03.10.2008, 00:00
Temake “tõpra” selja taga
Kahtlustus jätab mulje, et väidetavasti pikki aastaid riigisaladusi vaenlastele viinud Herman Simm oli salakavala ja;võimuka abikaasa tuhvlialune.
Ta on tore daam, kes teenis terve elu kohusetruult ja kompetentselt oma
tööpostil ning saavutas kolleegide ja riigi tunnustuse.
Üleöö sattus aga 53aastane naine Eesti suurima spiooniskandaali
keskmesse ja üksikkongi. Heete Simm pole mingi kurikaval Mata Hari, vaid
kallis inimene, kelle kinnihoidmisega püütakse murda tema abikaasat,
väidetavat riigireetjat Herman Simmi.
Selline on rahvalik
resümee proua Simmi advokaadi argumentidest Tallinna Ringkonnakohtus
kolmapäeva hommikul. Saali number 236 kinniste uste taga vaieldi, kas
riigireetmisele vaimses kaasaaitamises kahtlustatav endine politseiameti jurist
vabastatakse eeluurimise ajal vahi alt või mitte. Oli see ajakirjanike
mesilasparv või fakt, et spiooniloo uurimine on nii salajane, et
kuuldavasti enamikku infot ei saa isegi toimikusse köita, aga riiklik
süüdistaja Lavly Lepp tundis end kaamerate ees silmanähtavalt
ebamugavalt.
Tavaliselt otsustab ringkonnakohus kahtlusaluse
tõkendi paari tunni jooksul. Seekord võttis kohtunik
otsustamiseks ööpäeva. Iga etapp juba tosin päeva
möllanud rahvusvaheliselt piinlikus skandaalis on pretsedenditu, alates
kahtlusaluste isikust ja lõpetades potentsiaalselt üüratu
kahjuga, mida nad mitte ainult Eesti, vaid ka lääneliitlaste saladusi
väidetavalt lekitades põhjustasid.
Paljude
antikangelaste puhul öeldakse, et kui mees on pea, siis naine on kael, kes
seda pöörab.
Seda näikse meile kinnitavat ka
kaitsepolitseist imbunud infokillud. Enne afääri algust oli Heete
nimi avalikkusele tundmatu. Nüüd antakse mõista, et ehkki
naise ametinimetus polnud kaugeltki nii kõlav ja karjäär
rahvusvaheline nagu abikaasal, on tema roll suures sigaduses kandvam, kui
esmapilgul paistab.
“Lihtne loogika on, kui oled spioon ja
oma naist armastad, siis sa ei räägi talle midagi. Veel vähem
räägid talle, kui sa teda ei armasta,” arutleb kaitsja
Sven Sillar. ENSV KGB viimase juhi Rein Sillari advokaadist poeg sattus
Heete Simmi kaitsjaks oma sõnul juhuslikult. Samas on see juba
mitmes poliitilise laenguga juhtum, kus Sillar juunior Kapoga vastakuti seisab.
Sillari väitel polnud ta varem Herman Simmist, veel vähem
tema naisest midagi kuulnud. “Herman oleks isegi huvitavam kaitsta, ehkki
palju keerulisem,” tunnistab Sillar 24 tundi enne ringkonnakohut
ühes kesklinna pubis kõrrest värsket apelsinimahla imedes.
“Heete jääb õigeks,” on ta oma kliendi saatuse
osas optimistlik. “Nad ei saa nii segase ja umbmäärase
kahtlustusega inimest kinni hoida.”
Sillari jutukuse taga on
kliendi tahe, kes on öelnud, et on valmis end ka meedias kaitsma. Oleks
see nende teha, annaks Heete Simm kongist intervjuusid. Sillar palubki
esmaspäeval Ekspressil küsimused saata, aga teatab kaks tundi hiljem,
et uurija keelas naisel kõik avaldused.
Oma
süütust raiub Heete Simm siiski. “Tegelikult ei ole
tal mitte mingit pistmist mingi spionaažiga,” vahendab Sillar. Tema
meelest on Heete Simmile esitatud kahtlustuse konstruktsioon – vaimne
kaasaaitamine riigireetmisele – “juriidilises plaanis väga
libe”.
Kolmapäeva hommikul kohtukoridoris toimunud
sahmimist jälgis pisut eemalt pruuni tagiga vaikne noormees. Eelmisel
õhtul andis Heete poeg Egon Ekspressile eksklusiivintervjuu.
31aastane mees kardab, et kohtumõistmine tuleb kinnine ja üldsus
ei saagi teada, kui absurdsed on tema ema vastased süüdistused.
“Minu arust on see hirmuäratav asi. Kõik mätsitakse
kinni, midagi ei avalikustata,” ei tea poeg, mida teha või kui
das olla.
