14.11.2008, 00:00
Ahastuses naine pihib elust panga ohvrina
Vabakutseline tõlkija Rita Valdna süüdistab Hansapanka julmas äris:;* Pank andis reegleid rikkudes miljon krooni laenu firmale, mis ei suutnud seda algusest peale tagasi maksta.;* Täna ei nõua pank raha firma omanikult, vaid tema endiselt;abikaasalt. Naise kodumaja on;arestitud ja ootab sundmüüki.
On kevad 2006. Minu mehe Illar Prueli firmal Grau läheb kõigi
tunnuste järgi hästi. Mehel on alati vaba raha, kodus ei ole
millestki puudust.
Ühel heal päeval tekib Illaril
mõte äritegevust laiendada ja ehitada tootmishoone. Laenu saamiseks
palub ta seada hüpoteek meie kodutalule. Kuigi mul pole põhjust
firma maksejõulisuses kahelda, olen siiski ettevaatlik.
Aga usun, et kes see ikka oskab firma krediidikõlblikkust
paremini analüüsida kui panga analüütikud. Nendele on see
töö ja seaduslik kohustus.
Hansapank tunnistab
osaühingu Grau majandustegevuse edukaks ning annab ligi miljon krooni
laenu. Rahuliku südamega annan mõni päev hiljem oma allkirja
hüpoteegilepingule.
Tootmishoonet Illar ei ehita, sest tal
tekivad mingid paremad ja kiiremat rahastamist vajavad projektid. Mind ta
neisse ei pühenda. Muretsemiseks pole põhjust, raha on peres
endiselt.
Äri toimib. Paraku läheb lõhki kooselu.
Sõlmime notari juures abieluvaralepingu. Grau OÜ läheb koos
Hansapanga miljoniga Illarile. Talu jääb mulle. Muidugi koos
hüpoteegiga, kuid selles osas ei teki mul mingeid kahtlusi.
Kulla prouake, makske eksmehe firma võlad kinni!
Tänavu mais helistab mulle Hansapanga laenuhaldur Annely
Jõgi. Grau ei ole tasunud viimast laenumakset.
Laenuhaldur
lööb mu tummaks: “Kulla prouake, võtke nüüd
jalad selga ja jookske mõnda panka kodulaenu järele ning makske
Grau võlg meile ära. Kogu see raha on ju läinud teie
häärberisse, kus te praegu elate.”
Võtan
ühendust Illariga. Ta tasub hilinemisega laenumakse. Kuu aja pärast
kordub sama ja nüüd juba jäädavalt – Grau käest
ei tule panka enam sentigi. Laenuhaldur ütleb, et Illar helistas ja teatas
oma maksejõuetusest ning ühtlasi soovimatusest maksta, kuna
kogu seda miljonit kasutavat praegu mina.
Järgnevad laenuga
tegelevate töötajate (Annely Jõgi, Maris Allmann, Ülle
Kreeps) rünnakud minu vastu nõudega võlg Grau nimel ära
maksta. Kaasnevad ähvardused mult kodu ära
võtta. Küsin, miks ei nõuta Grau
käest võlakohustuse täitmist. “Aga Graul pole
midagi, teil on maja.”
Suhtlemine Illariga ei anna midagi.
Maksta ta ei kavatse.
Maksa pangale võlg või
me tuleme kodu kallale!
Pöördun laenuhaldurite
poole palvega anda mulle üle võlanõue Grau OÜ vastu, et
saaksin ise võlga pangale tasuda ning kohtu kaudu seda Grau käest
tagasi nõuda. See ei tule kõne alla.
Laenuhaldurite
ettepanek on jätkata Grau nimel makseid. See tähendaks, et Grau on
süüst puhas ja minul puudub ka lootus midagi tagasi saada.
Alternatiivina pakutakse mulle uue laenu võtmist ja selle eest Grau
võla tasumist. Ma ei saa sellega nõustuda.
Esitan
palve Hansapanga juhatusele anda mulle üle võlanõue Grau
vastu. Kinnitan oma valmisolekut koheselt jätkata
laenujäägi tasumist.
Vastust ei tule. Järgnevad
laenutöötajate nõudmised – kas maksan Grau nimel
edasi, võtan uue laenu või tullakse mu kodu kallale!
Pank keeldub paberite näitamisest
Asi tundub
üha imelikum. Pangal on laen, mida võlgnik ei maksa. Samas on
kolmas isik (ehk mina), kes anub võlanõude üleandmist ja
tahab ise laenu maksmist jätkata. Ja seda ei lubata.
Palun
laenuhalduritel mulle näidata laenuga s
eotud dokumente.
“Teil pole selleks õigust.”
Olen imestunud – minult nõutakse peaaegu miljonit ja mul
pole õigust näha dokumente, mille alusel seda nõutakse.
Viitan laenulepingu punktile, mis otseselt mulle selle õiguse
tagab.
“Sellele ei oska me vastata.”
