiiniga Caracase lennujaamas. Tänavu aasta alguses laekus
lähedastele teade – Steven suri vanglas. Tema surma asjaolud ei ole
seni täpselt teada.
See lugu räägib Inno Nurmiku
viimasest “teemast” ehk narkotehingust. Septembris otsustas Inno
Nurmik, et on paras aeg tõmmata üle kõrvade oma
kauaaegse ülemuse, Amsterdamis elava Lambu tõmmu
nahk. Seni seisnes eestlaste töö selles, et kokaiinikapslid
neelati näiteks Amsterdamis alla ja sõideti nendega mõnda
teise riiki – tavalised sihtkohad olid London ja Tenerife. Seal
“munes” kuller kapslid välja, pesi puhtaks ja andis
kokkulepitud kohas edasi. Kuller teenis ohtliku töö eest keskmiselt
20 eurot iga neelatud kapsli kohta.
Nüüd otsustati
leivaisa kokaiin endale võtta ja sellega Eestisse põgeneda. See
ülesanne sisaldas riski, aga meeletut tulu (umbes miljon puhtalt
kätte), nõudis kulutusi üksnes Amsterdamist
Tallinna põgenemiseks ning – mis kõige keerulisem
– inimesi, kellele kraam Eestis maha müüa.
Millega mehed aga ei arvestanud, oli see, et Keskkriminaalpolitsei salvestas
iga nende vestluse.
Nii salvestati näiteks Inno Nurmiku
ja tema elukaaslase SMS-vahetus 4. oktoobrist.
Kell 15.20 saabub
mehele SMS: “Minu arust olexime me õnnelikumad kui jätaxid
selle ameti ja ei lähex kuhugi. Aga mis minu arvamus siin
loeb...”
Mees vastab mõne minuti pärast:
“Loeb kallis. Aga sa tead miuke raha pede ma olen. Se ju raudselt viimane
teema. Seda sa usud ju? Ja sa tead ju et pärast seda ma enam asja ei aja
sest ple võimalik. Palun toeta viimast korda.”
Möödub 10 päeva ja mees, kes oli lubanud teha o
ma “viimase teema”, võetakse vahi alla. Koos temaga peab
keskkriminaalpolitsei 14. oktoobri pärastlõunal Maardu
Säästumarketi parkimisplatsil kinni Jaanus Pani, Mati
Tammekännu ja Argo Mäenurme. Läbiotsimisel annab Pani
uurijatele välja 350 grammi juba Eestisse toodud kokaiini ning
näitab kaardil metsatukka Amsterdamis, kus ta peitis maa sisse veel
üle 800 grammi kokaiini.
Nurmik oli tehingu
väljamõtleja, Mäenurm rahastaja, Pani ja Tammekänd
kullerid.
Ülekuulamistel tunnistasid Nurmik, Pani ja
Tammekänd ennast süüdi. Rääkisid üksikasjalikult,
kuidas töötasid rohkem kui aasta kõhuvedajatena paljudes
riikides. Ilma eriliste vahejuhtumiteta, kui välja arvata fakt, et kord
sattus Tammekänd Mali pealinna Bamako lennuväljal pisemat sorti
lennuõnnetusse, mille tulemusena läks kaduma tema pagas –
reisikott vähemalt kolme kilo kokaiiniga...
Oktoobri
alguses teeb Inno Nurmik Jaanus Panile ettepaneku sõita Hollandisse
kokaiini näppama. Katkend meeste vestlusest.
Nurmik: “Mul oleks seitsmesajaga (700 krooni gramm – J. F.)
ostja olemas. Ütles, et 2,5 kilo poleks probleem, tooge aint
kohale.”
Pani: “A see tuleks siis Eestis ära peita
või seal?”
Nurmik: “Seal, siia ei too midagi,
hull oled peast ve? Üks vend läks ja sai üheksa aastat
selle eest, eile uudistes rääkis. Võime niimoodi teha, et
peidame selle seal ära kuhugi, kus me mõlemad teame, ja
võtame esimese raksuga 5–10 tükki kaasa, see on mingisugune
40–80 tuhat. Jätad endale lennupileti raha ja siis käid seal ja
tood 5–10 kaupa ja müüd ja stabiilselt tiksub sulle
peale.”
Pani: “Lõppude lõpuks on ikka vaja
Eestisse tuua ju?”
Nurmik: “Jah, aga selle jaoks
võime kellegi teise tellida, näiteks otsida mõne odava
venna, näiteks suvalise tondi, nahhui, kes toob, näiteks. Viskame
talle mingi väikse klotsi peale ja ei pea ise üldse
puutuma.”
Nurmik saadab kokaiini järele Pani ja
Tammekännu. Tehakse sõjaplaan, et kui mustade meeste kokaiin on
käes, ei sõida mehed Tenerifele nagu kokku lepitud, vaid kiiresti
Eestisse tagasi.
Nurmikul tuleb mõte, et kui Pani ja
Tammekänd Eestisse jõuavad, oleks kaval kokaiinist ilma
jäänud ja ehmatusest alles toibuvale Lambule kohe uus pauk panna.