Ülemöödunud laupäeva hommikul
helistas ema veel unesegasele Egonile võõralt numbrilt. Selgus,
et ühe kaitsepolitseiniku omalt. “Mu esimene mõte oli, et
Hermani tervisega on midagi juhtunud, sest tal oli mingi haigus,”
räägib Egon, kummutades samas jutu kasvajast. Ema teatas hoopis, et
on Kapo poolt kinni peetud. Poeg kutsuti kaasa Pärnusse neile kuuluva
korteri läbiotsimisele. “Ma ei osanud a ega o öelda.
Kogu tee küsisin – milles probleem on? Aga mulle seda ei
öeldudki,” meenutab mees.
Samal õhtul nägi
Egon ema silmast silma kodus Sauel, kui vanemate ridaelamus toimus
läbiotsimine. “Saime võibolla minuti rääkida, kui
mind üsna jõhkralt välja visati. Ema muretses rohkem minu
pärast. Ta ütles, kõik on okei, muretse pigem oma naise ja
lapse pärast.” Hiljem on poeg emale Rahumäe arestimajja pakki
viinud (lihtsad asjad – rätik, vett ja lugemist). Seoses
kahtlustusega ei ole teda üle kuulatud.
“Algul oli
Heete Simm ikka ehtsas šokis. Praegu on ta rahumeelne, adekvaatne ja
analüüsiv,” räägib kaitsjaadvokaat Sillar, kelle
meelest tema kliendi kinnipidamine on alusetu. “Hermani jaoks on ta ainus
lähedane ja kallis inimene ning teda hoitakse kinni ainult selleks, et
mehel oleks maksimaalselt halb.” Ka poeg ei usu, et ema oleks suure
afääri niiditõmbaja. “Kindlasti ei olnud Herman Heete
tuhvlialune.”
Egoni sõnul leidub avaliku
ristilöömise foonil siiski inimesi, kes pole peret hüljanud ja
julgevad ühendust võtta. “Kellelegi ei mahu pähe, et
Heete on mingi kaasaaitaja või kallutaja või mis kuradi asi...
See on nii müstiline!” ägestub muidu emotsioone vaos hoidev
poeg. “Kui minu ema usub Hermanisse, siis mina usun Hermanisse. See, et
Herman on spioon, on nii absurdne.” Aastaid sama katuse all elanuna
iseloomustab ta Hermanit leebe ja seltskondliku inimesena.
Pigem on
kõva pähkel tema ema. Kui Heete Simm oleks mees, siis öeldaks
tema kohta Napoleoni-kasvu. Kuid vaieldamatult on see 150sentimeetrine daam
üks kõrgemale pulgale jõudnud naisi muidu maskuliinses
politseiladvikus. Kui Hermani puhul leidub tagantjärele tarku, kellele ei
mahu pähe, kuidas maksimaalselt Harju prefektuuri tasemel võmmist
sai riigisaladuste tipphoidja, siis proua kohta jätkub professionaalses
plaanis vaid kiidusõnu.
Asjalik, töökas,
sõbralik – korduvad hinnangud enamiku ekskolleegide jutus.
Mõni lisab pisut vürtsi, nimetades Heetet kohati võimukaks
ja ülbeks. Aga pisut teises kontekstis võiks seda pidada
edasiviivaks tunnuseks. “Jah, oma õiguses oli ta kinni,”
möönab kogu elu õiguskaitses veetnud prokurör Jüri
Kasesalu. “Politseiamet kubises intrigaanidest, aga tema küll
intrigaan ei olnud,” lisab teine, anonüümsust eelistav
eksametnik.
Poeg iseloomustab ema väga sihikindla naisena.
“Kui ta võtab pähe, siis ta teeb selle ära.”
Näiteks võttis soliidses eas ja sügaval sovetiajal
õigusteaduskonna lõpetanud naine töö kõrvalt
ette magistrikraadi kaitsmise.
Ka muidu nii kriitiline
ekskomissar Koit Pikaro kiidab Heetet ülipädeva ja abivalmi
spetsialistina. Mõned sahistavad isegi, et ühe politseipeadirektori
ajal, kes armastas pigem häid riideid ja ilusaid autosid, oli Heete
organisatsiooni sisuline juht. Tema orienteerus lõpmatute reformide ja
seadusemuudatuste tõmbetuules asutuses suurepäraselt.
“Suure panuse ja suure t&ou
ml;övõimega inimene,” kinnitab teda aastakümneid tundev
ekskolleeg Piret Palusoo. Tema sõnul koostas Heete Simm ise või
osales suure osa õigusaktide eelnõude koostamisel, mis
Politseiametist välja läksid. On huvitav kokkusattumus, et proua Simm
valmistas ette näiteks seaduse, mille alusel Herman Simm saab endise
politseiameti peadirektorina praegu eripensioni.
Tänu
tippametnike palgale ja pensionile elasid Simmid
tavapensionäridest oluliselt paremini. Peale ridaelamu Sauel oli neil
kaks suvilat (millest üks on müügis), korter Pärnus, mitu
päranduseks saadud maatükki Viljandimaal, Korea päritolu
linnamaastur ja pisike Vene päritolu Mosse-mootoriga kaater (“See
oli tema suur unistus, aga see jättis ta korduvalt merehätta,”
nendib poeg.)