Palun ennast
kokku viia mõne pangatöötajaga, kes oskaks vastata.
“Teil pole selleks õigust.”
Miks mul selleks
õigust ei ole?
“Sellele ei oska me
vastata.”
Pank ähvardab musta
nimekirjaga
Ootamatult “avastavad”
pangatöötajad, et olin olnud Rootsi kodanikule kuulunud ja neli
aastat tagasi likvideeritud firma East-West Machine juhatuses. See firma
jäänud aastal 2001 krediitkaardi eest pangale 30 000 krooni
võlgu.
Kuulen sellest esimest korda. Kuna aga olen olnud
kunagi seotud võlgnikust firmaga, siis olen nüüd “mustas
nimekirjas”.
Ülle Kreeps teatab mulle: “Eeldusel,
et tasute kahe nädala jooksul ära kohtuotsusega osaühingult
East-West Machine väljamõistetud krediitkaardi kohustuse summas 30
558,98 EEK,
vormistame OÜ Grau laenulepingust tulenevad kohustused
ümber Teile.”
Ja üldse ei ole mul loota
Hansapangalt mingeid krediiditooteid, kuni ma seda võlga ei tasu!
Olen viimased kümme aastat olnud Hansapanga klient, elanud sama
nime all samas kohas ja mind pole kordagi teavitatud, et pank seob mind mingi
võlgnevusega.
Ei mainitud seda ka aastal 2006, kui
kirjutasin alla hüpoteegilepingule. Ega ka 2008. aasta alguses, kui tegin
endale oma firma ja avasin sellele arve Hansapangas.
Ja
üleüldse: “Kui te seda East-Westi võlga ei maksa, anname
teid Krediidiinfosse ning te ei saa mitte kusagilt laenu!”
Kui
aga oleksin vagusi ja tasuksin laenumakseid Grau nimel edasi (12 aastat, 8500
krooni kuus), siis unustaks pank kõik minu
“patud”.
Laenukaustas puuduvad nõutavad
paberid
Uurin seadusi. Tutvun krediidiasutuste seadusega,
Eesti Panga presidendi määrustega ja paljude muude aktidega.
Varustatud teadmistega oma õigustest ja panga kohustustest, nõuan
võimalust tutvuda laenutoimikuga.
Seda mulle lõpuks
septembris võimaldatakse. Toimikus on laenuleping, hüpoteegileping
ja kinnistu hindamise akt.
Ei ole dokumente laenu taotlemise kohta,
ei ole laenuanalüüsi, ei ole laenu väljastamise otsust, ei ole
firma majandustegevuse aruandeid (mida firma pidi iga kvartali kohta esitama),
ei ole ühtki muud paberit, mille olemasolu laenutoimikus nõuab
Eesti Panga presidendi määrus ning mille sätestab ka laenuleping
ise.
Hämmastunult katsun selgeks saada, mis kombel ja mille
alusel Grau OÜ ülepea laenu sai.
Taas tuttavad vastused:
“Teil pole õigust... me ei oska vastata...”
Üritan saada seletust faktile, et Grau OÜ ei ole kahe ja poole
aasta jooksul oma majandustegevusest pangale aru andnud ning pank on sellega
leppinud. Ei mingit vastust.
Esitan pangale palve korraldada
sisejuurdlus, et selgitada välja, mis, miks ja kuidas selle laenuga on?
Maris Allmann vastab: “Edastasime Teie taotluse panga
vastavuskontrolli ja sisejärelevalve osakonnale.”
Paari
nädala pärast uurin, kaugel asi on. Maris Allmann vastab:
“Sisejuurdlus ei tuvastanud laenu väljastamisel ega ka hilisemal
perioodil pangapoolseid eksimusi. Laen on väljastatud ja hinnastatud
vastavalt AS Hansapangas kehtinud tootetingimustele ning vormistatud
korrektselt.”
Sisejuurdluse protokolli
mulle ei anta.
Kas Illar ja pangatöötajad
mängisid kokku?
Uurin edasi ja avastan, et augustis on
Illari 70aastane ema moodustanud firma Kuklane, mille teine juhatuse liige on
Illar. Eks ta ole – Grau arve on külmutatud, aga äri peab ju
edasi ajama.
Äriregistrist saan Grau OÜ majandusaasta
aruanded. Selgub, et firma kasum oli kolme laenutaotlusele eelneva aasta
jooksul (2003–2005) keskmiselt umbes 2000 krooni kuus.
Aruannetest puuduvad autoliisingud ja muud võlakohustused. Firmal ei
olnud ühtki töötajat.
Ainuomanik Illar ei saanud
üle kolme aasta sentigi palka.
Ometi andis pank firmale
miljoni laenu. Ka kõige pealiskaudsema analüüsi korral pidid
kõik asjaolud panga rahandusasjatundjatele selged olema.
Seega oli algusest peale selge, et laenu ei ole võimalik tagasi
maksta. Et maksed toimuvad nii kaua, kuni saadud miljonist jätkub. Et igal
juhul pööratakse nõue minu kodu vastu.
