03.10.2008, 00:00
Kulinaarsete naudingute jagaja
Sikke Sumari uut elu Maarjamaal käis kaemas Heidi Vihma.
Muhumaal on kolm suve tegutsenud Sikke Sumari Nami Namaste kokakool ehk
kokanduse töötuba: itaallasest koka juhendamisel valmistatakse
üheskoos lõuna- või õhtusöök ja
üheskoos süüakse see ka ära. Esimestel aastatel tulid
toiduhuvilised põhiliselt Soomest. Erilist reklaami ta oma Nami
Namastele ei ole pidanud tegema, Sikke Sumari nimi on soomlaste seas hästi
tuntud ja jutud levivad iseenesest – paarikümne aasta pikkune
töö Soome televisiooni saatejuhina, aga eriti tema tuntuim saade
“Kokkisota” (Kokkade sõda) on teinud ta soomlastele vanaks
tuttavaks. “Kokkisota” vaatajanumbrid ulatusid 700 000ni ja
see oli erakordselt populaarne.
Kümme aastat pidas Sikke
Helsingis koos oma abikaasa Tonyga ka menukat restorani ja kokakooli, nii et
kogemused olid olemas. Aga ikkagi – rajada gurmeelik kokakool Muhumaa
külasse on rohkem kui julge ettevõtmine.
Muidugi oli
see täielik risk, tunnistab ka Sikke. 2001. aastal, kui talu osteti,
polnud perel kavas muud kui rajada Muhusse suvekodu. Asjad läksid justkui
iseenesest edasi: koht meeldis, lühikeste suvepuhkuste asemel veedeti
Muhus mõnikord juba pool aastat. Esimesed kokakursused tehti pigem hobi
korras, meelelahutuseks. Kuni ühel hetkel avastati, et elu on täiesti
muutunud: pere kolm last olid suureks kasvanud ja maailma laiali puistunud,
Helsingi restoran maha müüdud, varasemaga ei sidunud enam miski. Oli
aeg midagi uut ette võtta ja Nami Namastest sai kevadest sügiseni
töötav kokakool-külalismaja. Igal aastal satub sinna
järjest rohkem ka eestlasi, tänavuse suve lõpuks olid juba
peagu pooled kursuslased Eestist. Nädalalõpukursused tellitakse
ära juba kevadel, Muhumaa talugurmee on läbi löönud.
Ühe-kahepäevased kokakursused on maailmas laialt levinud,
eriti Euroopa tipp-kulinaariamaades nagu Itaalia ja Prantsusmaa, aga Sikke
Sumari ei pea Muhumaad sugugi kehvemaks – see on Saaremaa Toscana. Nami
Namastes on oma ürdipeenrad ja õunaaed, põllul kasvavad
salatid, oad, kartulid, porgandid, kapsad. Meres on kala, metsas seened ja
marjad, lisaks kohalik metslooma- ja lambaliha – need ongi gurmeekooli
põhiliseks tooraineks.
Suve järel tuleb sügis ka
Muhus. Sellest aastast on Nami Namastele lisandunud Tallinnas Pikal
tänaval asuv Köök – samalaadne kokakursuste koht kui Nami
Namaste, ainult linlikus keskkonnas. Mõlemas kohas juhatavad kokakursusi
professionaalsed kokad, üks neist Abruzzost pärit itaallane Davide
Alberoni, kes tuli Namastesse esialgu ainult pitsaahju ehitama, jäi aga
päriseks – suveks Namastesse ja talveks Kööki.
Lisaks toidukursustele korraldatakse Köögis ka veinidegusteerimisi
ja lõuna- ning õhtusööke.
Suved Muhumaal,
talv Tallinnas, nii võiks mõni aeg elu edasi minna, arvab Sikke.
Päris eestimaisteks pole siiski plaanis jääda: abikaasa Tony
plaanib uue restorani avamist Helsingis.
Sikke elu on teinud
mitmeid käänakuid: ülikoolis õppis ta sisekujundust,
pärast seda on teinud modellitööd, olnud reklaamifirma
copywriter, telediktor ja saatejuht. Paarkümmend aastat tagasi hakkasid
nad koos abikaasaga importima Itaalia toiduaineid. “Itaalia
köögi võidukäik oli poolel teel, Soome polnud suur osa
hõrgutisi veel jõudnud, hakkasime tasapisi neid Helsingi vanas
turuhallis müüma,” meenutab Sikke. Edasi tuli esimene restoran
Tony’s Deli ja kokakool. “Minu elus asjad justkui juhtuvad, ma ei
plaani neid ette, aga küllap olen uudishimulik, sellepärast
võtangi ette uusi asju,” arvab Sikke ise. “Mõnikord
inimesed k
urdavad, et nende elus ei muutu midagi. Aga ei ole nii, kogu aeg juhtub, tuleb
ainult ise valmis olla uuest kinni haarama.”
Sikke on
kirjutanud ka neli kokaraamatut. Esimene neist kannab pealkirja “Rakastan
ruokaa” – armastan toitu. “See on tõsi,”
kinnitab Sikke, “tõepoolest ma armastan toitu ja kõike
head, mis sellega kaasas käib.” Toit pole mitte ainult
näljakustutaja, sellel on ka suur inimesi ühendav jõud.
Kiirustavas maailmas jäävad inimesed järjest
üksikumaks, järjest harvemini saadakse lähedastega kokku.
“Ühine toiduvalmistamine ja üheskoos söömine liidab
inimesi. Kahjuks jääb seda järjest vähemaks, ometi on
söögilaud parim koht, kus pere või sõpradega kokku
saada.
Muidugi on aega vähe ja iga päev ei peagi ise
süüa tegema, seda saab ka poest osta, aga olulisem kui
söögi tegemine on üheskoos söömine, jagamine,
nautimine, ühine ajaveetmine.” See ei sõltu enam ajast, see
on elulaadi küsimus. Inimestele ju meeldib sõprade ja perega olla,
aga ometi tehakse seda aina vähem ja vähem.
“Kõik saab alguse kodust,” arvab Sikke. Tema
lapsepõlvekodus kogunes pere iga päev kindlal kellaajal
üheskoos sööma. “Ema tegi meile armastusega
süüa, minu jaoks on ühine söögilaud ja armastusega
valmistatud hea toit loomulik, iseenesestmõistetav asi. Kui ma
nüüd näen, et inimesed ei ole toidu imettegevast jõust
aru saanud, tahaksin neid selles aidata. Ilmselt sellepärast olen ikka ja
jälle sattunud tegelema toiduga ja selle valmistamisega. Toit on
naudingute ja rõõmude võti.”
Lihtne Tarte Tatin
Vormi põhjale:
Vormi põhjale:
- 50 g võid
- 1,5 dl fariinsuhkrut
- 4–6 kõva haput õuna
- 1,5 dl nisujahu
- 1 sl kardemoni
- 1 tl küpsetuspulbrit
- 100 g pehmet võid
- 100 g suhkrut
- 2 muna