13.02.2009, 00:00
Alguses oli heli
Immo Mihkelson tutvustab uut Arvo Pärdi autoriseeritud albumit “In Principo”, mille väljaandja plaadifirma ECM Records tähistab 40. tegutsemisaastat ka festivalil Tallinnas.
Sel nädalal Tallinnas teist korda toimuv festival “Täiuslik
vaikus” keskendub Saksa plaadifirma ECM poolt loodud heliruumile ja
vaimukeskkonnale selle ümber. Et sama plaadimärgi all on laia maailma
jõudnud ja tuntuks saanud suurem osa Arvo Pärdi muusika
salvestusi, samuti Erkki-Sven Tüüri, Veljo Tormise, Helena Tulve
olulised plaadid, siis on niisugune rõhuasetus täiesti
arusaadav.
Festivali tänase avakontserdiga, kus Tõnu
Kaljuste juhatusel esitatakse muu hulgas ka Arvo Pärdi teost, tehakse
osutav kummardus uuele helilooja muusikaga plaadile “In Principio”,
mis värskelt Eestis müügile jõudnuna on kuulajatele
kättesaadav paar nädalat varem kui mujal.
Plaadifirma ECM rõhutab Arvo Pärdi uue plaadiga kaasnevates
materjalides, et tegemist on üheteistkümnenda helilooja poolt
autoriseeritud albumiga nende firmamärgi all.
“Autoriseerimine” vajab lühikest selgitust. Nimelt on Arvo
Pärt klassikaringkondades ja ka väljaspool seda omandanud lisaks
müstikuoreoolile maine, et ta mõne muusiku arvates suisa
ebanormaalsuseni küündiva innukusega tahtvat kontrollida plaadile
jõudva heli ja esituse kvaliteeti. Et ECMiga tehtud plaatide tarvis on
eranditult kõik salvestused sündinud helilooja väga aktiivsel
osavõtul, siis saabki plaadifirma väita, et tegemist on n-ö
originaalidega. Ka Arvo Pärt ise on maininud, et tema muusika muud
esitajad võiksid nende plaadistustega tutvust teha enne oma kontserte ja
salvestussessioone, et teada saada, millisena autor soovib oma muusikat
kuulda.
ECM ehk Editions of Contemporary Music on samamoodi erandlik
muusikanähtus nagu Arvo Pärt.
See on ühe mehe
visioon ja tema muusikakire väljendus. Klassikakoolitusega kontrabassist
Manfred Eicher salvestas Münchenis produtsendina oma esimese plaadi 40
aastat tagasi. Teda kannustas soov lindile püüda jazz-muusika
spontaansus koos klassikalise muusika salvestustele omase heliruumi ja
esteetilise väljaga.
Tagantjärele teame, et see tal ka
õnnestus ning enda ettekujutuse järgi salvestuste kõla
vormides on Eicher oma ECMiga loonud laialt omaks võetud mõiste,
millega tavatsetakse kirjeldada poeetilist kargusetoonidega helitunnetust.
Pärt ja Eicher on sama leeri mehed, muusikas nende huvid
ühtivad. Sakslane avastas Pärdi muusika 1980ndate alguses ning
tänavu möödub Arvo Pärdi esimese ECM-plaadi “Tabula
rasa” ilmumisest 25 aastat. Tuleb uskuda Eicheri sõnu, et see on
muusika, mis suutis 1980. aastate teisel poolel nihutada
muusikamõistmise piire kogu maailmas.
Niisiis on album
“In Principio” ECMi ja Arvo Pärdi veerandsajandi pikkuse
partnerluse tähistus, millesse plaadifirma kuuldavasti panustab tavalisest
suurema teavitamiskampaaniaga. Äärmiselt oluline on see eesti
muusikaelu seisukohalt põhjusel, et pärast enam kui
kümneaastast vahet on taas tegemist plaadiga, mis salvestati Tallinnas ja
kus esitajateks eesti muusikud. Meenutagem, et Niguliste kirikus üles
võetud “Kanon pokajanen”, kus Tõnu Kaljuste juhatusel
laulis Eesti Filharmoonia Kammerkoor, ilmus 1997. Vahepealsed Arvo Pärdi
autoriplaadid on Eestist justkui kaarega mööda läinud, kuid
nüüd on ta tagasi.
Jälle on võtmefiguuriks
dirigent Tõnu Kaljuste, kes 1990ndate alguses suutis oma kangekaelse
järjekindlusega veenda Arvo Pärti, et eesti muusikud on
võimelised esitama tema muusikat kõige kõrgemal tasemel.
Kaljustele on see viies Pärdi-plaat ECMi märgi all dirigendina.
Kui küsin temalt, mida ta peab uusima albumi juures enda seisukohalt olul
iseks, vangutab ta vaid pead ja annab mõista, et kui ta sellest
täie hingesügavusega rääkida püüaks, viiksid
sõnad kogu lumma ja tähenduse. Tuleb kuulata muusikat. Ning muusika
on sellel plaadil kaunis ja tõsine – Pärdi muusika.