Lisaks armastati palju koos reisida, millest tehti
tuhandeid pilte. Näiteks käidi viimati kolmenädalasel puhkusel
Austraalias. “Oma olemuselt on Herman sebija tüüp. Isegi kui
oli vaba nädalavahetus, ei olnud nad kodus. See on müstiline, palju
ta reisida võib,” muljetab Egon, kes oma sõnul pigem
kadestas paljureisivat kasuisa.
Heete ja Herman Simm registreerisid
sajandivahetusel abielu nii, et kellelegi ei öelnud. Ka viis aastat
varem, kokku kolimise ajal, oli Heete poeg ära kaitseväes. Abikaasad
tutvusid Harju politseiprefektuuris, kus Herman oli prefekt ja Heete
välipolitsei juht. Et emal töökoharomanss tekkis, sai poeg teada
alles siis, kui Herman oli boss politseiametis.
Juba Harju
Siseasjade osakonnas polnud Heete mingi mutrike: ta juhtis talitust, mis
võttis liiklusrikkujatelt lube ja määras karistusi. Selle
ümber liikus palju hämaraid jutte stiilis “kuidas mu tuttav
juhiloa politseist tagasi tõi”. “Tema oli alati aus ja
korrektne,” usub poeg, kelle sõnul ema luges talle juba
jõmpsikana ranged sõnad peale. “Nii kui sina mingit
pätti teed, siis see tuleb mulle. Seda ta rääkis ja tuletas
tihti meelde.”
Oma esimesest abikaasast lahutas Heete
juba 80. aastate algul, kui poeg oli kolmene. Poja suhe bioloogilise isaga,
kellel on uus pere ja lapsed, siiski säilis. Pigem ongi ta käinud isa
jälgedes ja tegeleb autodega. “Ema oli minu jaoks liiga tark,”
muigab Egon. Uus “isa” ei kippunud Egonit kasvatama. “Kui
emaga mingeid arusaamatusi oli, siis tema oli alati leebe ja neutraalne.”
Egon möönab, et ei teadnud siis ega tea ka nüüd
täpselt, kui tähtis mees Herman ikkagi oli.
“Teadsime, et on asjad, mida ta tööl teeb, millest ta
rääkida ei tohtinud.” Et aga mehel, kellega ta aastaid
piltlikult öelda igal õhtul koos “Aktuaalset kaamerat”
vaatas, oleks jälitusmaania või luurefoobiad, ta ei
täheldanud. Kuulivesti tema seljas ja relvi nägi ta aastaid tagasi,
kui Herman töötas politseis.
Usaldamatusest,
probleemidest või koondamisplaanidest tööl kasupoeg ei
kuulnud. Tema teada valmistas hoopis Herman ise ammu koju jäämist
ette. “Ta on nii ammu oodanud, et nad saaksid kaks pensionäri olla
ja lihtsalt rahulikult koos elada.”
Selle asemel kuulas
kasupoeg läinud nädala algul vapustatult, kuidas peaminister
riigitelevisioonis põrutas, et Simmi-sugusele
“tõprale” jääb 15 aastast väheseks. Hirm on,
et kui Herman süüdi mõistetakse, ei näe praegu
61aastane mees vabadust elu lõpuni.
Herman Simmi
34aastane tütar töötab Hollandis Haagis asuvas
üleeuroopalise politseiagentuuri Europol kontoris IT-spetsina. See annab
skandaalile
uue mõõtme. Muuhulgas tegeleb Europol rahvusvahelise
pedofiilivõrgustike ja finantskuritegude uurimisega, mis oleks magus
materjal kellegi šantažeerimiseks. Millega naine täpselt tegeleb,
pole teada. “Tema töö spetsiifika on selline, et sellest ei
räägita,” salapäratseb üks samas majas
töötav eestlane. Kuid väidetavasti peatati mõneks
päevaks ka eestlanna töösuhe Europoliga.
Herman Simm
on kahekordne vanaisa ja püüdis töösõitudel alati
Haagi sattuda, et lapselapsi näha. Hetkel Eesti kurikuulsaima tegelase
tütar keeldub kõigist kommentaaridest. “Minu poolt on ainult
vaikus,” kostab ta pärast jahmunud pausi, et ajakirjanik ta
üles leidis. “Tegemist on sügavalt minu eraelulise probleemiga.
Ma ei leia, et ma peaksin seda avalikult kommenteerima.”
Endistest tipp-politseinikest abielupaar on mõlemad üksikkambris.
Vähemasti Heete Simm pigem rõõmustab selle üle, sest
öösiti võib seinte tagant kuulda ülejäänud
arestimaja “klientide” kisa ja räuskamist. Kui kaua ta
eeluurimise ajal sinna jääb, on selle artikli lugemise ajaks ehk juba
selge.