16.01.2009, 00:00
Estonian Airi 66 lendu katkise kütusepaagiga
Eesti rahvuslik lennukompanii kasutas suvel täie teadmise juures 66 korda üht reisilennukit Boeing, kuigi kahtlustas, et selle kütusepaak laseb läbi.
Lennuameti peadirektor Koit Kaskel ütleb Ekspressile, et
Estonian Air rikkus lennuohutusnõudeid.
Kuna juhtumi
menetlemine pole veel lõppenud, ei taha asjaosalised juhtunu kohta
detailset info anda. Ekspressil õnnestus teada saada, et üldjoontes
toimusid asjad järgmiselt.
Estonian Airil oli mullu kuus
Boeing-tüüpi reisilennukit. Juuni lõpus avastati neist
ühe – 142 inimest mahutava Boeing 737-300 – alt väike
kütuseloik.
Lennukitel on kolm kütusepaaki: kaks tiibades
ja üks kere all. Loik näitas, et läbi võib
lasta kerealune mahuti. See paak mahutab seitse tonni kütust ja on
nii suur, et sinna saab inimene sisse pugeda.
Kütuse tilkumine
tuli välja lennukite seisuplatsil täiesti hariliku tehnilise
teenindamise käigus.
Lennukite tehnilist teenindust ei tee
Estonian Air ise, vaid ostab teenuse sisse aktsiaseltsilt Air Maintenance
Estonia. Too ettevõte kuulub ühte gruppi Põhjamaade
lennufirmaga SAS.
Pärast iga teenindust annavad tehnikud
allkirja, et õhusõidukiga on kõik korras.
Miskipärast näitasid paberid ka seekord, et kõnealuse
Boeingiga pole probleeme.
Lennuk jõudis teha veel 66
lendu(!), enne kui teenindusfirma vea avastamise kirjalikult üles
tunnistas ja paak ära parandati.
Lennunduses tuntakse
nelja sorti paagivigu. On olemas plekk (stain), nõrgumine (seep), tugev
nõrgumine (heavy seep) ja jooksev leke (running leak).
Kaks
esimest lubavad teatud tingimustel edasi lennata. Jooksva lekke puhul, kui
kütuselaigu läbimõõt ületab 15 minuti jooksul kuus
tolli ehk umbes 15 cm, ei tohi lennuk mingil juhul õhku
tõusta.
Ekspress ei tea, kui suure veaga seekord tegemist
oli. Lennuamet leidis, et seda ei teadnud ka Estonian Air
ise. Lennukompanii ei järginud lekke ilmnemisel ettenähtud
protseduure lekke iseloomu (ulatus, täpne asukoht) tuvastamiseks, niisiis
ka ettevõttele endale polnud vea täpsed asjaolud teada. Sellest
hoolimata jätkas firma lennumasina kasutamist.
Estonian Airi
president Andrus Aljas kinnitab, et lekkiva lennukiga pole Estonian Air
reisijaid vedanud. “Seal ei olnud kämblasuurust auku, kust oleks
kütust sorinal välja nirisenud. Mingit ohtu reisijatele ei olnud. See
on kõige olulisem. Lennuamet oleks meilt muidu kohe järgmisel
päeval tegutsemisloa või lennuloa ära võtnud.”
Tegelikult sai lennuamet asjast teada alles augusti keskel ehk rohkem
kui kuu aega pärast juhtunut. Estonian Airi juhtide sõnul tegid nad
ettekande ise. Hilinemisest pole aga mõtet rääkida, sest
reeglid ei ütle, kui kiiresti peab võimusid lekke või selle
kahtluse korral teavitama.
Ka Lennuameti peadirektor Koit Kaskel
kinnitab, et seekord “reaalset ohtu inimeste eludele ei olnud”.
Puudus ka võimalus, et Boeing oleks lennu ajal nii palju kütust
kaotanud, et bensiin otsa saab ja lennuk koos reisijatega alla kukub.
Samas möönab Kaskel, et tegemist oli suure riskiga –
ajaloost on teada rida kütuselekkest põhjustatud õnnetusi.
Lekke reaalsel olemasolul piisanuks vaid juhuslikust sädemest, et
süüdata kütuseaurud.
Lennuameti arvates ei
tohtinuks Estonian Air sellist lennukit kasutada.
