09.01.2009, 00:00
Siseveendumuse kohaselt
Kas kohtunik Violetta Kõvaski otsust võisid mõjutada tema pereliikmete poliitilised vaated?
“Püsti, kohus tuleb!”
Korpulentse ja toimeka proua
suust, kes töötab Harju maakohtu kohtusaali nr 302 sekretärina,
ei kõla see lause sugugi hirmuäratavalt. Kõik kolm
kõledas saalis viibivat inimest kiirustavad toolidega kolistades
sellegipoolest tõusma ning nüüd kõnnib uksest sisse
kohtunik Violetta Kõvask.
Ta on 52aastane naine, kes
näeb välja oma aastatest noorem – võib-olla tänu
sellele, et soengut elavdavad paar blondeeritud salku –, kuid samas on
õlad musta talaari all längus, otsekui lasuks neil nähtamatu
raskus. Kontsad klõpsuvad, teravad mustad saapaninad välguvad ja
hetk hiljem on Kõvask jõudnud aknani, pöörates
külmale talvepäevale selja. Ta istub rangele mustale puutoolile,
mille seljatuge kaunistab riigivapp, ja heidab prillide alt saali terava pilgu:
“Võime siis alustada.”
Violetta Kõvask on
“hästi sirgjooneline inimene, inimene, kes tekitab aukartust”,
ütleb Harju maakohtu kunagine pressiesindaja Aet Truu. “Konkreetne,
läbinägev, omamoodi huumorimeelega, ent mitte kunagi intriigidesse
või klatšijuttudesse laskuv.” Jah, Truu tunnistab, et algul
ta isegi kartis veidi Kõvaskit, kes muutus aja jooksul üheks tema
“lemmikkohtunikuks”.
Pretendeerimata mingitele
üldistustele, lihtsalt vaadates üksikuid lahendeid, jääb
Violetta Kõvaskist range õigusemõistja mulje
tõepoolest. Oli 30. juuni 1993, kui Lennart Meri ta Tallinna Linnakohtu
kohtunikuks määras, ning järgnenud aegadel on Kõvask
olnud eesistuja nii Mait Metsamaa mõrvaprotsessil kui ka Eduard Wiiralti
“Põrgu” varastamise loos, rääkimata kurioossest
kohtuasjast, mille käigus Olev Remsu hages Urmas Otti, kes oli
kombineerinud tema nime verbidega “k...en” ja “s...un”.
Ja kõik said karmi karistuse; absoluutselt kõik.
Metsamaa tapmise tellinud Keskturu eksjuht Polištšuk
mõisteti trellide taha üheksaks aastaks, “Põrgu”
ostja Harry Klein (tõsi, varemgi kohtulikult karistatud) saadeti
vangimajja 3 aastaks, 11 kuuks ja 22 päevaks ning Urmas Otti trahviti
solvavate sõnade kasutamise eest 10 800 krooniga. Isegi avalikkusele
täiesti tundmatu L. L-i, kelle sundmõte oli 2005. aasta
jõulude eel varastada endale “Rakvere jõulupraadi”
(Sikupilli Prismas katsetas ta praevargust kolmepäevase vahega kaks korda,
ikka ebaõnnestunult), mõistis Kõvask vangi neljaks
kuuks.
Ja nüüd, 6. jaanuaril 2009, tegi see Dihlofossina
kange kohtunik otsuse, mida ei oodanud temalt peaaegu keegi: kuulutas
süütuks Dmitri Linteri, Maksim Reva, Dimitri Klenski
ja Mark Sirõki, kellele prokurör oli nõudnud karistust
aprillirahutuste korraldamise eest.
“Tuleb korraldada
üldstreik, trantsport seisma panna, mida iganes,” hurjutas
anonüümseks jääda soovinud internetikasutaja
Õhtulehe veebis (kirjaviis muutmata).
“Kohus on
selgelt ilmutanud, et on poliitiliselt sõltuv,”
süüdistas endine suursaadik Venemaal Mart Helme.
“Ma kindlasti ei oodanud sellist otsust,” tunnistas Ekspressiga
vestelnud vandeadvokaat Aivar Pilv. “Ei taha advokaadina anda mingit
hinnangut õigusvaidluse kohta, aga ajakirjanduses avaldatu põhjal
[–] olen veendunud, et meie karistusseadustikus on paragrahve, mille
alusel oleks saanud nimetatud isikuid kohtu alla anda ja süüdi
mõista.”
