13.02.2009, 00:00
Õudsed unelood: Kaie Kand, Ave Nahkur, Seaküla Simson
Ma olen üldiselt selline rahulik magaja ega pabista võistluste eel
eriti. Aga nüüd pärast Reval Cupi nägin unes, et
kõik mu hambad kukkusid ükshaaval suust välja. Ma ei tea, mis
see tähendab, aga nii see oli. Vaevalt et ma kunagi varem midagi nii
jubedat olen näinud. Kell oli neli hommikul ja mul läks tükk
aega, enne kui ma suutsin rahuneda ja uuesti magama jäin.
Kaie Kand
, Eesti siserekordi omanik viievõistluses
Issand, alles ma nägin üht jubedat unenägu! See oli
nii rõve, et okse tuli peale! Ma olin ühe Rootsi tibiga mingi paadi
peal ja sõitsime Rootsi. Ja äkki – surnud kanad, sulgede ja
nokkadega, mädanenud ja ligunenud, ujusid mööda
Läänemerd. No lademes! Ma mõtlesin, et kas Läänemeri
on siis tõesti omadega nii persses, et kana ka ei jää enam
ellu! No ja siis olime juba peaaegu Rootsis selle tibiga ja mingid jälgid
mereloomad närisid mu jalgu. Tead – ma jäin haigeks pärast
seda! Ma tegin mingit hiina kana järgmisel päeval ja tundsin, et see
mädanemine toimub minus endas. Öäk! Ma ei söö
tänaseni muud kui ainult moosisaia! Ja siis ma jäin grippi ja sain
aru, et need olid gripipisikud, mitte mereloomad, kes mind sõid. Jube
ikka küll!
Ave Nahkur
, kunstnik
No
pärast Afganistanis sõdimist muud ei olnudki kui koledad
unenäod. Aga muul ajal... mul oli isegi märkmik voodi kõrval.
Kui midagi nägin, kirjutasin üles. Pooled mu tööd on unest
maha kirjutatud.
Nägin unes, et sitsivad tillid jooksid
mööda vana maja. Ja siis kummitas mind tükk aega see vabaduse
rist. Siis nägin unes, et ega muud lahendust ei ole – neli tilli
panna risti ja ongi valmis. Praegu on mul see sammas Rakveres väljas
ka.
Seaküla Simson
, skulptor