“Saadame kohe uued poisid, sest ta hakkab nagunii tahtma poisse, et see
raha ruttu tagasi teha, mis kaotsi läks. Saadaks uued poisid ja paneks
talle kohe uue puraka otsa.”
Saanud Pani nõusse,
helistas Nurmik oma onupojale, varem kinni istunud ja jutu järgi kokaiini
ostmisest huvitatud isikuid tundvale Mäenurmele, kes lubab leida 15 000
krooni tagasisõidupiletite tarbeks. Samuti ostjad varastatud
kokaiinile.
Nurmik Mäenurmele: “Kuradi sihuke asi, et
töötasin täna hea süsteemi välja. Need vennad teevad
nüüd niimoodi, et tuleb otse siia, mitte ei jää sinna see
asi, noh.”
– “Mmm. No ise sa tead, millega sa
riskid, noh.”
– “Siin ei olegi millegagi riskida.
Kui võib perse minna, võib lihtsalt kaks venda puhkusele minna ja
15 tonni, sellest oleme lihtsalt ilma, noh. Midagi muud siin ei saagi juhtuda,
noh.”
Nurmik helistab Hollandisse ja teatab boss Lambule, et
Pani ja Tammekänd on valmis teele asuma. Nagu selle äri puhul tavaks,
ostab “küllakutsuja” piletid. Lambu saadab SMSiga
lennupileti broneeringudetailid ja 10. oktoobril kell 15.25 lendavad Pani
ja T
ammekänd Amsterdami. “Kõik on väga hea, kõik on
timmis,” raporteerib Pani hilisõhtul Nurmikule. Mehed lepivad
kokku, et kui kaup kõhus, põgenetakse Eesti suunas, aga kui Lambu
helistab, valetatakse talle, et neid võeti Tenerifel kinni.
Möödub kolm päeva. 13. oktoobril õhtul
kella kuue paiku helistab Nurmik Panile. Too ei ole kuigi jutukas ja
ütleb: “Süsteem läks natuke käest ära.
Eestis räägin.”
Mõni tund hiljem on Pani juba
Tallinnas. Helistab Nurmikule ja küsib, kas Lambu on teda juba otsinud.
Arutatakse uuesti üle, mida ülemusele valetada, kui see peaks
helistama. Kokaiini kohta ütleb Pani: “Meil ainult natukene on. Meil
on seal veel. Vot. Sõitsime ära. Ühe korra peab veel
käima. Ei läinud alla, kurat. Paks proovis, üldse ei läinud
alla.”
- “T**a küll, mingi neli kümpi
on vähemalt või?” küsib Nurmik
-
“Ei ole. Kolm kümpi tuleb kokku, raisk.”
Kolm
kümpi tähendab, et loodetud sajast kapslist suutsid kaks pabinas
kullerit alla kugistada vaid kolmkümmend. Ülejäänud peideti
Amsterdamis Ganzenhoefi metroojaama lähistele metsatukka maa sisse.
Kohe pärast seda helistab Nurmik Mäenurmele, kes oli
lubanud leida kokaiinile ostjad. “Kõik võtame
ära,” lubab Mäenurm. Lepitakse kokku, et Pani ja Nurmik viivad
Märnurmele kaks kapslit tasuta “degusteerimiseks”. Pani poetab
alla neelatud 28 kokaiinikapslist (igas 11–12 grammi
meelemürki) 24 maost välja, peseb puhtaks ja
peidab läptopikotti. Neist kaks tükki omakorda Nicorette karbikesse
ja 14. oktoobril saab nelik Maardu Säästumarketi ees parklas
kokku. Kohtutakse juba politseinike silme all – Pani annab
Mäenurmele kaks kapslit ja... hetk hiljem on kõigil käed
raudus. Viimased neli kapslit väljuvad Pani kõhust juba vahi all
viibimise ajal arstide järelevalve all. 70 Amsterdami peidetud kapslit
kaevavad Keskkriminaalpolitsei ametnikud koostöös Hollandi
võimudega haljasalalt välja mõni päev hiljem.
Läbiotsimisel võtab politsei muuhulgas ära Inno Nurmiku
kalendermärkmiku. Sealt leiame andmeid mitme ohtliku teekonna ette
võtnud eestlase kohta. Näiteks selle päeva kohta, kui Inno
noorem vend vahistati, leiame päevikust: “21. jaanuar. Vend
tänasest kadunud.” Eelmise päeva kohal on aga märge:
“20. jaanuar. Lambu helistas, et uusi töölisi oleks vaja
Hollandisse.”
“13. veebruar. Vennal oli mingi kohus
Venezuelas. Kuni 3 aastat vist.”
Möödub tosin
päeva ja Venezuelast saabub SMS: “Neelaja 3000 dol 1000 sulle
iga poisi pealt ja kotiga 7000 dol ja sulle 2000 dol ja anna homme kindlalt
nimed eks tavai uks kotiga ulejaanud neelama.”
Kes sõnumi saatis, pole teada. See on kas Inno vend Steven
või keegi tema vanglakaaslastest.