Kohtuotsuse motivatsioonis puudus juriidiline
argumentatsioon, teatas Triin Bergmann, riig
iprokurör.
Ent Violetta Kõvask lahkus kontsade
klõpsudes saalist, vajutas nuppu ja jäi, nägu vastu liftiuksi,
ootama tõstukit, mis ta ära tema kabinetti viiks. Kõvaskit
tuntakse kui inimest, kes ei jaga intervjuusid, ning mõistetavalt on see
ka põhjus, miks me temast nii vähe teame.
Vaid
veidi üksikuid avalikke fakte – et kohus.ee veebilehe andmetel
teenis Violetta Kõvask 2007. aastal brutopalka 493 579 krooni ja 19
senti; et kinnistusraamatu kohaselt soetas ta 2002. aastal Hansapangast
võetud laenu abil Saku valda 1174ruutmeetrise elamumaa, makstes
võla ära kolme aastaga; et kõrgema astme kohtutes on tema
kriminaalasjus tehtud otsustest jäänud muutmata 41,7 protsenti
(näitaja, mis kohtunike tabelis kenasti äärmuste – 95,5 ja
10 protsenti – vahel). Et endine prokurör ja hilisem luuletaja Irja
Tähismaa on oma blogis kirjeldanud Kõvaskit kui
“kurja” kohtunikku, kes “sundis prokuröridele peale vene
keelt”: “Kord kui kangekaelselt tõlki nõudsin,
nähvas Kõvask ülbelt, et ei saa, räägid nii
hästi kui oskad. Talle kohe meeldis end väga tähtsaks
teha.”
Et Violetta Kõvask ise räägib
Postimehe legendaarse kohtureporteri Tiiu Põldi kinnitusel
võrdselt hästi mõlemas keeles.
Spekuleerida
küsimuses, miks kohtunik Kõvask sellise (Mart Laari sõnul
“õiglustunnet sügavavalt riivava”) otsuse tegi,
võib olla viljatu vaev. Esmalt – nagu ütleb Aivar Pilv
– ongi Eesti kohtupraktika “suhteliselt ebaühtlane ja
järjest enam ettearvamatu”. “Juristid inimestena
tõlgendavad erinevaid õiguslikke situatsioone
erinevalt.”
Teiseks, nagu lausub Pilv, toimib Eestis
võistlev kohtumenetlus, mis tähendab seda, et prokuratuur otsustab,
millise paragrahvi alusel ta inimese kohtu alla annab. “Kohus ei saa
süüdistust muuta, vaid peab andma hinnangu selle
süüdistusakti alusel, millega inimene on kohtu alla antud.”
Ning kolmandaks... jah, kolmandaks õppis Tartu ülikooli
õigusteaduskonna 1919.–1989. aastatel lõpetanute nimekirja
kohaselt koos Violetta Kõvaskiga õigusteaduskonnas Vladimir
Kartsev (mõlemad lõpetasid kaugõppes 1985. aastal).
Samal aastal sündis Violettal tütar, kes sai nimeks
Mariann Kartseva.
Aprillirahutuste järel andis
Pronkssõduri kaitseks ja Eesti politsei jõhkruse vastu
protsestiallkirja aga keegi Marianna Kartseva (allkiri on leitav aadressilt
http://9may.eu/records/index.php?page=126).
Me ei tea, kas allkirja
andnu on kohtuniku tütar, ja lõppkokkuvõttes (ning
puhtteoreetiliselt rääkides) pole sellel ka mingit määravat
tähtsust, millised on ühe täiskasvanud kohtuniku
täiskasvanud lapse poliitilised vaated.
Nagu ütleb Aivar
Pilv, teeb kohtunik Eestis otsuse ja “annab õigusliku hinnangu oma
siseveendumuse kohaselt, jälgides kõiki ausa ja õiglase
kohtumenetluse põhimõtteid”.
Kohtunik naeratab, ent ei kommenteeri
From: Violetta Kõvask [mailto:violetta.kovask@just.ee]
Sent: Tuesday, January 06, 2009 2:37 PM
To: Krister Kivi
Subject: RE: palve Eesti Ekspressilt
Lugupeetud pr. K.Kivi
Soovin Teile Head Uut Aastat J
Kahjuks pean teatama, et aega pole kohe üldse L
Paremate soovidega
V.Kõvask