Ja seda
teadsid nii Illar kui ka pank. Minule ei maininud kumbki pool, et
hüpoteegi seadmise lepingule allkirja andes kinkisin tegelikult oma maja
pangale. Uskusin oma abikaasat, uskusin võõra rahaga maalitud
ilusat fassaadi, uskusin Hansapanga ausust, korrektsust ja seaduskuulekust,
uskusin kõike seda, mida üks normaalne inimene usub.
Siit selgus ka vastus küsimusele, miks pank ei tundnud kahe aasta
jooksul Grau tegevuse vastu vähimatki huvi. Mis sa ikka kontrollid, kui
tead algusest peale, et asi on mäda.
Samuti selgus, miks mulle
ei antud üle võlanõuet. Sel juhul oleks ju pidanud esitama
kogu dokumentatsiooni ehk siis oleks ilmsiks tulnud terve see pettus.
Ja selgeks sai, miks pangatöötajad mind pool aastat
äärmiselt ebaviisakalt ja jõhkralt ründasid – soov
oli väike inimene nii ära hirmutada, et ta suurema
“karistuse” kartuses vaikselt ja vaguralt oma kodu maha
müüks ning sellega jääks kogu loo sisu igaveseks
sahtlisse.
Laenuleping oli minu tüssamine
Oktoobris palkan juriidilise esindaja. Vormistame minu kinnistu
hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu tühistamise
avalduse.
Kuna laen sai teoks ainult selle tõttu, et teised
lepingupooled (Illar ja Hansapank) varjasid minu eest tegelikke asjaolusid ning
jätsid mulle teadlikult olukorrast vale ettekujutuse, lubab
tsiviilseadustik mul tehingu tühistada.
Esitame
tühistamisavalduse kõigi faktide, seadusepunktide ja argumentidega
Hansapangale.
Ning teeme ettepaneku leppida kokku kohtumine notari
juures, et hüpoteegi tühisus fikseerida.
Hansapanga
juristi Annemari Õunpuu teatab, et panga arvates on
hüpoteegileping kehtiv.
Pank tahab talu
sundmüüki panna
Minu advokaat saadab pangale veel
korra kirja, milles kordame oma soovi.
Saadame ülevaate
olukorrast ka Swedbanki juhatusele, Finantsinspektsioonile ja Eesti
Pangaliidule. Vastuseid ma ei saa.
5. novembril tuleb paks
kiri kohtutäitur Kairi Kummilt minu kodu sundmüügi kohta. Mul ei
jää muud üle kui pöörduda ise kohtusse.
Swedbanki Grupi poliitika sisaldab tõotust:
“Swedbanki [–] käitumisviis on eetiline ja
läbipaistev. [–] Samuti tegutseb ettevõte
kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning rahvusvaheliste normide ja
tavadega.”
Võin öelda, et Eestis see ei kehti.
Swedbank Eesti juht Priit Perens: Mõtle, enne kui lepingu sõlmid!
- Panga ülim ülesanne on hoida pangasaladust, seepärast ei saa ei mina ega ükski teine panga esindaja kommenteerida ühegi kliendi ja panga suhet puudutavaid üksikasju. Märgin siiski, et artiklis toodud kliendi väited moonutavad mõneti tegelikku olukorda.
- Tagatise andja õigus laenudokumentatsiooniga tutvumisel on tõepoolest piiratum kui laenusaaja enda oma. Pangal ei ole õigust tagatise omanikule avaldada laenu väljastamise analüüsiks pangale esitatud andmeid ilma laenusaajast kliendi kirjaliku nõusolekuta. Õigus on tutvuda vaid tagatava laenulepinguga ning maksekohustuse täitmisega laenusaaja poolt.
- Eesti Ekspress kajastab ühe pere jaoks kahetsusväärse pöörde võtnud valusat lugu, mis tuletab meelde, kui suure tõsidusega tuleb suhtuda kohustuste võtmisesse ja täitmisesse ning sellega seonduvatesse riskidesse, sh varale hüpoteegi seadmisesse.
Vara omanik peab kindlasti arvestama, et eri asjaolude kokkulangemisel võidakse tagatis pöörata täitmisele ehk maakeeli öeldes tuleb vara võetud laenu tagasimaksmiseks müüa.
- Pank lähtub vaba tahte alusel sõlmitud kokkulepetest, arvestades kõikide panga klientide huvisid.
Pank ei ole huvitatud tagatisvara müügist. Panga esimene huvi on, et kliendid suudaksid võetud laenu tagasi maksta. Panga jaoks on tagatise realiserimine viimane ja äärmuslik vahend. Kui kliendil tekib laenu tagasimaksmisel probleeme, siis on meie esimene nõuanne tulla kohe panka ja infot juhtunu kohta jagada. Oluline on hakata esimesel võimalusel probleemi otsast harutama ja leida mõlemaid pooli rahuldav lahendus.