Märtsi algul laekub
mitu SMSi Tarvo Volmrelt, kes jagab korraldusi ohvitseriliku
hoiakuga. “Aga vaja homme ulehomme Reigo (Toomla – J.
F.).või Aigar (Tillman – J. F.) lendu tuleksid uks nendest kuna
osa raha sellest vennale see must ei maksa tema sisenemistasu 1000 euri anna
kohe teada kas saab uks nendest tulla perusse saada sms.”
Sisenemistasu all on ilmselt mõeldud kokaiiniärisse
sisenemise tasu. Möödub vaid mõni päev ja Inno vend ongi
“sees”.
SMS vennalt 11. märtsil: “a ara
ule kahe kuti saada. jouan vangi siis s
aada kui olen vang saame sitax rohkem raha vahelt teha kovasti. praaga aint 2
tahan. ja sina ara joo kogu aeg mine ausale toole kah uhest vangist
piisab.”
Kaheksa minutit hiljem: “Palju uhe kuti pealt
raha saad? ja kellele kutid lahevad tarvo, dan? kelle sobrad kutid on? ja
ausalt ara rohkem saada kui 2 olen vanglas helistan sle ise ja saadad kutid me
saame siis kovasti rohkem raha.”
Jutt käib sellest, et
Inno venda hoiti esialgu eeluurimisvanglas. Märtsi keskel viidi ta
“suurde” vanglasse. Tarvo ja Dan, kellest SMSis juttu, on aga 2006.
aasta oktoobris Caracase lennujaamas, kõht kokaiinikapslitest
punnis, kinni püütud Tarvo Volmre ja Danel Pool, kellest on
Ekspressis korduvalt juttu olnud.
Muu hulgas saame
märkmikust teada terve rea Eesti kullerite nimesid. Loodame, et Inno ei
fantaseerinud.
“14. märts. Henry Räim ja Viktor Truu
Madridi Lambu alla tööle. On nõus Eestisse ka tooma.”
“18. märts. Henry ja Viktor kadunud 2000 euriga. Mati ja
Rainar Hollandisse.”
“11. aprill. Mati ja Rainar tulid
Eestisse. Sain kõik rahad ka kätte. Matilt 250 ja Rainarilt 250
.”
“15. aprill. Reigo ja Jaanus jäid Venezuelas
vahele. Reix 100 ja Jaanus 32. Julm.”
“18. aprill. Paks
ja Rainar Hollandisse ja mlemalt 300? kuu aja eest.”
Märkmikust selgub ka, et Inno Nurmik käis tööasjus
Amsterdamis üle kümne korra, Tenerifel kaheksa korda, Londonis
üle kahekümne korra, Brüsselis seitse korda. Tõeline
eurosaadik.
Pärast viie kuu pikkust vahi all viibimist
teatab grupi liider Nurmik ülekuulamisel: “Olen leidnud enda jaoks
jumala. Nõustun kokkuleppemenetlusega. Palun kergemat karistust.”
Kohus on formaalne. Kõik neli tunnistavad ennast
täielikult süüdi. Pärast mõningast kauplemist
nõustuvad nad riigiprokurör Andres Ülviste nõutud
karistustega – Nurmikule kaheksa ja pool, Panile kuus ja pool,
Mäenurmele viis aastat ja kolm kuud ning Tammekännule neli
vangla-aastat.
* - nimi muudetud
Eesti-Hollandi kokaiiniahel
Must mees Amsterdamis – Lambu. Tellis Eestist kullereid, õpetas ise või oma kaasosaliste kaudu neile kapslite neelamist ja varustas nad kokaiiniga. Saatis teele tavaliselt Londonisse või Tenerifele, kus järgmine must mees kõhust väljutatud kauba kullerilt vastu võttis. Eestlasi oli vaja ohtlike tollikontrollide läbimiseks, ei muuks.
Eesti grupeering
Inno Nurmik, aju ja ülesannete jagaja. Kullerid – Mati Tammekänd ja Jaanus Pani. Tegelikult oli Inno Nurmik vahendanud Hollandisse kümneid kullereid, ent nendest meie järgmistes lugudes. Rahastaja ning kliendivõrgustiku eest vastutav isik – Argo Mäenurm.
Must mees Amsterdamis – Lambu. Tellis Eestist kullereid, õpetas ise või oma kaasosaliste kaudu neile kapslite neelamist ja varustas nad kokaiiniga. Saatis teele tavaliselt Londonisse või Tenerifele, kus järgmine must mees kõhust väljutatud kauba kullerilt vastu võttis. Eestlasi oli vaja ohtlike tollikontrollide läbimiseks, ei muuks.
Eesti grupeering
Inno Nurmik, aju ja ülesannete jagaja. Kullerid – Mati Tammekänd ja Jaanus Pani. Tegelikult oli Inno Nurmik vahendanud Hollandisse kümneid kullereid, ent nendest meie järgmistes lugudes. Rahastaja ning kliendivõrgustiku eest vastutav isik – Argo Mäenurm.