Plaadi keskmes on nimiteos, Kaljustele pühendatud “In
Principio” aastast 2003, mille mõttelises keskpunktis omakorda
Piiblist tuntud “In principio erat Verbum...” ehk “alguses
oli sõna”. See tuletab taas meelde Arvo Pärdi muusika
religioossust, mille juures kõige omapärasem joon on ehk see, et
erinevalt suurest osast sakraalmuusikast, mis ei kosta pühamu
müüride vahelt eriti kaugemale, on eestlase teosed mööda
laia ilma levinud ja paljude poolt omaks võetud nõnda, et
argiaskeldustes inimeste jaoks ei häiri ilmalik ja religioosne teineteist.
Pärdi muusika austajad tunnustavad “vaimset sügavust”
helides, mingit “ajatut hingust”, “igavikulist ilu” ja
muud sellist, mis kenasti mahub nn üldinimlikkuse kategooriasse.
Mõne napi sõnaga on selle suutnud kokku võtta praegune
staarkriitik klassikavallas, ameeriklane Alex Ross, kelle ütlust
kasutatakse ka uue plaadi reklaamikampaanias. Ross osutab, et Arvo Pärt on
asetanud sõrme millelegi sellisele, mida on peaaegu võimatu panna
sõnadesse – millelegi, mis seotud muusika väega kaotada ruumi
ja aja piire meie ümber. Alex Rossi sõnul vaigistavad Pärdi
muusika akordid meie minast lähtuvat müra, sidudes meele igavikulise
olemisega.
Üks selliseid teoseid on uut plaati lõpetav
“Lennartile”, mis kirjutatud küll Lennart Meri
lahkumismuusikana, ent kus lõpuks jääb tunne millegi kestmise
ja püsimise juurde.
Kui ligemale 25minutilise nimiteose
“In Principio” dünaamiline ulatus küündib
sosinavaljustest helidest kuni Estonia kontserdisaali lage kergitava
orkestrimölluni, siis uue plaadi ilu ja vaikusepunkt asub
mõneminutilises palas “Da Pacem Domine”. Kuigi meloodiajoon
on sama mis Hilliard Ensemble’i 2005. aasta a cappella esituses (albumil
“Lamentate”, 2005) ja EFK Grammy-plaadil “Da Pacem”
(2006), on tegemist uue versiooniga ehk siis sedapuhku koori- ja
orkestriteosega.
Veebikaubamajja Amazon.com sisenenul on
võimalik videoklipist vaadata-kuulata, kuidas seda lummavalt kaunist
teost esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester.
Suures plaanis lehvivad kaadris Tõnu Kaljuste juuksed ja habe.
Pilt on pärit nende mullusügiseselt New Yorgi kontserdilt.
Mille poolest just see umbes poploo pikkune ja napilt nelja tekstireaga pala
on nii oluline, vajab pisut selgitust. Kui “Hispaania Mustonen”,
sealse vanamuusika guru Jordi Savall oli Arvo Pärdile selgeks teinud, et
ta peaks Barcelonas 2004. aasta suvel toimuva rahukontserdi tarvis loo
kirjutama, hakkas mehe sulg noodipaberil liikuma just paar päeva
pärast seda, kui kogu maailma olid vapustanud verised uudised Hispaania
rongiplahvatustest.
Pärt võttis enam kui tuhat aastat
tagasi kirjutatud teksti ja kirjutas maailmale rahupalve-muusika.
Ehtpärdilik voolav-seotud-habras helikude on siin niisuguse ajatu
klassikalise muusikaväega, mida kohtate näiteks Allegri
“Miserere” mõnes viisikeerus, üle sajandite kandunud
müstiliselt seletamatus helivalemis.
See mõjub inimesele
peaaegu vahetult. Nagu pöörataks võtit, ja uks, mis oli
suletud, on valmis avanemiseks. Pärt otsekui räägib selle
muusika kaudu kõigi inimestega ja kõneleb siin kõigi eest
– sellest, mida meie ebakindl
as praegusajas väga paljud hinges ihkavad.
Arvo Pärt
“In Principio”
ECM New Series, 2009
Mängivad ERSO, Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Tõnu Kaljuste.
Ameerikas on “In Principio” ilmumiskuupäevaks kuulutatud 3. märts ja enamikus Euroopa riikides 23. veebruar. Suurimad veebikauplused võtavad praegu vastu ettetellimisi, Eestis on plaat juba müügil.
Põgusat tutvust Arvo Pärdi uue albumiga saab veebis teha aadressil: http://player.ecmrecords.com/arvopaert/artist.
“In Principio”
ECM New Series, 2009
Mängivad ERSO, Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, dirigent Tõnu Kaljuste.
Ameerikas on “In Principio” ilmumiskuupäevaks kuulutatud 3. märts ja enamikus Euroopa riikides 23. veebruar. Suurimad veebikauplused võtavad praegu vastu ettetellimisi, Eestis on plaat juba müügil.
Põgusat tutvust Arvo Pärdi uue albumiga saab veebis teha aadressil: http://player.ecmrecords.com/arvopaert/artist.
Festival “Täiuslik vaikus”
“Uks maailma, aken avarustesse”
Vanamuusika uus hingus
Kolme muusikajõe kohtumine
Kauniselu kumeda kontrabassi valgel
- 12.2 Mustpeade maja
“Uks maailma, aken avarustesse”
- 13.2 Mustpeade maja
Vanamuusika uus hingus
- 14.2 Mustpeade maja
Kolme muusikajõe kohtumine
- 15.2 Mustpeade maja
Kauniselu kumeda kontrabassi valgel