Ilmselt arvate
nüüd, et lennufirmal on varnast võtta hea põhjendus: me
ju ei teadnud midagi, paberite järgi oli Boeingiga kõik
korras!
Tegelikult polnud asi päris nii.
Firma sai
kahtlasest kütusepaagist teada väga kiiresti (seda öeldi
teenindusfirmast, kuid ei pandud
paberitesse) ja algatas sisejuurdluse.
Loogiline olnuks suunata
lennuk kohe remonti. Estonian Air saatis aga kahtlase kütusepaagiga
lennuki täiesti teadlikult uuesti reisijaid vedama.
Firmajuhid
tõlgendasid lennundusreegleid nii, et kõnealuse Boeingi puhul
piisas vaid tiibades asuvate paakide kasutamisest. Seetõttu ei
saanud kõnealune lennuk teha pikemaid, kolme-neljatunniseid
lende (näiteks Barcelona liin) ja firma pidi
oma õhusõidukite kasutamise graafiku ümber tegema.
Kuna lekkekahtlusega oli keskmine paak, ei tekkinud suuri
probleeme ka lennuki tasakaalustamisega.
Küsimuse peale, kas
alumine paak oli kõigil 66 lennul kütusest täiesti
tühi, ütleb Estonian Airi lennundusdirektor Maido Veebel, et ta ei
saa seda kinnitada. Aga paak pumbati kohe tühjaks ja rohkem ühtki
loiku ega loigukest ei tekkinud.
Veebel kinnitab: “Mitte
ükski kapten ei lenda katkise lennukiga!”
Lennuki
kaptenid teevad enne iga lendu lennuki ümber põhjaliku vaatluse.
Neil on vea avastamise korral täielik õigus lendamast keelduda.
Estonian Airi juhatuse liige Rait Kalda rõhutab, et mitte
keegi ei saa kaptenit lendama sundida: “Kui kaptenina näed loiku,
siis ütled, et ei, sõbrad, ma ei lenda!”
Kust täpselt paak kütust läbi lasi ja millisel põhjusel
auk või mõra mahutisse tekkis, ei tulnudki välja. Estonian
Airi poolt Inglismaalt kohale kutsutud spetsialistid leidsid, et umbes poole
meetri kõrguses pimedas paagis pole mõtet täpset lekke
kohta otsida. Lihtsam on kogu paak uuesti hermetiseerida.
See
lubabki firmal praegu rääkida, et tegemist polnud lekkega, vaid lekke
kahtlusega.
Rait Kalda sõnul tehakse hermetiseerimist
alati kahekesi. Kuigi paak pumbatakse enne spetsialisti sisseminekut
bensiiniaurudest nii tühjaks kui võimalik, võib seesolija
ikkagi mürgituse saada. Seetõttu peab tema kaaslane paagi ava
juures seesolijaga rääkima, et näha, kas too on ikka teadvuse
juures.
Estonian Air ei teinud lennuki tootjale Boeingile juhtumi
kohta eraldi ettekannet. Küll läks paagiviga kirja korra kuus
tehasesse saadetavasse raportisse.
Lennuametile laekus kiri juhtunu
kohta augusti keskel. Kuigi Estonian Air oli algatanud firmasisese uurimise,
moodustas Koit Kaskel kohe kolmest ametnikust koosneva uurimisrühma.
“Lihtsamate intsidentide puhul piisab, kui neid uurib firma
ise,” ütles Kaskel. “Kuid ka meie suhtume asja täie
tõsidusega, sest tegemist on reisijateveoga. Reisijad tahavad saada
ohutult punktist A punkti B.”
Eeskätt huvitab
lennuametit, miks usaldas Estonian Air nii palju oma teeninduspartnerit Air
Maintenance Estoniat. Miks väitsid paberid üht, aga tegelik seis oli
teine? Kas lennufirma järgis ikka kõiki vea avastamise
järgseid protseduurireegleid? Mida teeb lennufirma, et sellised juhtumid
tulevikus enam ei korduks?
Lennuameti uurimiskokkuvõte valmis
detsembris. See saadeti koos ettepanekutega edasi majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumisse ning Estonian Airi. Lennukompanii peab oma
vastuse juhtunu ja pärast seda rakendatud meetmete kohta esitama tulevaks
esmaspäevaks.
