Kukerpillid & Metsatöll “Suured koerad, väiksed koerad”

Titaanid vahetavad lugusid.

Kukerpillid & Metsatöll

“Suured koerad, väiksed koerad”

(Must Hunt Records)

Suur tänu, Metsatöll, tõesti, et selle projekti ette võtsite! Kuigi kirjade järgi tundub teenelise simmanibändi ja populaarsete raudmeeste ühele plaadile panek raskestiteostatav, siis mõlema kvarteti profiile vaadates pole siin imelikku midagi. Mõlemad bändid on ju näiteks suured lastelemmikud: kukrid käisid kunagi igasugu vastavates telesaadetes ja ka töllide lihtsameelne ätituud ja karused väljendid lähevad nii eelikutele kui ka varasele koolieale hästi peale. Ning toredaid taadihabemeid kasvatavad mõlema bändi liikmed.

Aga põhjus, miks ma ikkagi tahtsin tölle projekti eest tänada, on see, et siit plaadi pealt kuulen siiski, et Kukerpillid ei ole surnud, lubjastunud, süldistunud ega vanunud, nad on suurepärases vormis. Anna neile aga ülesanne ja toorik ette ja küll nad sulle vahva oopuse nikerdavad. Pillide “Lahinguväljal näeme...” (vanade versioonis näiteks pealkirjas esitatud ähvardus muide puudub), “Merepojad” ja “Kotkapojad” on täis põnevaid ja ootamatuid lahendusi, nüansse, käike ja suurepärast instrumentalistikat, stiilsetest vokaalharmooniatest, kergest irooniast ja väikesest pilkest rääkimata. Täitsa uhke on olla riigis, kus sellised vanad peerud-ätid näitavad, et pole siin maha kanda midagi.

Metsatöllude “Pojad on mul õige naksid”, “Suured koerad...”, “Pole sul tarvis teada” viivad aga mälestused (jälle) kunagiste tudengibändiürituste valda, kus ikka ja jälle mõni kokkuklopsitud projekt tuli vaimukale ideele naelutada metaliklišeed kokku üldtuntud rahvalike viisidega. Päris pull ikkagi.

5