Rakvere suurejooneline Põhjakeskus

Huvitav, kust võetakse need rikkad ja ilusad rahvamassid, millega täita see suurepärane ostukeskus, tuli Anneliis Aunapuule pähe mõte, kui ta oli Rakvere uues Põhjakeskuses veidi ringi vaadanud.

Tohutud mõõtmed, suurejooneline sisekujundus, parim, mis seni siinkandis näha olnud… Arhitekt Raivo Puusepp, kelle aktsiad pärast Tartu kaubamaja olid järsult kukkunud ja Sakala-segadus ei olnud nende väärtust veel reaalselt kasvatanud, on nüüd küll tagasi püüne peal.

Küllap tal on suurkaupluste ja nende tellijatega mitmesuguseid kogemusi, aga SEE on nüüd küll õnnestumine. Sisu sündis koostöös sisearhitekt Peeter Looga (KAMP).

Betoonimaal ja raualasuur

Rakverre on ta rajanud betoonelementidest kaubandushoone, millel on ootamatult selgeltväljenduv iseloom. Halli põhitooni on täiendatud tumedamas hallis toonis ruudustikuga, mis meenutab “kindamustrit“, kudumise skeemi. Kaudselt ka Tõnis Vinti. Ja restoran Kaera Jaani Raekoja platsil…

See on hea idee, mis annab rajatisele moodsalt stiliseeritud rahvalikkuse, mis on ühest küljest värske ja lihtsalt vastuvõetav ning teisest küljest teostuselt suhteliselt odav – tumedamad ruudud on seintele lihtsalt maalitud.

Lisaks ornamendile on hoonet liigendatud sissepääsusid tähistavate, raudoksiidiga lasureeritud betoonelementidest “väravatega“. Fassaadi liigendavad ka tehnilised trepid, mis on suhteliselt hoolikalt kujundatud-teostatud. Hoolimata maja üüratutest horisontaalmõõtmetest on üldmulje terviklik.

See kõik on piisavalt efektne, et mitte lasta hoone fassaadil ainuvõimu haarata möödapääsmatute reklaamplakatite müriaadidel, mis oma kirevuse ja üheplaanilisusega nivelleerivad meie globaliseeruvas maailmas kõiki avalikke ruume.

Sisetänavad, kivid ja puud

Siseruumes on samuti suurt joont. Küll juba veidi ootuspärasemalt, kuivõrd olete hoonet väljastpoolt juba imeks pannud. Siiski ei oskaks oodata nii kvaliteetseid materjale ja korralikku teostust. Võtet, et põranda klinkerplaadid on samasse mustrisse laotud kui fassaadidel kujutatu, võib pidada idee loogiliseks jätkuks, kuid viis, mismoodi on lahendatud koridoriavarustes istepingid, on täiesti ootamatu.

Nimelt on asetatud põrandale ridamisi suuri kivimürakaid, nagu Kalevipoja lingukive, mis pealt siledaks lihvitud. Neist on siin-seal moodustatud kolmikgrupid, keskel suures potis puu. See võte lisab tavalisele supermarketimiljööle uskumatut elegantsi, andes seega silmad ette nii mõnelegi panga teenindussaalile.

Butiikidest-boksidest ja müügisaalidest siinkohal juttu ei teeks, kirjeldan ainult avalikku publikutsooni, sisetänavaid ja fuajeed. Ja veel, peale materjalide ja kujunduse väljapeetuse on terviku mõju märgatav ka hoone tunnusgraafikas, millega on näiteks ohutumaks ja nähtavamaks muudetud klaasvaheseinad.

Vabandage, pidu algas enne katku…

Tähelepanu tõmbas enesele ka valgustuse roll. Valgustuslahenduses on kombineeritud mitut võtet. Esiteks fuajees, peasissepääsu taga on lakke riputatud ridamisi tilgakujulisi valgusteid. Need meenutavad õhupalle, mis on helendavat vett täis valatud...

Kõrgete, läbi kahe korruse ulatuvate vahekäikude ehk sisetänavate lagedes on valgusavad, mille kaudu täidab ruumi teretulnud päevavalgus.

Lisavalgustus on lahendatud põhiliselt kahel moel. Ohtralt on tikitud õhuruumi ereda valgusega rippvalgusteid, mis teise korruse klaaspiirdelt paljunedes tagasi peegelduvad. Teiseks – kaudne valgustus. Laes ei avane, nagu tavalisel poel, tööstusromantika – fermide ja ventilatsioonitorude rägastik –, vaid sinna on paigaldatud läbikumavatest lainep laatidest kate.

Laematerjali kohale on kinnitatud valgustid, mis tekitavad sinna hajusaid laike. See lahendus tõstab ja elavdab lage, muudab selle ruumi veelgi elegantsemaks, kokkuvõttes lausa pidulikuks.

Selles hoones on saavutatud vist üks kaupmeeste unistusi: poe külastamine on kliendile meeldejääv sündmus, lausa poodlemispidu. Mulje on tugev, ehk mingikski vastutasuks rahakoti kergenemisele.

Kodulehelt leidsin info: “Põhjakeskuses on olemas kõik, mida ühelt ostukeskuselt soovida: tuntumad rõiva­brändid ja -kauplused, jalatsi- ja spordipoed, elektroonikapoed, hüpermarket, ehitusmarket, juuksur, solaarium, kasiino ning mitu restorani.“

Plaanis olnud veel jäähall ja spordisaal...

Hoone oli 400 miljonit maksma läinud. Hea, et rajatis sai valmis enne majanduslangust, praegu ei tuleks selline investeering vist enam kõne allagi, isegi “Virumaa ostupealinnas“ mitte.