Vastusest sõltub, mida lennuamet Estonian
Airiga peale hakkab. Kaskel keeldub igasugustest spekulatsioonidest. Lennuameti
otsus muutub avalikuks pärast selle langetamist.
Estonian Airi
suhtejuhi Ilona Eskelineni sõnul on praegu kõik korras.
Estonian Air läbis sügisel rahvusvahelise
õhutranspordiassotsiatsiooni IATA põhjaliku auditeerimise. IATA
tegi ettepanekuid teatud protseduuride selgem
aks ja täpsemaks sõnastamiseks. Pärast vastavate muudatuste
sissekandmist käsiraamatutesse tehti detsembris täiendav kontroll.
Siis sai Estonian Air kaheks aastaks IATA turvasertifikaadi.
Mitu allikat on Ekspressile öelnud, et lennufirma võis suvel
kahtlast lennumasinat kasutada kehva majandusolukorra tõttu.
Üks kuuest Boeingist oli samal ajal rikke tõttu remondis ja veel
ühe lennuki rivist välja langemise korral pidanuks ettevõte
hankima kiirkorras lisalennuki. Selline pikema etteteatamiseta rent on
väga kallis.
Estonian Airi president Andrus Aljas väidab,
et see jutt ei vasta tõele. Teise lennuki üürimine ei
tulnud isegi kõne alla, sest firma meelest oli Boeing reisijate
vedamiseks piisavalt ohutu.
“Me ei tee ohutuses mitte mingit
hinnaalandust,” kinnitavad Estonian Airi juhid. “Estonian Air ei
ole lennanud ühtki lendu lekkiva paagiga lennukiga. Konkreetsel juhtumil
oli tegemist keskmise kütusepaagi lekke kahtlusega, aga lennuk tunnistati
meie koostööpartneri poolt lennukõlbulikuks ning
vältimaks igasuguseid riske, lendas Estonian Air selle lennukiga
konkreetsesse paaki kütust tankimata. Spekulatsioonidel kõrgendatud
riski teemal ei ole mitte mingisugust alust.”
Igal juhul tuleb
see lugu avalikkuse ette Estonian Airi jaoks väga kehval ajal. Firma kaks
suuremat omanikku SAS ja Eesti riik (ehk majandusministeerium) peavad praegu
kõnelusi, kumb kumma osaluse ära ostab.
Jutt kahtlase
paagiga lennukist ei anna lisa Estonian Airi väärtusele ega ka
reisijate arvule.
Kütuselekkega seotud lennuintsidendid
Traagilisemad
Õnnelikumad
Värskemad
Traagilisemad
- 7. mai 1970: Air Canada DC-8 neljas mootor saab ebaõnnestunud maandumiskatsel vigastada, piloot läheb teisele ringile, kuid kütus plahvatab õhus. Hukkub 109 inimest.
- 25. juuli 2000: Air France’i New Yorki startiv Concorde (pildil) saab Pariisi Charles de Gaulle’i lennurajal olnud titaanitükist vigastada, lõhkev rattakumm vigastab kütusepaaki ning kütus süttib, lennuk suudab õhku tõusta, kuid kaotab juhitavuse, hukkub 113 inimest.
Õnnelikumad
- 24. august 2001: Torontost Lissaboni lendav Air Transati Airbus 330-200 jookseb Atlandi ookeani kohal lekke tõttu kütusest tühjaks, kuid suudab planeerida Lajesi lennuväljani läheduses oleval Terceira saarel. Mootorid seisavad lennu viimased 19 minutit.
- 20. august 2007: Lahtipääsenud polt tekitab Naha lennuväljal maandunud China Airlinesi Boeing 737-800 (pildil) kütusepaaki augu, leeke märgates õnnestub reisijatel enne tulekahju levimist evakueeruda. Kõik põgenevad enne plahvatust, vigastada saab kolm inimest.
Värskemad
- 22. oktoober 2008: Air Transati Airbus 310-300 kaotab teel Montréalist Brüsselisse 20 minutiga kolm tonni kütust ja naaseb Montréali.
- 21. august 2008: Condori Boeing 767-300 teeb teel Mauritiuselt Frankfurti kütuselekke ja vibratsiooni tõttu hädamaandumise Mombasas.
- 10. märts 2008: Delta Airlinesi Boeing 737-800, 133 reisijaga pardal, teeb kütuselekke tõttu hädamaandumise Bozemanis.