24.10.2008, 00:00
Südame tervist saab kaitsta
Oht haigestuda südame- ja veresoonkonna-haigusesse koosneb nii muudetavatest kui ka fataalsetest faktoritest. Õnneks on esimesi tunduvalt rohkem.
Südame ja veresoonte tervisest räägitakse liialt vähe, on
Eesti südameliidu juht Maire Sirel veendunud. „Eriti kui
mõelda, et südamehaigus ja ajuinsult on maailma peamised
surmapõhjused, mis võtavad igal aastal elu 17,5 miljonilt
inimeselt. Seda on sama palju kui aidsi, tuberkuloosi, malaariat, diabeeti ning
kõikide vähiliikide ja hingamisteede haigusi kokku.
Võrreldes sensatsioonilisemate terviseprobleemidega on inimeste huvi
südamehaiguste ajuinsuldi ja kõrge vererõhu vastu
ebaproportsionaalselt madal ning ettekujutus tervishoiust neil teemadel
väga halb. Selle tulemusena ülehindavad inimesed haruldasemate ja
vähem esinevate ohtudega seotud surmade arvu ja alahindavad neid seoses
levinumate põhjustega, nagu südamehaigus ja insult.”
Kardioloog Marika Heinpalu (PERH) märgib maailma 17,5 miljoni surmajuhu
kohta aastas, et ÜRO prognoosi kohaselt on
südame-veresoonkonnahaigustesse surijate arv aastaks 2030 juba 23
miljonit inimest aastas.
Elu nagu suur treening
Maire Sirel on veendunud, et elu on nagu üks suur treening ning et
see printsiip puudutab kõiki inimesi, päris pisikestest päris
vanadeni.
„Me ei ole fataalselt loodud
südame-veresoonkonnahaigustesse haigestuma ning veresoonte lupjumist
taluma. Kui inimene teadvustab endale ohufaktoreid ning töötab nende
vähendamisega, saab ennetada väga ränki probleeme.”
Üks suur riskifaktor südame-veresoonkonnahaiguste tekkeks on
kardiovaskulaarne üldrisk ehk nende probleemide esinemine perekonnas.
Sünnipära muuta ei saa, ka vanust ja sugu mitte, ent suurem osa
probleemidest on ennetatavad või leevendatavad õiget eluviisi
valides.
Tähtsad ennetusvõimalused on toiduvalik,
liikumine, suitsetamisest ja alkoholist hoidumine ning mõnus puhkus. Hea
ülevaate nende mõjust annab Eesti südameliidu trükis
„Mina ise saan mõjutada oma südame tervist.”
Südamesõbralik toit
Südamesõbralik toit mõjutab vere kolesteroolitaset,
vererõhku ja kehakaalu, mis kõik on
südame-veresoonkonnahaiguste ennetamisel olulised näitajad.
Südamesõbralikus toidus on rohkesti kiudaineid,
mõõdukalt rasva ja napilt soola. Rasvadest on kasulik eelistada
pehmeid taimerasvu ja toiduõlisid.
Lõunasöök
on hõlpsasti kujundatav südamesõbralikuks, kui pidada silmas
taldrikureeglit. Pool taldrikust täidetakse aedviljaga – toorelt,
keedetult või marineeritult. Veerand taldrikut täidetakse
kartulite, makaronide või riisiga ning viimane veerand kala, kana
või lihaga. Viimaste puhul tuleks eelistada südamesõbralikku
valmistamisviisi. Taldriku kõrvale sobivad hästi täisteraleib
ja klaas piima, magustoiduks puuviljad ja marjad.
Tähelepanu
tasub pöörata poest ostetava toidu energia-, rasva- ja
soolasisaldusele.
Südamesõbralik on eelistada
väherasvaseid ja vähese soolasisaldusega toiduaineid.
Liikumine mõjutab südant
Regulaarne liikumine arendab südame töövõimet,
mõjutab soodsalt vererõhku, vere kolesteroolitaset ja veresuhkru
tasakaalu, aitab hoida kontrolli all kehakaalu, lisaks parandab meeleolu
ja lõõgastab.
Juba pool tundi reibast liikumist iga
päev on südame tervisele kasulik. Pole erilist vahet, millise alaga
tegeletakse. Ühtviisi head on käimine, võimlemine,
pallimängud, ujumine, suusatamine, jooksmine, jalgrattasõit,
matkamine, tantsimine, aga ka aiatöö, lume
rookimine ja lehtede riisumine. Oluline on, et liikumine teeks liikujale
rõõmu.
Tubakas ja alkohol
kahjustavad
Suitsetamine ja alkoholi liigne tarbimine
teevad südamele palju kahju, seetõttu tuleks ennast kahjustavast
tegevusest hoiduda.
Suitsetamine ohustab südant mitmel moel:
kiirendab veresoonte lupjumist, vähendab vere hapnikusisaldust ning
suurendab hüübivust ja trombiohtu.
Suitsetamine suurendab
südameinfarkti ja ajuinsuldi ohtu, suitsetamisest loobujal väheneb
haigestumise risk juba poole aastaga. Aastaga väheneb südamehaiguste
risk poole võrra ja 15 aastaga normaliseerub.
Sage ja rohke
alkoholi tarvitamine koormab südant, tõstab vererõhku ja
suurendab kehakaalu, seepärast tasub oma südame tervise nimel
alkoholiga piiri pidada. Naised ei tohiks tarvitada üle ühe, mehed
üle kahe alkoholiühiku päevas. Teadmiseks: üks
alkoholiühik on 10 g puhast alkoholi, näiteks 33 cl lahjat
õlut, 12 cl punast veini või 4 cl viina.
Rõõmus olemine teeb head
Meeleolu ja
enesetunne peegeldavad samuti südame tervist, kuigi seda ei saa otseselt
arvudega väljendada. Rõõmus meeleolu, tasakaal ja
suhtlemislahkus näitavad, kui hästi õnnestub stressiga toime
tulla. Hea uni, puhkus ja lõõgastumine on tervisele kasulikud.
Head suhted kaasinimestega, lähedased sõbrad ja perering aitavad
tervisel paremana püsida. Kasulikud on ka huvid ja harrastused, sest nende
abil saab luua muretuid hetki, mil pole kuskile kiiret ja on hea olla.
Kas olen oma südame vastu hea?
Allikas: Eesti südameliit
- Ma söön enamasti väherasvast toitu.
- Ma söön vähesoolast toitu.
- Ma söön iga päev juurvilja, puuvilju, marju.
- Ma söön harva rasvaseid kooke ja saiakesi.
- Ma kasutan taimerasva ja toiduõli.
- Ma liigun iga päev vähemalt pool tundi.
- Ma ei suitseta.
- Ma ei joo ülemäära alkoholi.
- Ma puhkan ja lõõgastun küllaldaselt.
- Ma olen tavaliselt heas meeleolus.
- Ma oskan stressiga toime tulla.
- Ma tean oma vere kolesteroolinäitu.
- Ma tean oma vererõhunäitu.
- Mu kehakaal on normis.
- Mu vöökoht kaardub sissepoole, mitte väljapoole.
Allikas: Eesti südameliit
Euroopa südametervise harta
Südame- ja veresoonkonna tervise tunnused on järgmised:
Südame- ja veresoonkonna tervise tunnused on järgmised:
- ei tarvita tubakat
- piisav kehaline aktiivsus – vähemalt 30 minutit 5 korda nädalas
- tervislikud toitumisharjumused
- ei ole ülekaalu
- vererõhk alla 140/90
- vere kolesterool alla 5 mmol/L
- normaalne glükoosi ainevahetus
- liigse stressi vältimine